• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liisingupakkujad jäävad löögi alla

    Elioni järelmaksu reklaam.Foto: Raul Mee

    Eile riigikogus teisel lugemisel olnud seaduseelnõu, mis suurendab kontrolli kiirlaenufirmade üle, paneb kahvlisse ka väikesed järelmaksupakkujad.

    „Eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esindaja Rannar Vassiljev eelnõud kommenteerides.
    Esialgu ei osanud Vassiljev öelda, kui paljusid ettevõtteid järgmisel nädalal vastuvõetav seadusemuudatus puudutab, kuna siiani ei ole väikseid krediidifirmasid registreeritud. Pärast rahandusministeeriumiga konsulteerimist täpsustas ta, et seadusemuudatus puudutab ligikaudu 200 ettevõtet, kellest sadakond on kiirlaenufirmad. „Nad tegutsevad lihtsalt nagu äriühingud ja ma arvan, et ei pruugi olla täpset numbrit,“ nentis Vassiljev.
    Seda, kui palju seadusemuudatus tegevusloataotlusi toob, ei osanud ta samuti ennustada. Vassiljevi sõnul pole täpselt teada, milline korrektuur turul toimub, ent eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks.
    Finantsinspektsiooni hinnangul võib krediiti väljastavate ettevõtete hulk ulatuda 150 ettevõtteni. Inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm märkis, et tegevusluba taotleb pärast seadusemuudatust sellest arvust tõenäoliselt märksa vähem firmasid.
    Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl märkis, et seadusemuudatuse eesmärk oli ohjeldada kiirlaenufirmasid, ent selle ohjeldamise käigus on teisedki huviorbiiti jäänud. „Praktiliselt on selgunud, et niigi turul korrektselt käitunud ettevõtted ja niigi järelevalvatud ettevõtted jäid kahvlisse. Tegelikult oleme suurt tööd teinud, et fookus jääks kiirlaenufirmadele, sest igasugune lisatöö ja aruandlus teeb tarbija jaoks teenuse kallimaks,“ nentis Hääl.
     

    Seaduseelnõu 795 SE kohaldub krediidiandjatele ja -vahendajatele, kelle jaoks tarbijatele krediidi andmine või vahendamine on ettevõtlustegevus ehk majandustegevus. Võrreldes eelnõu esimese versiooniga kohaldub seadus ka liisingu- ja järelemaksuandjatele, kuna tarbija seisukohast ei ole vahet, kas krediiti antakse tavalise laenu, liisingu või järelemaksu vormis.

    Eelnõu normid ei kohaldu  nendele liisinguandjatele, kelle emaettevõtjaks on krediidiasutus ja liisinguandja kuulub konsolideeritud järelevalve alla. Seetõttu ei ole eraldiseisev järelevalve selliste liisinguandjate suhtes otseselt vajalik.

    Samuti ei kohaldata eelnõud hoiu-laenuühistutele kui täidetud on tingimused: a) hoiu-laenuühistu keskmine nn intressimäär on krediidiasutuste tarbimislaenude intressimäärast madalam; b) hoiu-laenuühistu liikmete arv ei ole suurem kui 3 000.

    Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.

    Järelmaks läheb kallimaks
    Finantsinspektsiooni järelevalve ja litsentsi taotlemise kulud katavad järelevalvatavad ettevõtted ise, samuti nagu see pankade puhul toimib. Kui suureks see kulu kujuneb, ei oska asjaosalised praegu veel hinnata. Ettevõtetele lisanduvad veel ka omakapitali nõue ja kvalitatiivsed nõuded, millele kõik turuosalised ei pruugi vastata. „Et päris igaüks ei saaks kauboikapitalismi harrastada,“ selgitas Vassiljev.
    Tema hinnangul stabiilselt järelmaksu andmisega tegelevatel firmadel nõuete täitmisega probleeme olla ei tohiks ja palju täiendavat koormust ei teki. Järelmaksu hinda võib aga tõsta tegevusloa tasu, mis hakkab mõju avaldama just väikestele ettevõtetele. Suuremad firmad, kellel on rohkem kliente, saavad tegevusloa tasu jagada enamate klientide vahel ning nõnda tasu madalamal hoida.
    Ka Hääl nentis, et järelmaks võib mingil määral kallineda, sest litsentsikulud ja finantsinspektsiooni kulud tuleb firmadel kinni maksta.
    Finantsinspektsioon arvestab, et järelevalvatavate arv kasvab märkimisväärselt. Samuti nentis Nõmm, et krediidiandjate ja -vahendajate jaoks on inspektsiooni lähenemine kindlasti mõneti uudne. „Tegevusloa taotlejana ja hiljem ka järelevalve subjektina peab ettevõte näitama seda, et ta on võimeline oma sisemiste lahendite ja kontrollidega täitma kliendi ees seadusest tulenevaid kohustusi. Rikkumine ei tähenda ettevõttele ainult võimalikku kohtuvaidlust, vaid ka võimalikku mittevastavust finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa tingimustele,“ selgitas Nõmm. Ta rõhutas, et järelevalveasutusena ei oma inspektsioon kohtumõistja pädevust tarbija ja krediidiandja vahelistes vaidlustes, selline pädevus on kohtul ja ka teatud piirides tarbijakaitseametil.
    Nõmme sõnul tuleb järelemaksu puhul arvestada, et oluline osa kaupmeestest kasutab selliseid järelmaksuvõimalusi, kus ta ise ei pruugi olla kohustatud tegevusluba taotlema.
    Tele2 mures ei ole
    Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt ütles, et nemad muret ei tunne, kuna klassikalist järelmaksu nad ei paku. Saarvelt rääkis, et Tele2 ei paku krediiditooteid ega sõlmi krediidilepinguid, kuna ei ole kunagi võtnud ega võta ka praegu osamaksetega seadme eest tasumisel intressi. "Võimaldame lihtsalt kliendil seadme eest osade kaupa maksta ja seejuures on hind tihtipeale isegi soodsam kui seadme kohe täies ulatuses väljaostmisel," selgitas Saarvelt.
    Seaduseelnõu on ülereguleeriv
    Elioni kaubamärki kasutava Eesti Telekomi juriidikaüksuse direktori Kristiina Maasiku sõnul on seaduseelnõu tehtud kiirustades ning järelmaksu pakkuvate firmade koha pealt on tema hinnangul tegemist riigi läbimõtlematu ülereguleerimisega.Maasik nentis, et üldises plaanis paneb riik plaanitava seadusemuudatusega ettevõtjate õlule täiendava koormise.
    Kiirlaenukontorite ohjeldamiseks loodud seaduseelnõu, mille tingimused on Maasiku hinnangul põhjendatud, ei ole seda aga sugugi teleri, arvuti või IT-kaupade järelmaksuga soetamise puhul.„Üldise tendentsina piirab seadus ilmselt laenuandjate ja järelmaksu pakkujate hulka määral, mis toob omakorda kaasa konkurentsi vähenemise, ja ei saa välistada, et see võib viia teatavate finantsteenuste hindade tõusmiseni,“ nentis Maasik.Praegu eeldab Eesti Telekom, et klientidele ei too riigi samm kaasa olulisi muudatusi.
    Telekom plaanib järelmaksu pakkumist jätkata ning on valmis tegema töökorralduslikke muudatusi, mis on vajalikud tegevusloa hankimiseks.
    Maasik nentis, et ilmselt hakkab muist järelemaksu pakkujaid tegema senisest tihedamat koostööd pankadega.
    KOMMENTAAR
    Liisingut pakkuva Cofi ASi juhatuse esimees Jan Andresoo:
    Arvestades lokkavad kirevust finantsteenuste turul, on seadusemuudatus asi, mis peaks looma selgema pildi. Meie toetame seda. 
    Ma arvan, et see toob meie jaoks kaasa vajaduse litsents taotleda. Me saame tõestada, et meie inimestel on vajalik kompetents, piisav haridustase, ärialane reputatsioon ja meil on võime pakkuda kvaliteetset finantsteenust ja olla vastutustundlik teenusepakkuja.
    Seadusemuudatus meil järelmaksu hinda ei tõsta. Järelmaksuturul on väga vähe pakkujaid, kes on end turul tänaseks juba tõestanud.
    Tahan seista kaupmeeste eest, kelle suhtes on seaduseelnõus tunda ülereguleeritust. Kaupmehed peavad hakkama litsentsi taotlema, kui pakuvad mitut järelmaksuteenust. Seda ei peaks tegema. Kui kaupmees ei saa pakkuda mitut teenusepakkujat, siis see tapab konkurentsi ja loob olukorra, kus klient kaotab. See oleks terve vaatenurk, kui kliendile jääks valik alles. Valik on alati kliendile hea. 
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.