Venemaa tõrjub isolatsiooni Hiina abil

Eile sõlmisid Moskva ja Peking Hiina peaminister Li Keqiangi visiidi raames üle 40 kokkuleppe energeetika, finantseerimise ja tehnoloogia alalt, kirjutab täna Wall Street Journal.

Olulisemate kokkulepete raames nõustusid Hiina pangad Venemaa pankadele ja firmadele, millele lääne kapitaliturud on kinni, krediidiliine avama üle 4,5 miljardi dollari ulatuses.

Sanktsioonide all riiklik naftafirma Rosneft teatas, et sõlmis kokkuleppe strateegilise koostöö tihendamisest Hiina riikliku kütusefirmaga CNPC. Mullu sõlmitud kokkuleppe alusel tarnib firma Hiinale naftat kümnete miljardite dollarite väärtuses aastas.

Samas süvendab Hiina investorite meelitamine veelgi Venemaa majanduse sõltuvust toorainete tootmisest ja pidurdab protsesse Venemaa majanduse struktuuri mitmekesistamiseks.

„Hiina kasutab Venemaa olukorra maksimaalselt ära,“ ütles Bloombergile Moskvas sõltumatu politoloog Maša Lipman. Ja Venemaa positsiooni nõrgestab ELi ja USA toetuse puudumine. „Nüüd, kus Putin (Venemaa president Vladimir Putin – toim.) on valinud konfrontatsiooni, on ta jäänud ilma liitlasteta. Hiina on ilma igasuguse sentimentaalsuseta ja väga pragmaatiline.“

Märk sellest, kui oluliseks peab Venemaa suhete soojendamist Hiinaga, on Putini ühe kõige lähedasema liitlase miljardär Gennadi Timtšenko nimetamine Venemaa ja Hiina ärinõukogu etteotsa.

Ärisidemete arendamine Hiinaga, millest sai 2011. aastal Saksamaa asemel Venemaa suurim väliskaubanduspartner, oli Venemaale oluline juba enne Ukraina kriisi. Kriisi tõttu kehtestatud lääneriikide sanktsioonid kiirendasid protsessi.

Ühtlasi on see ajendanud Venemaad leevendama kontrolli Hiina investeeringute üle, kus suurematel investeeringutel hoidsid silma peal Putini lähikondsed eesotsas Timtšenkoga.

Mullu omandas Hiina 12,5% osaluse Venemaa suurimas potasetootjas Uralkali, Hiina riiklik kütusefirma CNPC nõustus Rosneftile 25 aastaks sõlmitud tarnelepingu raames ette maksma 70 miljardit dollarit (kokku on lepingu maht ligi 270 miljardit dollarit). Järgnes Rosnefti 10 aastaks sõlmitud 85 miljardi dollari suurune kokkulepe Hiina Petrokeemia korporatsiooniga ning tehing, millega CNPC omandas Novatekilt 20% gaasiprojektist Arktikas. Kõigis neis tehingutes olid osaliseks Putini siseringi inimesed.

Tänavu, kui Venemaa firmade rahanappus hakkas pitsitama, alustas Venemaa piirangute leevendamist. Sealhulgas on Hiinale pakutud võimalust omandada suuremaid osalusi Venemaa Kaug-Ida naftamaardlates.

Bilanss Hiina kasuks

Kui Putin võimule tuli, importis Venemaa Hiinast kaupu vähem kui miljardi dollari eest aastas, eksportides 6 miljardi väärtuses, näitavad agentuuri Bloomberg andmed. Sellest ülejäägist on saanud defitsiit. Mullu küündis import Hiinast 53 miljardile dollarile, samas kui Venemaa kaupu läks Hiinasse 40 miljardi dollari väärtuses.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ütles kohtumisel Hiina valitsusjuhiga, et tahab näha kahe riigi kaubavahetuses enam kui kahekordistumist 200 miljardile dollarile, mis on umbes pool Venemaa praegusest kaubavahetuse mahust Euroopa Liiiduga.

Kui Venemaa president ootab, et kaubavahetus Hiinaga kasvab tuleval aastal mulluselt 90 miljardilt dollarilt enam kui 100 miljardile dollarile, on see vaid 2% Hiina kogu väliskaubandusest ja viiendik kaubavahetusest Hiina ja USA vahel, ütles Bloombergile Moskva Majanduskõrgkooli Aasia uuringute ala juht Aleksei Maslov. Hiinlased on sitked ja kannatlikud investorid, kes tunnetavad Venemaa kasvavat rahavajadust ja pole kiirustanud oma suuremate tehingutega, ütles Maslov. Läinud aasta välismaistest otseinvesteeringutest Venemaale oli Hiina osa vaid 2,5%. „Nad kasutavad olukorda ära,“ ütles Maslov.

Venemaa tahaks oma kaubavahetust Hiinaga mitmekesistada, kuna 70% sellest moodustavad toorained. „Me tahaksime seda osakaalu vähendada, kuid Hiina ei ole huvitatud,“ ütles Maslov.