Kuidas end Androidi infolekke eest kaitsta?
Oma nutiseadmes Android operatsioonisüsteemi versiooni 4.3 ja varasemaid kasutavatel inimestel lasub oht, et nende isikuandmetele võidakse nende enda nõusolekuta ligi pääseda ja neid seejärel pahatahtlikult ära kasutada.
Andmekaitse Inspektsiooni teatel on potentsiaalselt ohtlikud operatsioonisüsteemi versioonid 4.3 ja neist vanemad väljalasked. Andmekaitse Inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm selgitas, et kui tavaliselt küsivad rakendused nõusolekut andmetele juurdepääsuks, siis nende operatsioonisüsteemide ohuks on see, et need võimaldavad rakenduste poodi üles panna rakendusi, mille juures seda eelinfot ei kuvata.
Seega võib juhtuda, et inimene laeb pahaaimamatult alla erinevaid rakendusi, nt kas või ilma-appi, mis ei küsi esmalt nõusolekut andmetele ligipääsu kohta, kuid seejärel võimaldavad ikkagi rakenduse loojatel seadmes leiduvaid andmeid koguda ja neid seejärel pahatahtlikult kasutada.
Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete juhi Margit Liivoja sõnul ei saa inimene üldiselt sellest, et tema andmeid kogutud on, enne aru, kui ta ei avasta, et need kuskil levivad. Näiteks võib hakata kasutajatele tulema imelikke meile või kuskil ilmuda nende telefonis olnud pildid.
Info Androidi turvalekke kohta on pärit Hong Kongi andmekaitseasutuselt ning Eestis hetkel taolisi juhtumeid Andmekaitse Inspektsiooni teada esinenud pole. Kuna aga Eesti Androidi-kasutajatest enamik pruugib just varasemaid versioone, rõhutab inspektsioon, et inimesed peaksid olema ettevaatlikud.
Mida oma isikuandmete kaitsmise heaks teha?
Kui võimalik, ärge salvestage seadmesse tundlikke isikuandmeid.
Kõige kindlam variant on soetada uus nutiseade versioonidega Android 4.4 (KitKat) või Android 5.0 (Lollipop) või uuendada oma praeguse seadme operatsioonisüsteemi, kui see antud seadme puhul võimalik on.
Krüpteerige oma nutiseade – Androidi operatsioonisüsteemi vanemad versioonid võimaldavad vaid käsitsi krüpteerimist. Selleks peab kasutaja valima krüpteerimistoes parooli, mis saab krüpteerimisvõtmeks, mida tuleb seejärel telefoni avades iga kord sisestada.
Ole rakenduste allalaadimisel ettevaatlik – tuleks jälgida, kas rakenduse juures on infona kirjas, kes on selle tootjaks, kuidas inimese privaatsust kaitstakse ning kas andmeid jagatakse kolmandatele osapooltele. Kui selline teave puudub või on tegu niširakendusega, mis kuulub vähetuntud firmale, võiks selle allalaadimisse suhtuda skeptiliselt.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon
Autor: Merle Must