• OMX Baltic0,09%317,29
  • OMX Riga−0,21%960,58
  • OMX Tallinn0,09%2 203,82
  • OMX Vilnius0,06%1 493,65
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 300,00%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,64%10 726,75
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,39
  • OMX Baltic0,09%317,29
  • OMX Riga−0,21%960,58
  • OMX Tallinn0,09%2 203,82
  • OMX Vilnius0,06%1 493,65
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 300,00%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 1000,64%10 726,75
  • Nikkei 2250,69%63 923
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,39
Ligi 150 Eesti ettevõtet ja asutust on tänavu ostnud reklaami Vene riiklikus telekanalis RTR Rossija. Mahult 20 suurema reklaamija hulka kuulus ka Eesti Haigekassa.
RTR Rossija, mida näevad ka paljud Eesti elanikud, reklaamib siin tuntud ettevõtteid propagandistliku uudistesaate Vesti ümbruses. RTR ja Vesti võivad jätta tavapärase meediaväljundi mulje, sest kõik esitatu on vormistatud professionaalselt. Kuid eri meediakanaleid kriitilisemalt jälgiv auditoorium näeb, et RTR ja Vesti levitavad ühepoolset informatsiooni – ajakirjanduse asemel esitatakse Vene valitsuse ideoloogiat. Aprillis pandi Lätis ja Leedus RTRile kolmekuine eetrikeeld just propaganda edastamise tõttu. Kuigi Vesti nn uudisloos võib esineda palju allikaid, esindavad nad üht maailmavaadet.
Kremli seisukohti väljendava saate juures tekib eetiline küsimus, miks on eestlased otsustanud näidata oma teenuseid ja tooteid just sellisel platvormil ning kuidas võib see muuta organisatsiooni kuvandit.
Endine poliitik ja praegune suhtekorraldaja Ott Lumi nimetab nii RTRi kui ka näiteks PBKd ja Gazpromi kaudu Vene riigile kuuluvat NTVd Vene võimu meelseteks. Tema sõnul oleks ilus, kui Eesti ettevõtted sellega oma turundust planeerides arvestaksid. “Ettevõtted, kellele maine on oluline, peavad seda aspekti hindama,” ütles Lumi.
Sepp tunnistab, et kogu juhtum tuleb talle ebameeldiva üllatusena, sest ise ta seda kanalit ei vaata. Meediaagentuur ei planeeri tema sõnul kanalit meelsuse põhjal, vaid vaatab rahvust, sugu, vanust ja sissetulekut. “Kindlasti ei ole see (reklaam RTRis ja Vestis –toim) suunatud ega sihilik tegevus. Me teeme otsuseid ettevõtte seisukohalt, mitte poliitiliselt pinnalt,” selgitas Sepp.
Stockmanni turundusjuht Erica Järv põhjendas samuti, et ettevõte lähtub majanduslikust, mitte poliitilisest vaatepunktist. Ka Stockmann lähtub praktikast, kus meediaagentuur valib reklaamiväljundi sobiva sihtrühma järgi.
Meediaagentuuri kasutab ka Starman, kelle reklaam jookseb samuti RTRis ja Vesti juures. ­Firma kommunikatsioonispetsialisti Kristi Reilandi sõnul on ettevõte olukorrast teadlik. Tema sõnul ostab Starman reklaami kanalitesse, millel on Eestis kehtiv ringhäälingu litsents ja mida vaatavad Eesti inimesed.
Priit Leito sõnul soovitab MTG oma klientidele reklaamikanaleid lähtuvalt sellest, mis on klientide jaoks auditooriumiga suhtlemiseks parimad ja kuluefektiivsemad. Kindlasti on reklaamitellijatele oluline ka konkurentsiolukord – kui ei suhtle oma klientidega nemad, siis teevad seda välismaised konkurendid.
Näidatakse vastavalt soovidele
Elion, STV ja Starman näitavad kõik populaarsemaid Vene kanaleid, nagu NTV, RTR ja PBK, kuid kahest esimesest saab eraldi makstes juurde küsida ka näiteks Venemaa sõltumatu telekanali Dožd.
Operaatorfirmad valivad kanalid peamiselt vastavalt vaatajate soovidele.
STV juhi Erik Reinaru sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda eri sisuga kanaleid, kuid ettevõte ei hinda poliitiliselt programmide sisu. “Demokraatlikus maailmas on vaatajal õigus valida ja otsustada, millist kanalit vaadata,” ütles ta.
Elioni televisiooni ja multimeedia grupi hankejuhi Toomas Luhatsi teatel toetub Elion massimeedia esimesele reeglile: pakkuge inimestele, mida nad soovivad. “Eesti Telekom ei ole poliitikas. Meie nutiTV ei tee poliitikat ja ei asu iseseisvalt telekanaleid tsenseerima, kui puudub sellekohane otsus riigi tasemel,” ütles Luhats. “Kui parafraseerida üht telekanalite keelustamise teemal sõna võtnud poliitikut, siis parimaks vastuseks TV-propaganda levikule on kvaliteetne valikuvõimalus.”
Starmani teatel on nende kanalite valikus olemas küll RTR, NTV ja PBK, kuid Doždiga pole suudetud kanali edastamises seni jõuda kokkuleppele.
 
Kommentaar
Eesti vajab kohalikku venekeelset kanalit
Mihhail Lotman, Semiootik ja poliitikReklaam on äri ja ma ei arva, et reklaamid meile vaenulikel kanalitel kahjustavad kuidagi Eesti huve. Küll aga kahjustavad need kanalid ise, ning siin ei saa olla mingeid illusioone. Sellegipoolest ei arva ma, et need tuleks Eestis keelustada. Küll aga võiks kaaluda nende maksustamist: tahate kräppi vaadata, siis makske.Mida aga on vaja teha ja tegelikult oleks vaja olnud teha juba ammu, on kohalik venekeelne telekanal. Me võime kurta selle üle, et venelased vaatavad Kremli propagandat, kuid mida nad peaksid vaatama? Kuidas seda teha, on iseküsimus.
 
Ettepanek
Soodustame sõltumatute Vene kanalite levikut
Äripäeva meelest peame ise järjepidevalt panustama sellesse, et võiksime end Venemaa naabrina turvaliselt tunda.Oleks kasu, kui meie kaablivõrkudes oleksid paremini kättesaadavad, sisule vastavalt esitletud ja miks mitte ka müügitöö kaudu paremini tutvustatud Venemaa sõltumatud telekanalid, näiteks Dožd.Samuti võiks Eestis trükkida ja müüa Novaja Gazetat ning edastada FM-lainepikkusel Ehho Moskvõ raadiojaama – samuti professionaalsed ja sõltumatud infokandjad.Nimetame siin reas veel ärilehte Vedomosti, Peterburi ärilehte Delovõi Peterburg ja venekeelset Forbesi.Praegu oleme absurdses olukorras: Eestis on lihtsamini kättesaadav Kremli propaganda, sõltumatu professionaalne meedia aga seevastu raskesti ligipääsetav.Nii oleme diskrimineerinud siinset venekeelset elanikkonda, võrreldes näiteks Moskva ja Peterburi meediatarbijatega.Ent selle asemel, et ise venekeelset meediat rajada, võiksime toetada ja paremini vahendada seda sõltumatut meediat, mis venekeelsena juba olemas on.Selle paremale esitlemisele, tutvustamisele ja vahendamisele Eestis võiks isegi maksumaksja raha kulutada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele