• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasiaktsiis hakkab ettevõtjaid lämmatama

    Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo KülaseppFoto: Raivo Tasso

    Lähiaastatel pea kahekordistuv maagaasiaktsiis paneb ettevõtjaid alternatiivide peale mõtlema.

    Järgmisel kolmel aastal tõuseb gaasiaktsiis niivõrd palju, et 2017. aastaks on aktsiisimäär pea 100% praegusest kõrgem.
    Põllumajandusfirma Grüne Fee Eesti AS juht Raivo Külasepp ütles, et selline tõus pole mõistlik. „Alternatiivina võiks gaas ikkagi alles jääda, pole ju mõtet kunstlikult selle tarbimist takistada,“ ütles ta. Aktsiisi niivõrd suur tõus tähendab tema sõnul, et üks sisenditest läheb kallimaks ja toote hinnad tõusevad.
    Külasepp nentis, et Grüne Feel on maagaasi kasutus üha väiksemaks jäänud. „Kui see majanduslikult ära tasuks, oleks gaasitarve tunduvalt suurem kui praegu,“ ütles ta. Külasepa sõnul küll ettevõte küll tootnud maagaasist elektrit ja soojust ise, kuid üha suurenevaid hindasid, makse ja tootmiskulusid vaadates näib elekter juba vägagi konkureeriv valik. „Pidev kalkuleerimine käib, mis on soodsam ja mõistlikum ning selle variandi me ka ära kasutame,“ ütles ta.
    Külasepp ütles, et nii suurele gaasitarbijale kui Grüne Fee siiski head alternatiivi pole. „Keegi ei hakka näiteks hakkepuitu põletama – nii suures mahus, kui meil oleks see täiesti omaette tööstusharu juba,“ rääkis ta. Gaas on Külasepa sõnul hea ja lihtne, sest on puhas ja lihtsalt automatiseeruv.
    Lätis ollakse ikka huvitatud, et kohalik tootmine säiliks. Meil paraku valitsuses ei mõelda, mis hinnaga see kohalik toodang saadakse, ütles Külasepp. Tema sõnul on maksukoormus niigi suur – näiteks maksis Grüne Gee eelmisel aastal käibemaksu arvestamata 1,2 miljonit eurot riigimakse.
    Gaasiaktsiisi tõstmine paneb ettevõtjaid teisi alternatiive kaaluma. „See ongi eesmärk. Iseasi, kui otstarbekas see on, kui gaasi osa on energiabilansis jäänud kõigest kuni 10%ni,“ ütles Külasepp. 
    Ettevõttele suur lisakulu
    Estonian Cell hakkas sel aastal tootma biogaasi ja kavatseb 2015. aastal asendada kolmandiku oma varasemast maagaasi sisseostust biogaasi. Ettevõtte finantsjuhi Siiri Lahe sõnul tehakse seda nii kulude kokkuhoiu kui ka ökoloogilise jalajälje väikemaks tegemise pärast.
    Lahe lisas, et vaatamata väiksemale maagaasi sisseostukogusele toob gaasiaktsiisi tõus Estonian Cellile järgmise kolme aasta jooksul üle 300 000 euro lisakulu, kusjuures 2017. aastast alates ligikaudu 175 000 eurot lisakulu. Lahe märkis, et Estonian Cell tegeleb alternatiivsete kütuseallikate analüüsimise ja energiaefektiivsusega, et ettevõtet jätkusuutlikult majandada.
    Kevadel maagaasi ehk LNG terminali saanud Saaremaa Piimatööstuse juht Andi Saagpakk ütles, et gaasiaktsiisi tõus nende ettevõtte tulemust ei mõjuta. „Hinnatõus on tavaline. Põlevkiviõli aktsiis on palju suurem ja maagaasile üle minnes saime nii palju võitu, et nüüd võib gaasiaktsiisi tõsta küll,“ märkis Saagpakk.

