Tallinn peibutab panka tuntud nimedega

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 9. veebruar 2015 kell 14:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn peibutab panka tuntud nimedega
Abilinnapea Taavi Aas ja linnapea Edgar Savisaar pooldavad Eesti Ühistupanga loomist.Foto: Raul Mee
Tallinn loodab Jüri Mõisa ja Ain Hanschmidti Eesti Ühistupanga nõukogusse toomisega potentsiaalseid rahastajaid leida. Alustamiseks on vaja 50 asutajaliiget.
“Tegemist on pangaturul niivõrd märkimisväärsete inimestega, et kindlasti see soodustab. Need kaks meest on kumbki ühe panga käivitanud,” ütles abilinnapea Taavi Aas, hakkamata eitama, et Mõisa ja Hanschmidti nimi aitab panga asutamisele kaasa.
Ühistupanga asutamiseks on vaja vähemalt 50 asutajaliiget, nendeks sobivad nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aas ei oska täpsustada, kui paljud on praeguseks valmis liikmeks astuma. “Mul on seda raske öelda, sest on organisatsioone, kellel on väga palju allorganisatsioone, kes on nõus kaasa lööma,” ütles ta.
Pressikonverentsil jäi Jüri Mõis ootamatult ebamugavasse olukorda. “Tegelikult te enne mulle ei öelnudki, et peaksin siia laua taha istuma ja veel midagi rääkima, aga võin siis natuke rääkida,” ütles Mõis oma sõnavõttu alustades, istudes sama laua taga panga tulevaste juhtide Roul Tuti ja Ülle Mathieseniga, samuti abilinnapea Taavi Aasaga.

Ühistupanga omanikud on osanikud.
Ühistupanga omanikul, olenemata, kui palju raha ta on panka panustanud, on üks hääl.
Ühistupank ei võrdu hoiu-laenuühistuga, vaid on tavaline krediidiasutus.
Liikmeks astumiseks tuleb tasuda sisseastumistasu ja osamaks omakapitali.
Ühistupanga asutamiseks on vaja vähemalt 50 asujataliiget.
Asutajad peavad panustama kokku vähemalt 5 miljonit eurot, ideaalis loodetakse koguda 8 miljonit.
Kui füüsiline isik liikmeks astub, siis peab ta maksma vähemalt 350, juriidiline isik 1500 eurot.
Järgnevate kuude jooksul hakatakse kirjutama äriplaani kolmeks kuni viieks aastaks, pärast seda esitab finantsinspektsioonile taotluse tegevusloa saamiseks.
Pank peaks uksed avama järgmise aasta suvel või sügisel. Kasumisse loodetakse jõuda viiendaks tegevusaastaks.
Seitsme aasta pärast võiks ühistupank hõivata turust kolm kuni viis protsenti.
Ei jää nõukokku
Pärast pressikonverentsi tõdes Mõis intervjuus Äripäevale, et kui pank on asutatud, siis ilmselt ta loobub kohast nõukogus – praegu huvitab teda ühistupanga asutamise protsess. “Et nad mingit rumalust asutades ei teeks. Vead on asutamisstaadiumis ääretult kallid,” selgitas Mõis.
Oma raha panustab ettevõtjatest vaid Hanschmidt, Mõis seda teha ei taha. “Olen oma investeerimisstrateegia leidnud. Kahtlustan, et finantsvaldkonda ma enam ei investeeri, investorina meeldib mulle tööstus,” tunnistas ettevõtja Mõis.
Jüri Mõis ei näe samuti probleemi, et panka tahab just Tallinna linn asutada. Ta ei arva, et otsus nõukokku minna tema tõsiseltvõetavust kahandaks. “Ma ei karda, et see mulle kuidagi varju heidab. Pigem olen Tallinna linnavalitsuse ja selle tegemiste poolehoidjaks muutunud,” nentis Mõis, kiites munitsipaalpolitsei loomist.
6 fotot
Tulevase Eesti Ühistupanga juht Ülle Mathiesen, nõukogu liige Jüri Mõis, panga sünni juriidilise poole eest hoolitseva advokaadibüroo Lextal partner Üllar Talviste ja juhatuse liige Roul TuttFoto: Raul Mee
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ain Hanschmidt
- Jüri Mõis
Hetkel kuum