„See, et hätta sattunud inimesed võtavad ühe laenu tasumiseks teisest pangast või kiirlaenufirmast uue, reeglina kallima laenu ning sukelduvad üha sügavamatesse probleemidesse, on üldteada fakt,” ütles Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar. „Paljusid selliseid inimesi aitaks finantsnõustamine ning laenude refinantseerimine, kuid teine pank ei tea laenaja tegelikke probleeme ning kodupank, mis on reeglina suur universaalpank, sellist infot jagada ei soovi. Nii juhtubki, et uus laen mitte ei lahenda probleemi, vaid lükkab selle plahvatumist edasi," rääkis Saar. Tema hinnangul oleks inimeste laenukohustuste avalikustamine päästerõngas pankadele, inimestele endile ja ühiskonna üldisele laenuvõtmise moraalile.

Saare sõnul on telereklaamipiirang pigem valimiseelne populism, mida kinnitab selle kehtima hakkamise aeg 1. märts 2015, mil valitakse riigikogu. Riik peaks hoopis looma sellise krediidiregistri, kus on üleval inimeste kõik finantskohustused. Ta märkis, et praegu on kasutada üksnes info võlgade kohta, kuid puudub teave erinevate liisingute, järelmaksude ja teiste laenude kohta. „Avaliku krediidiregistri põhjal saaks pank arvutada välja konkreetse inimese maksevõime ning teha sellest lähtuvalt otsuse ning vajadusel nõustada,” kõneles Saar.

Ta tõi välja, et mitmes riigis on selline asi ammu olemas, Saksamaal toimib süsteem alates 1930. aastast. „Euroopaga võrreldes vaadatakse Eestis inimese laenuvõimekust irooniliselt öeldes seapõrna või kohvipaksu pealt – kumb  parasjagu käepärast on. Reklaamipiirangu kehtestamisega soovivad erakonnad saavutada eeskätt kiiret võitu enne valimisi, kuid piirang ei muuda inimese rahavajadust olematuks ning ei vabasta kedagi võetud kohustusest,” rääkis Saar.

Bigbanki juhatuse esimees tõdes, et reklaamimahud ei pruugi sellest muutuda ning pigem kolivad need välipindadele ja internetti. „Tulevikus hakkame telereklaame nägema tänaval plakatite ja posterite kujul – reklaamiraha paigutub ümber, leiab teised kanalid,” ütles Saar.

Tema hinnangul on reklaamipiirangu kehtimine finantsteenustele pigem aja küsimus ning tema hinnangul lõpetatakse see ilmselt mõne aasta pärast jälle ära, sest poliitikud saavad aru, et see pole mõistlik. „Piirangust saavad kasu suured pangad, mitte kliendid,” lisas Saar.