Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liisingupakkujad jäävad löögi alla

    Elioni järelmaksu reklaam.Foto: Raul Mee

    Eile riigikogus teisel lugemisel olnud seaduseelnõu, mis suurendab kontrolli kiirlaenufirmade üle, paneb kahvlisse ka väikesed järelmaksupakkujad.

    „Eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esindaja Rannar Vassiljev eelnõud kommenteerides.
    Esialgu ei osanud Vassiljev öelda, kui paljusid ettevõtteid järgmisel nädalal vastuvõetav seadusemuudatus puudutab, kuna siiani ei ole väikseid krediidifirmasid registreeritud. Pärast rahandusministeeriumiga konsulteerimist täpsustas ta, et seadusemuudatus puudutab ligikaudu 200 ettevõtet, kellest sadakond on kiirlaenufirmad. „Nad tegutsevad lihtsalt nagu äriühingud ja ma arvan, et ei pruugi olla täpset numbrit,“ nentis Vassiljev.
    Seda, kui palju seadusemuudatus tegevusloataotlusi toob, ei osanud ta samuti ennustada. Vassiljevi sõnul pole täpselt teada, milline korrektuur turul toimub, ent eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks.
    Finantsinspektsiooni hinnangul võib krediiti väljastavate ettevõtete hulk ulatuda 150 ettevõtteni. Inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm märkis, et tegevusluba taotleb pärast seadusemuudatust sellest arvust tõenäoliselt märksa vähem firmasid.
    Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl märkis, et seadusemuudatuse eesmärk oli ohjeldada kiirlaenufirmasid, ent selle ohjeldamise käigus on teisedki huviorbiiti jäänud. „Praktiliselt on selgunud, et niigi turul korrektselt käitunud ettevõtted ja niigi järelevalvatud ettevõtted jäid kahvlisse. Tegelikult oleme suurt tööd teinud, et fookus jääks kiirlaenufirmadele, sest igasugune lisatöö ja aruandlus teeb tarbija jaoks teenuse kallimaks,“ nentis Hääl.
     

    Seaduseelnõu 795 SE kohaldub krediidiandjatele ja -vahendajatele, kelle jaoks tarbijatele krediidi andmine või vahendamine on ettevõtlustegevus ehk majandustegevus. Võrreldes eelnõu esimese versiooniga kohaldub seadus ka liisingu- ja järelemaksuandjatele, kuna tarbija seisukohast ei ole vahet, kas krediiti antakse tavalise laenu, liisingu või järelemaksu vormis.

    Eelnõu normid ei kohaldu  nendele liisinguandjatele, kelle emaettevõtjaks on krediidiasutus ja liisinguandja kuulub konsolideeritud järelevalve alla. Seetõttu ei ole eraldiseisev järelevalve selliste liisinguandjate suhtes otseselt vajalik.

    Samuti ei kohaldata eelnõud hoiu-laenuühistutele kui täidetud on tingimused: a) hoiu-laenuühistu keskmine nn intressimäär on krediidiasutuste tarbimislaenude intressimäärast madalam; b) hoiu-laenuühistu liikmete arv ei ole suurem kui 3 000.

    Eelnõu eesmärgiks on tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtta kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestada neile tegevusloa nõue.

