Gaasiaktsiis hakkab ettevõtjaid lämmatama

Järgmisel kolmel aastal tõuseb gaasiaktsiis niivõrd palju, et 2017. aastaks on aktsiisimäär pea 100% praegusest kõrgem.

Põllumajandusfirma Grüne Fee Eesti AS juht Raivo Külasepp ütles, et selline tõus pole mõistlik. „Alternatiivina võiks gaas ikkagi alles jääda, pole ju mõtet kunstlikult selle tarbimist takistada,“ ütles ta. Aktsiisi niivõrd suur tõus tähendab tema sõnul, et üks sisenditest läheb kallimaks ja toote hinnad tõusevad.

Külasepp nentis, et Grüne Feel on maagaasi kasutus üha väiksemaks jäänud. „Kui see majanduslikult ära tasuks, oleks gaasitarve tunduvalt suurem kui praegu,“ ütles ta. Külasepa sõnul küll ettevõte küll tootnud maagaasist elektrit ja soojust ise, kuid üha suurenevaid hindasid, makse ja tootmiskulusid vaadates näib elekter juba vägagi konkureeriv valik. „Pidev kalkuleerimine käib, mis on soodsam ja mõistlikum ning selle variandi me ka ära kasutame,“ ütles ta.

Saagpakk lisas, et kui gaasihind peaks samuti üle mõistuse palju tõusma hakkama, läheb ettevõte põlevkivi peale tagasi. „Iga hinnatõus mõjutab, aga ära ei tapa,“ ütles ta. Saagpaki sõnul tuleb paraku iga juurde tulev kulu just põllumeeste rahakoti pealt. „Eesti ettevõtja on hinnatõusudega harjunud,“ märkis ta.

Ta lisas, et gaasiaktsiisi tõus on ilmselt rohkem geopoliitiline otsus – Eestil endal ju gaasi pole. Tegelikkuses pannakse Saagpaki sõnul selliste otsustega aga ettevõtjad veel rohkem surve alla.

Kui endine rahandusminister Jürgen Ligi teatas märtsis, et järgmisest aastast tõuseb gaasiaktsiis 20%, teatas Eesti suurima gaasitarbija Tallinna Kütte nõukogu liige Kristjan Rahu, et Tallinna Küte plaanib lähiaastail gaasist loobuda. „Meil on suured plaanid rajada uus katlamaja ja elektrijaam,“ märkis ta. „Siis ei mõjuta meid gaasiaktsiis enam üldse,“ Rahu Äripäevale märtsis. Sellegipoolest lisas ta, et aktsiisitõus tegelikult rahaliselt suurt mõju ei avalda – näiteks suurendavat järgmise aasta tõus tarbija küttearved vaid ühe protsendi võrra.

Läbimõtlemata otsus

Isamaa ja Res Publica liige ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester ütles, et gaasiaktsiisi seaduse menetlemist vaadates võib julgelt öelda, et tegu on ühe viimase aja halbadest seadusloome eeskujudest. Tema sõnul oli maagaasi aktsiisimäära tõstmine üheks katteallikaks Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna uue koalitsiooni lubaduste täitmiseks.

„Aktsiisiseadusele ei ole eelnenud mingit väljatöötamiskava valitsuse poolt – seaduseelnõu võeti kiirkorras riigikogu menetlusse juunis ja juba kuu hiljem oli seadus vastu võetud ja presidendile kinnitamiseks saadetud,” rääkis Sester.

Sester ütles, et Eestis koosneb maagaasi hind neljast komponendist: omahind, võrguteenus, aktsiis ja käibemaks. Praegu on maagaasi aktsiisimäär 23,45 eurot 1000 m3 kohta, järgneval kolmel aastal tõstetakse aktsiisimäära 20% aastas. See tähendab, et 2017. aastaks on aktsiisimäär üle 40 euro 1000 m3  kohta.

Lisaks aktsiistõusule rakendub Sesteri sõnul veel ka käibemaksu lisamine kõrgendatud hinnale, mis tähendab, et tarbija maksab nii kõrgendatud aktsiisihinna kui ka sellelt makstava kõrgema käibemaksusumma. Sester märkis, et seaduse eelnõu sisseandmisel leidis tollane rahandusminister Jürgen Ligi, et maksumuudatus toob juba esimesel aastal eelarvesse täiendavad 3,5 miljonit eurot. Kolmandal aastal on selle muudatuse mõju juba üle 10 miljoni euro aastas.