Investori parim rünnak on kaitse?

Suured riigid on enda kaitsekulusid vähendamas, kuid sel aastal on geopoliitilised sündmused tõstnud kaitsetööstusfirmade aktsiaid.

Praegune maailm pole nii turvaline nagu see oli mõne aasta eest ja seda tõestavad nii suurenenud pinged Lähis-Idas kui ka Venemaa õõnestustegevus Ukrainas. Riigid tajuvad geopoliitilisi ohte üha rohkem. See omakorda on täitnud ka kaitsetöösturite taskuid, kes vaatamata riikide eelarvekärbetele loodavad paremaid päevi.

Kuigi kaitsetööstus on nii Euroopas, Suurbritannias, kui ka Ameerika Ühendriikides kannatanud eelarvekärbete tõttu, võib tunneli lõpus koita valgus. Kaitseanalüütik Howard Wheedon ütles Briti väljaandele This is Money, et sõjatööstus on eelarvekärbetega kohanemas. "See tuleb sügavatest eelarvekärbete tsüklist välja väiksemana, konkurentsivõimelisena ning koos suurema hulga toodete ja teenustega," ütles Wheedon. "Järgmise viie aasta väljavaade on kaitsetööstusele tugev."

Maailma suurim tõmbub koomale

Tõsi, Märtsi rekordkõrgest tasemest on USA kaitsetööstuse aktsiad langenud umbes 3 protsenti ja seda vaatamata kasumiprognooside tõstmisele. USA kaitsetööstusfirmade Lockheed ja Northrop kasumid olid teises kvartalis üle ootuste head ning mõlema ettevõtte aktsiad kauplevad praegu rekordkõrgel. Raytheoni aktsia on langenud juuli tasemele. Ettevõte teatas teise kvartali kasumi, mis vastas analüütikute ootusele ning säilitas enda praeguse väljavaate.

USA kaitsekulud vähenevad eelarvest 1 protsendipunkt aastas. Sel aastal moodustavad kaitsekulud USA eelarvest 22%, järgmisel aastal 21%, ülejärgmisel 20%. USA kaitseminister Chuck Hagel soovib vähendada USA vägede suurust aastaks 2017 umbes 13 protsendi võrra. Kongress peab selle veel heaks kiitma. Briti väed on tegemas sarnast muutust.

Aastaks 2018 tahetakse vähendada brittide armee suurust 20 protsendi võrra. Praegu kulutab maailmas ülekaalukalt kõige rohkem kaitsetööstusele Ameerika Ühendriigid. Järgnevad Hiina, Venemaa ja Suurbritannia. Eelmisel aastal ulatus Suurbritannia turva- ja kaitsetööstuse eksport 16 miljardi euroni. Sellest 12,5 miljardit oli kaitsetööstuse eksport. Umbes 55 protsenti sellest läks Lähis-Idasse, 23 protsenti Põhja-Ameerikasse ja 10 protsenti Aasia ja Vaikse ookeani piirkonda.

Huvitavad ettevõtted

Kaks aastat tagasi kukkus Briti kaitsekontserni BAE Systemsi ja Euroopa kaitsetööstusgigandi EADS (praegune Airbus) ühinemine läbi ning nüüd seisab BAE Systems silmitsi kaitsekulude vähendamisega nii USAs kui ka Euroopas. Investeerimisfirma Westhouse Securities'i analüütik Harry Breach on andnud BAE aktsiale müügisoovituse ja seda eelkõige maailma politseiniku USA kaitsekulude vähendamise tõttu.

BAE esimese poolaasta tellimuste arv oli väiksem alates 2006. aastast, kui ettevõtte hakkas tellimusi vastu võtma. Breachi hinnasiht BAE aktsiale on 360 penni, mis on 90 penni madalam sellest, kus aktsia eelmisel nädalal kauples. Samas on Hispaania investeerimispank Espirito Santo Investment Bank kaitsetöösturi väljavaadete osas optimistlikum, kuna aktsiale on antud ostusoovitus koos 510 pennise hinnasihiga. Espirito analüütik Ed Stacey sõnul on ettevõtte aktsial pärast müüginumbrite põhja kukkumist suurt tõusuruumi.

Bloombergi poolt küsitletud 27 analüütiku keskmine hinnasiht BAE aktsiale on 441 penni. Üheksa analüütikut soovitavad aktsiat osta, 14 hoida ja 4 müüa. Selle aasta algusest on BAE aktsia Londoni börsil tõusnud ligi 4 protsenti. Teine huvitav ettevõte Suurbritannias on 80aastase tegutsemisajalooga Cobham, mis mõned aastad tagasi hakkas oma äritegevust kaitsekulude vähendamise tõttu teistesse valdkondadesse suunama.

Samas on investeerimisfirma Investec Securities analüütik Rami Myerson andnud Cobhami aktsiale müügisoovituse ja aktsiasihiks 290 penni. Myerson näeb ettevõttele vaatamata laiemale tegevusalale siiski kasumi ja käibe langust. Eile kauples Cobhami aktsia 300 pennil. Aasta algusest on Cobhami aktsia tõusnud Londoni börsil umbes 10 protsenti.

Investorit usuvad kaitsetööstusesse

Kaitsetööstuse tähtsus on praeguste geopoliitiliste sündmuste taustal riikidele kasvanud. Samas on suurimad riigid enda tellimusi eelarvedefitsiitide vähendamise tõttu tasapisi langetamas. Kas ja kuidas võib USA presinendi Barack Obama üleskutse võtta Eestis eeskuju ja kulutada 2% SKPst kaitsele muuta, on veel vara öelda.

Kuid investorite käitumisest võiks järeldada, et oodatakse sõjatööstuse buumi, sest investorid on Ukraina ja Lähis-Ida sündmuste taustal ostnud kaitsetööstuse aktsiaid. Samas olukord võib sama kiiresti muutuda, kui konfliktid hajuvad, võivad ka aktsiad kukkuma hakata.

Autor: Rainer Saad, Harry Tuul