Alibaba sööstab raha järele
Reedel börsidebüüti tegev Hiina e-kaubandusfirma Alibaba Group Holding on enda IPOga (aktsiate avalik esmaemissioon) pannud investorkonna üle maailma kihama. Kas Eesti investoritel tasub Alibaba aktsiaid osta?
Pärast aastaid ja aastaid spekulatsioone ning ootamist on reedel lõpuks teoks saamas Alibaba IPO (aktsiate avalik esmaemissioon), mis suure tõenäosusega võib olla läbi aegade kõige suurem börsilt rahakaasamine üldse. Mõistagi pööratakse sellele palju tähelepanu üle kogu maailma, mitte ainult USAs, kus firma läheb börsile, ja Hiinas, kust Alibaba pärit on.
Kirjutades seda lugu USA aja järgi kaks päeva enne börsidebüüti, on investorite ja analüütikute üldine meelestatus Alibabast väga positiivne. Firma tõstis just IPO aktsia pakkumise hinnavahemikku 66-68 dollarini ning enamiku hinnangul on endiselt tegu madala hinnaga. Kokku plaanib firma emiteerida 320,1 miljonit aktsiat, mis pakkumisvahemiku ülemise otsa puhul tooks Alibabale sisse 21,8 miljardit dollarit. Pole aga välistatud, et IPO leiab aset kõrgema hinna juures (kuni 70 dollarit), mis tähendaks läbi aegade suurimat IPOt. Senine rekord pärineb 2010. aastast, kui Agricultural Bank of China kaasas veidi enam kui 22 miljardit dollarit.
Plussid ja miinused. I nvestoritele muudavad Alibaba atraktiivseks firma väga tugev bilanss, hea rahavoog, tugev turuosa kodumaal Hiinas, meeletu potentsiaal globaalseks laienemiseks ning atraktiivsed valuatsioonid, mis löövad konkurentide ja teiste internetifirmade omi.
Wedbush Securities andmeil on Alibaba EBITDA ehk kulumieelse kasumi marginaal 59%, mis on kümneliikmelises võrdlusgrupis parim näitaja. Sellesse gruppi kuuluvad firmad nagu Google, Facebook, Amazon, Baidu, Twitter jt. Lisaks on firmal kaheksa miljardit dollarit rahalisi vahendeid ehk 50% rohkem kui Amazonil.
Alibaba turuväärtus IPO hetkel oleks umbes 168 miljardit dollarit, mis oleks 29 korda suurem nende 2015. aasta märtsis lõppeva majandusaasta kasumist. Hiina suurim otsingumootor Baidu aktsia kaupleb umbes 34 korda kallimalt prognoositavast kasumist. Hiina suurima internetifirma Tencent Holdings ettevaatav hinna ja kasumi suhe (P/E) on 37 ning Amazoni aktsial lausa 135.
Jaeinvestorite ja tegelikult ka paljude institutsionaalsete investorite probleem seisneb paraku selles, et IPOst ei saa osa võtta. Vaatamata massilisele rahakaasamisele on investorite ring ikkagi suhteliselt ahtake, mistõttu on isegi osa USA suuri investeerimisfirmasid jäetud ukse taha.
Eestlastele jääb vaid järelturg. Eesti investoritel ja jaeinvestoritel üle maailma õnnestub alles reedel aktsiaid järelturult osta. Arvestades nõudlust ning haipi selle IPO üle on mu isiklik arvamus, et jaeinvestorid saavad parimal juhul umbes 85 dollari pealt hakata aktsiaid NYSE-lt ostma. Päris suur tõenäosus on aga, et aktsia hind lendab turu avanemise hetkeks üle 100 dollari.
Mäletame veel, kui Facebook tuli kaks ja pool aastat tagasi börsile ning milline fopaa sellele järgnes. Kalli hinnatasemega turule tulnud Facebooki aktsia langes järgnenud nelja kuuga üle 50%, kuigi pärast seda on aktsia hind neljakordistunud.
Sama stsenaariumi kordumist on Alibaba puhul raske ette näha. Esiteks pole nende IPO aktsia hinnastatud nii kallilt, kui oli Facebooki oma. Teiseks on Alibaba ärimudel palju tugevam ja see toob juba praegu meeletus koguses raha sisse. Börsile tulles polnud Facebook veel nutitelefonides reklaamimist prioriteediks seadnud ja nende ärimudel oli kaheldav. Alibaba puhul seda kartust ei ole. Kolmandaks on firma öelnud, et pärast börsidebüüti võetakse sihikule USA ja Euroopa turud. Kui see neil õnnestub, siis firma väärtus peaks vähemalt kahe- kui mitte kolmekordistuma. Kui ei õnnestu ja see võtab rohkem aega, on neil endiselt Hiina turg, kus internetikasutajate hulk kasvab mühinal ja kasvupotentsiaali on ülearugi.
Atraktiivsed alternatiivid. Investorid, kes võib-olla tahavad veidi oodata ja vaadata, kuhu Alibaba aktsia liigub, või kelle jaoks tundub esimeste päevade aktsia hind liiga kallis, võivad hoopis pilgud pöörata konkurentide poole. Nimelt, Alibaba IPO jaoks on suurfirmad sunnitud tegema ruumi oma portfellides ja müünud teiste internetifirmade aktsiaid, et osta Alibaba omi. Ajalooliselt on näha, et suurte IPOde eel ongi konkurentide aktsiaid müüdud. Kui hiiglaslikule IPO-le eelnenud nädalal on S&P 500 olnud ajalooliselt 0,7% miinuses, siis IPO-le järgnenud nädalal on indeks rallinud keskmiselt 3,3%.
Miks mitte siis osta lühiajaliselt teiste internetifirmade aktsiaid? Võtame näiteks Yahoo, kellele kuulub 22,4% Alibabast ja kes müüb osa sellest IPO käigus maha ning on lubanud saadud rahast vähemalt 50% investoritele tagastada. See 22,4% oleks Alibaba 68dollarilise aktsiahinna juures väärt umbes 37,6 miljardit dollarit. Yahoo turuväärtus kolmapäevase seisuga oli 42,5 miljardit dollarit. Kui me lahutame sellest Alibaba osaluse, Yahoo Japani väärtuse (7,8 mld dollarit), rahalised vahendid (4,3 mld dollarit) ning liidame 1,1 miljardi dollari eest võlga, siis Yahoo tegelik väärtus on -8,3 miljardit dollarit. See on küll lihtsustatud arvutus, aga illustreerib ilmekalt, kui allahinnatud Yahoo tegelikult on. Mina näen Yahood hea võimalusena investeerida allahinnatud aktsiasse ja olla samas seotud ka Alibabaga, sest Yahoo säilitab pärast IPOt osaluse Hiina kommertshiius.
Ja miks mitte vaadata ka Amazoni poole. Firma on endiselt tugev kasvulugu, innovatsioon on tugev ning müük kasvab. Jah, nende kasumi-hinna suhe on müstiliselt kõrge (851), kuid aktsia on tulnud oma enam kui 400dollarilisest tipust alla 323 dollari peale. Kindlasti ei ole aga need ainsad firmad ja kiire uurimistöö lühiajaliseks investeeringuks võib ennast ilusasti ära tasuda.
Veel ühe alternatiivse investeerimisvõimalusena tasuks tähelepanu pöörata ka Euroopa ja USA kullerfirmadele. Kui Alibaba tõepoolest hakkab Läänes kanda kinnitama, siis riigid suure internetikasutajaskonnaga ning tugeva e-kaubandusega võiksid olla investorite sihtmärkide hulgas.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Harry Tuul