Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rõivas: mitut terminali ei pruugi vaja minna

    Peaminister Taavi Rõivas.Foto: Andras Kralla

    Kui Soome ei esita 2016. aastaks Euroopa Komisjonile avaldust suurema terminali rajamiseks, saab selle ehitamise õiguse Eesti ning see, kas Eestil üldse on vaja rajada väiksemat terminali, pole veel samuti kindel, ütles peaminister Taavi Rõivas telefoniintervjuus Helsingist Äripäevale.

    Kui palju maksab kummagi veeldatud maagaasiterminali rajamine Soome ning Eestisse?
    Seda on veel vara öelda, Balticconnectori hind on suurusjärgus 200 mln eurot, millest 75% maksab Euroopa Liit ning Eestil ja Soomel jääb kahe peale katta 25% ehitusest. LNG terminalide maksumused sõltuvad aga väga palju konkreetsetest tehnilistest lahendustest. Suurem terminal maksab pigem rohkem kui Balticconnector ja väiksem vähem. Räägime siiski sadadest miljonitest eurodest.
    Kuhu LNG terminal Eestis rajatakse?
    Asukohta pole veel otsustatud, meil on nüüd õigus väiksem terminal Eestisse ehitada. Kui Soome suurema terminali rajamiseks pole tehtud Euroopa Komisjonile 2016. aastaks avaldust, siis tekib Eestil õigus ja võimalus suurem kogu regiooni teenindav terminal ise rajada. Võib-olla ei pruugi isegi olla vajalik mitut terminali rajada.
    Miks sai Eesti ikkagi õiguse rajada vaid väike terminal? Seni on olnud selge seisukoht, et see Eestit ei rahulda.
     Eesti esmane huvi on olnud mitu aastat järjest rajada võimalikult ruttu Balticconnectori toru. See suurendab Eesti energiajulgeolekut kõige rohkem. Oleme saavutanud selle, et  Balticconnector rajatakse oluliselt varem, kui nägi ette esialgne plaan. Seetõttu olime ka valmis andma Soomele võimaluse rajada esimesena suur terminal.
    Kas Eesti peabki nüüd  ainult väiksema terminaliga leppima?
     Kui Soome ei suuda ettevalmistusi õigeks ajaks piisavalt kaugele viia, saab selle rajamise võimaluse Eesti. Ma arvan, et see on kokkuvõttes parim võimalik kokkulepe, mida oli praegu võimalik saavutada. Pikad läbirääkimised on toimunud juba kolm aastat, praegu on esimest korda laual käegakatsutav lahendus, mis reaalselt Eesti energiajulgeolekut suurendab.
    Kuid võimalik on ka see stsenaarium, et väikest terminali ei rajatagi, kui selgub, et selleks pole vajadust?
    Põhimõtteliselt on see võimalik, aga selle rajamine või mitte rajamine on siis meie enda valik. Soome on valmis toetama seda, et me rajame Euroopa Liidu vahendite toel väiksema terminali. Juhul, kui me ise otsustame, et me väiksemat terminali ei taha, sest Balticconnector suurendab meie energiajulgeolekut piisaval määral, on teoreetiliselt võimalik, et me seda ei ehita. Euroopa Liit on valmis kinni maksma vähemalt selle osa, mis teenindab laevu ehk n-ö punkerdamise osa. Kui suurelt liita sellele juurde julgeolekuvaru osa, on meie valik.
    Kumb ehitatakse enne, kas Balticconnectori toru või väike LNG terminal?
    Soovime, et need tuleksid üheaegselt, leppisime nüüd kokku, et mõlemad tulevad nii ruttu, kui vähegi võimalik. Julgeolekuolukord pole praegu teab mis kindel, mida kiiremini saame omale reaalse alternatiivi ühest allikast tulevale energiale, seda parem. 2015. aasta kevad on järgmine Balticconnectori ehitamiseks toetuse taotlemise tähtaeg, kui selleks ajaks pole millegipärast võimalik taotleda toetust merealuse toru ehitamiseks, sest on vaja teha veel  täiendavaid uuringuid, siis on meil õigus hakata ehitama gaasitoru Eesti pinnal Kiisa ja Paldiski vahel.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.