Äripäev 25: Miks pole Äripäevale konkurenti sündinud?

"Ma arvan, et sellel pole mingit mõtet," vastas Eesti Päevalehe kunagine peatoimetaja ja Ärilehe asutaja Aavo Kokk küsimusele, kas Eesti meediamaastikul võiks olla ruumi veel ühe majandusajalehe või -ajakirja jaoks. "Inimeste info hankimise viisid on väga palju muutunud. Lisaks ajalehtedele hangitakse infot nii internetist, välisajakirjandusest kui erinevate otsingutega."

Vähemoluline pole Koka sõnul ka tõik, et ühesuguste eelistustega inimesi jääb aina vähemaks. Seetõttu oleks tema hinnangul mõttekas proovida näiteks erinevate teemalehtede ning nišiideedega, mis tõenäoliselt võiksid edukaks osutuda.

"Arvestades turu piiratust ja potentsiaali, ei leia ma, et meile veel üks majandusajaleht ära mahuks," rääkis ka Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik. "Samuti pole see meie grupi jaoks atraktiivne idee, majanduse poole pealt oleme me just eeskätt online'ile keskendunud."

Siiski on mitmed katsetajad püüdnud konkureerivat majandusväljannet luua, näiteks Soome Kauppalehti eeskujul tehtud Kaubaleht, mis peatas ilmumise 1996. aastal, või hoopiski 2006. aastal lõpetanud majandusajakiri Ärielu, mille juures proovis ebaõnnestunult meediaäris kätt ka Oliver Kruuda.

Viimaseks üritajaks võiks pidada 2004. aastal turule tulnud Eesti Päevalehe Ärilehte, millest tänaseks on järel eriküljed EPLi põhilehes. Kokk märkis, et toona oli EPLi majanduslehe turuletoomise eesmärk reklaamiraha. "Tegu oli taktikalise lisaväljaandega," rääkis Kokk ja lisas, et omal ajal ei loodud lehte ideega konkureerida Äripäevaga.

Mis aitab Äripäeva konkurentidel eest ära? Sellele kostub ekspertidelt vastuseks eriilmelisi hinnanguid.

Luik märkis ära kaks aspekti. Ta lausus, et Äripäeva eelis on esimesena ning väga vara turule tulemine. "Äripäeva puhul tasuks muidugi ära märkimist ka lehe oskus lihtsustada keerukaid asju, et ka need inimesed, kes pole päevagi majandust õppinud, saaksid asjast aru. See tähendab, et Äripäevas on ka tabloidielement sees ehk asjadest räägitakse lihtsalt ja põnevalt. Nii mõnegi teema puhul kipub asi liiga lihtsustatud olema," rääkis Luik veidi kriitiliselt. "Võiks öelda, et Äripäev on justkui hää Õhtuleht roosal paberil."

Kokk tõi välja, et äramärkimist vajab Igor Rõtov, kellel on suurepärane oskus hea meeskond kokku panna. Äripäeva üks asutajaid Ülo Pärnits lausus samuti, et Äripäeval on väga suurte väärtustena professionaalsus ja väljakujunenud pikaajaline traditsioon.

"Äripäev on, erinevalt kõigist teistest vabariiklikest lehtedest, säilitanud sama omaniku aastast 1989. Ka juhtkond on asjatundlik. Arvan, et kui Läti ja Leedu roosasid sõsarlehti oleks algusest peale arendatud Eesti, mitte Rootsi kaudu, oleksid nemadki tugevad," lausus Ekspress Grupi omanik Hans H. Luik. Kui küsida, miks Äripäeval praegu Eesti majandusväljaannete turul konkurente ei ole, lükkab Luik väite ümber. "Ei saa küll öelda, et Äripäeval konkurente ei oleks. Põhilisel lahinguväljal, internetis, on suurim Eesti Päevalehe Ärileht ja Postimehe Majandus24. Kui palju Äripäeval täpselt netis lugejaid on, seda meie kirjastuses ei teata, sest millegipärast hoiate neid numbreid kiivalt endale...," jättis Luik mõtte poolikuks.

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov märkis, et tegelikult pole aegade jooksul Äripäevale Eesti meediamaastikul ühtegi tõsiseltvõetavat konkurenti olnud. See aga ei tähenda, et neid ei peaks tekkima.

Rõtov lükkab ümber väite, et Äripäev on ainus majandusväljaanne Eesti meediamaastikul, tuues näideteks majandusajakirja Forbes ja juhtidele mõeldud ajakirja Director.

Selles, et Äripäeva jalgealune on kindel, pole Rõtovi meelest midagi üllatavat. "Kui vaadata Soome, Rootsi ja Suurbritannia turgu, siis igal pool on üks suur majandusväljaanne," lausus ta. Rõtov jätkas, et kui vaadata aga Äripäeva omas kontekstis, siis ajaleht asutati vara, õige kontseptsiooniga ning põhiliseks edu võtmeks on 90ndate keskpaigas kogunenud võtmeinimesed, kes oskasid ja tahtsid äri teha.

Rõtov uskus, et ilmselt tulevikus traditsioonilisel viisil konkurentsi ei teki. "Ajalehest ei saa rääkida väljaspool online-meediat. Äripäeval on praegu rohkem lugejaid online'is ja nende lugejate hulk kasvab," mistõttu välistas Rõtov võimaluse, et Eesti meediamaastikule võiks tekkida teine majandusajaleht. Küll aga leidis ta, et turul on ruumi erinevate nišiväljaannete tekkele, mis teeb turu omakorda keerulisemaks ning kliendilähedasemaks. "Edukad on need projektid, kes suudavad väga täpselt leida sihtgrupi ja väga spetsiifilise teenuse, mida pakkuda," avaldas Rõtov.

Siiski ei leidnud Rõtov, et kui inimesed eelistavad rohkem nišitooteid, võiks see tähendada üldise ajakirjanduse kurba saatust. "Igal äritegevuses osaleval inimesel on vaja ka infot, millest näiteks igapäevaelus rääkida," rääkis Rõtov, kuidas kaks vastandit teineteist täiendavad.

Kui mainida varem Eesti meediaturul olnud majandusväljaandeid, on Rõtovi hinnangul tegu marginaalsete näidetega, kes tegelikult pole Eesti ajakirjandusajalukku pitserit vajutanud. "Ma ei taha olla kuidagi halvustav, aga see on nagu sääse ja elevandi võrdlemine. Ma ei leia, et konkurendid oleksid tõsiselt proovinud," selgitas ta. Kui rääkida konkurentsist, siis pole tema sõnul majandusjakirjanduse mõttes lehele konkurentsi olnudki. Eesti suuremad ajalehed nagu Eesti Päevaleht, Postimees ja Eesti Ekspress on olnud kaudsed konkurendid oma lugejaskonna mõttes.

Mis puudutab tulevikku, siis on Rõtovi hinnangul põhiliseks märksõnaks digitaalsus. Ta usub, et paberleht jätkab edukana veel umbes 10 aastat, misjärel muutub ajakirjandus täiesti virtuaalseks. "Tuleviku mõttes on kogu märksõna digitaalsus. Praegu on Äripäev tegemas ühte oma suuremat investeeringut uue veebilehe näol," avaldas ta. "Loodetavasti hakkavad tulevikus inimesed veebilugude eest ka maksma."

Äripäeva ambitsioon on olla moodne, digitaalne, edasipürgiv ja kaasaegne ettevõte. "Meil on paarkümmend tooteliini, mis on omavahel kuidagi läbipõimunud ning igal liinil on oma 4-5 äriideed, seega lähema 10 aasta jooksul on meil 100 äriideed," lausus Rõtov.