    Maagaasi aktsiisimäär

    2014. aastal 23,45 eurot 1000 m

    2015. aastal 28,14eurot 1000 m

    2016. aastal 33,77eurot 1000 m

    2017. aastal 40,52eurot 1000 m

    Vahetavad gaasi välja
    Saagpakk lisas, et kui gaasihind peaks samuti üle mõistuse palju tõusma hakkama, läheb ettevõte põlevkivi peale tagasi. „Iga hinnatõus mõjutab, aga ära ei tapa,“ ütles ta. Saagpaki sõnul tuleb paraku iga juurde tulev kulu just põllumeeste rahakoti pealt. „Eesti ettevõtja on hinnatõusudega harjunud,“ märkis ta.
    Ta lisas, et gaasiaktsiisi tõus on ilmselt rohkem geopoliitiline otsus – Eestil endal ju gaasi pole. Tegelikkuses pannakse Saagpaki sõnul selliste otsustega aga ettevõtjad veel rohkem surve alla.
    Kui endine rahandusminister Jürgen Ligi teatas märtsis, et järgmisest aastast tõuseb gaasiaktsiis 20%, teatas Eesti suurima gaasitarbija Tallinna Kütte nõukogu liige Kristjan Rahu, et Tallinna Küte plaanib lähiaastail gaasist loobuda. „Meil on suured plaanid rajada uus katlamaja ja elektrijaam,“ märkis ta. „Siis ei mõjuta meid gaasiaktsiis enam üldse,“ Rahu Äripäevale märtsis. Sellegipoolest lisas ta, et aktsiisitõus tegelikult rahaliselt suurt mõju ei avalda – näiteks suurendavat järgmise aasta tõus tarbija küttearved vaid ühe protsendi võrra.
    Läbimõtlemata otsus
    Isamaa ja Res Publica liige ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ütles, et gaasiaktsiisi seaduse menetlemist vaadates võib julgelt öelda, et tegu on ühe viimase aja halbadest seadusloome eeskujudest. Tema sõnul oli maagaasi aktsiisimäära tõstmine üheks katteallikaks Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna uue koalitsiooni lubaduste täitmiseks.
    „Aktsiisiseadusele ei ole eelnenud mingit väljatöötamiskava valitsuse poolt – seaduseelnõu võeti kiirkorras riigikogu menetlusse juunis ja juba kuu hiljem oli seadus vastu võetud ja presidendile kinnitamiseks saadetud,” rääkis Sester.
    Sester ütles, et Eestis koosneb maagaasi hind neljast komponendist: omahind, võrguteenus, aktsiis ja käibemaks. Praegu on maagaasi aktsiisimäär 23,45 eurot 1000 m3 kohta, järgneval kolmel aastal tõstetakse aktsiisimäära 20% aastas. See tähendab, et 2017. aastaks on aktsiisimäär üle 40 euro 1000 m3  kohta.
    Lisaks aktsiistõusule rakendub Sesteri sõnul veel ka käibemaksu lisamine kõrgendatud hinnale, mis tähendab, et tarbija maksab nii kõrgendatud aktsiisihinna kui ka sellelt makstava kõrgema käibemaksusumma. Sester märkis, et seaduse eelnõu sisseandmisel leidis tollane rahandusminister Jürgen Ligi, et maksumuudatus toob juba esimesel aastal eelarvesse täiendavad 3,5 miljonit eurot. Kolmandal aastal on selle muudatuse mõju juba üle 10 miljoni euro aastas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Äripäeva veebi täidavad täna tippettevõtjate järgmise aasta äriplaanid
Täna toimub majanduskonverents Äriplaan 2022, kus Eesti tippettevõtjad avaldavad oma uue aasta äriplaani ning jagavad nõu, kuidas ettearvamatus majandusolukorras tugev püsida.
Täna toimub majanduskonverents Äriplaan 2022, kus Eesti tippettevõtjad avaldavad oma uue aasta äriplaani ning jagavad nõu, kuidas ettearvamatus majandusolukorras tugev püsida.