Föderaalreserv liigub järgmise katastroofi poole

See on kõhedalt sarnane 2004-2006 aasta stsenaariumiga, kus Fedi venitamine tekitas finantsturul ja majanduses üleliigset pinget. Pärast tehnoloogiamulli lõhkemist viidi baasintressimäär 1 protsendi peale, mis oli 45 aasta madalaim tase. Pärast seda venitati rahapoliitika normaliseerimisega erakordselt kaua. Kui intresse lõpuks tõstma hakati, tehti seda piinavalt aeglaselt.

Alates 2004. aasta juunist tõstis FOMC 24 kuu jooksul baasintressimäära 1 protsendilt 5,25 protsendile. Samal ajal paisusid kinnisvara- ja krediidimullid, mis toitsid ka majapidamiste ülepaisutatud tarbimist. Samuti vähenes drastiliselt säästmine ning kaubandusbilanss oli rekordiliselt negatiivne. Tasakaalutus lõi eeldused aga kriisi tekkeks, mis ka varakult saabus.

Iseenesestmõistetavalt Fed ennast USA ja globaalse majanduse kriisis ei süüdista. Nii Alan Greenspan kui ka Ben Bernanke ütlesid, et rahapoliitika pole kriisi tekitanud. Kui üldse keegi süüdlane on, siis nende sõnul olid selleks ebaefektiivne regulatsioon.

Nii raha- kui ka tavapoliitikute jaoks on selline seisukoht olnud veenev. Seepärast on ametnikud proovinud leida ka uue viisi reguleerimiseks, kasutades selleks niinimetatud mõistliku makroökonoomika regulatsioone, mille hulgas on näiteks suurem kapitalinõudlus finantsvõimenduse kasutajatele. Sellega on proovitud pankade riskikäitumist piirata. Taolisel lähenemisel on omaette positiivne külg, kuid see ei ole piisav, kuna ei suuda maandada rekordiliselt madalatest intressimääradest tulenevaid riske.

Seda silmas pidades oli 2004-2006. aastal praktiseeritud Fedi kuhjav rahapoliitika suur möödalaskmine.

Tundub, et Fed on tegemas sarnast – võibolla isegi hullemat – viga rahapoliitika kujundamisel praeguses majanduskeskonnas. Arvestades kriisijärgset habrast olukorda ning deflatsiooniriski, on tõenäoline, et Fed leiab rahapoliitika normaliseerimise edasilükkamiseks igasuguseid vabandusi. Seetõttu ollakse tegutsemisel veelgi aeglasem, kui kümnend tagasi.

Mis veelgi tähtsam – Fedi 4,5 triljoniline bilanss on kümnendiga kasvanud viiekordseks. Kuigi keskpank lõpetas varaostu programmi, pole mingit märki, et bilanssi vähendama hakataks. Samal ajal on stimuleerimise taktikepp üle antud Jaapani ja Euroopa keskpankadele, kes loovad madalate intressimääradega keskkonnas veelgi rohkem likviidsust.

Tavatu ja lõdva rahapoliitika pikaajaline viljelemine ja likviidsusega üle kallatud finantssüsteem tekitavad suure ohu. Tõepoolest, kõik need faktorid võivad olla ka hiljuti toimunud aktsia- ja valuutaturu volatiilsuse ning ka nafta hinnalanguse üheks põhjuseks.