    Järelmaks läheb kallimaks
    Finantsinspektsiooni järelevalve ja litsentsi taotlemise kulud katavad järelevalvatavad ettevõtted ise, samuti nagu see pankade puhul toimib. Kui suureks see kulu kujuneb, ei oska asjaosalised praegu veel hinnata. Ettevõtetele lisanduvad veel ka omakapitali nõue ja kvalitatiivsed nõuded, millele kõik turuosalised ei pruugi vastata. „Et päris igaüks ei saaks kauboikapitalismi harrastada,“ selgitas Vassiljev.
    Tema hinnangul stabiilselt järelmaksu andmisega tegelevatel firmadel nõuete täitmisega probleeme olla ei tohiks ja palju täiendavat koormust ei teki. Järelmaksu hinda võib aga tõsta tegevusloa tasu, mis hakkab mõju avaldama just väikestele ettevõtetele. Suuremad firmad, kellel on rohkem kliente, saavad tegevusloa tasu jagada enamate klientide vahel ning nõnda tasu madalamal hoida.
    Ka Hääl nentis, et järelmaks võib mingil määral kallineda, sest litsentsikulud ja finantsinspektsiooni kulud tuleb firmadel kinni maksta.
    Finantsinspektsioon arvestab, et järelevalvatavate arv kasvab märkimisväärselt. Samuti nentis Nõmm, et krediidiandjate ja -vahendajate jaoks on inspektsiooni lähenemine kindlasti mõneti uudne. „Tegevusloa taotlejana ja hiljem ka järelevalve subjektina peab ettevõte näitama seda, et ta on võimeline oma sisemiste lahendite ja kontrollidega täitma kliendi ees seadusest tulenevaid kohustusi. Rikkumine ei tähenda ettevõttele ainult võimalikku kohtuvaidlust, vaid ka võimalikku mittevastavust finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa tingimustele,“ selgitas Nõmm. Ta rõhutas, et järelevalveasutusena ei oma inspektsioon kohtumõistja pädevust tarbija ja krediidiandja vahelistes vaidlustes, selline pädevus on kohtul ja ka teatud piirides tarbijakaitseametil.
    Nõmme sõnul tuleb järelemaksu puhul arvestada, et oluline osa kaupmeestest kasutab selliseid järelmaksuvõimalusi, kus ta ise ei pruugi olla kohustatud tegevusluba taotlema.
    Tele2 mures ei ole
    Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt ütles, et nemad muret ei tunne, kuna klassikalist järelmaksu nad ei paku. Saarvelt rääkis, et Tele2 ei paku krediiditooteid ega sõlmi krediidilepinguid, kuna ei ole kunagi võtnud ega võta ka praegu osamaksetega seadme eest tasumisel intressi. "Võimaldame lihtsalt kliendil seadme eest osade kaupa maksta ja seejuures on hind tihtipeale isegi soodsam kui seadme kohe täies ulatuses väljaostmisel," selgitas Saarvelt.
    Seaduseelnõu on ülereguleeriv
    Elioni kaubamärki kasutava Eesti Telekomi juriidikaüksuse direktori Kristiina Maasiku sõnul on seaduseelnõu tehtud kiirustades ning järelmaksu pakkuvate firmade koha pealt on tema hinnangul tegemist riigi läbimõtlematu ülereguleerimisega.Maasik nentis, et üldises plaanis paneb riik plaanitava seadusemuudatusega ettevõtjate õlule täiendava koormise.
    Kiirlaenukontorite ohjeldamiseks loodud seaduseelnõu, mille tingimused on Maasiku hinnangul põhjendatud, ei ole seda aga sugugi teleri, arvuti või IT-kaupade järelmaksuga soetamise puhul.„Üldise tendentsina piirab seadus ilmselt laenuandjate ja järelmaksu pakkujate hulka määral, mis toob omakorda kaasa konkurentsi vähenemise, ja ei saa välistada, et see võib viia teatavate finantsteenuste hindade tõusmiseni,“ nentis Maasik.Praegu eeldab Eesti Telekom, et klientidele ei too riigi samm kaasa olulisi muudatusi.
    Telekom plaanib järelmaksu pakkumist jätkata ning on valmis tegema töökorralduslikke muudatusi, mis on vajalikud tegevusloa hankimiseks.
    Maasik nentis, et ilmselt hakkab muist järelemaksu pakkujaid tegema senisest tihedamat koostööd pankadega.
    KOMMENTAAR
    Liisingut pakkuva Cofi ASi juhatuse esimees Jan Andresoo:
    Arvestades lokkavad kirevust finantsteenuste turul, on seadusemuudatus asi, mis peaks looma selgema pildi. Meie toetame seda. 
    Ma arvan, et see toob meie jaoks kaasa vajaduse litsents taotleda. Me saame tõestada, et meie inimestel on vajalik kompetents, piisav haridustase, ärialane reputatsioon ja meil on võime pakkuda kvaliteetset finantsteenust ja olla vastutustundlik teenusepakkuja.
    Seadusemuudatus meil järelmaksu hinda ei tõsta. Järelmaksuturul on väga vähe pakkujaid, kes on end turul tänaseks juba tõestanud.
    Tahan seista kaupmeeste eest, kelle suhtes on seaduseelnõus tunda ülereguleeritust. Kaupmehed peavad hakkama litsentsi taotlema, kui pakuvad mitut järelmaksuteenust. Seda ei peaks tegema. Kui kaupmees ei saa pakkuda mitut teenusepakkujat, siis see tapab konkurentsi ja loob olukorra, kus klient kaotab. See oleks terve vaatenurk, kui kliendile jääks valik alles. Valik on alati kliendile hea. 
     

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Edukas põllumees: poliitikute omavaheline kaklus on probleem
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Harjumaa TOP: kerge ei ole, aga läheb hästi
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Peamiselt meelelahutusmaailmast tuntud Kethi Uibomägi mõistis aastate eest, et munad ei tohi olla ühes korvis ei ettevõtluses ega finantsvallas. Täna tegutseb ta mitmel rindel ärimaailmas ja kindlustab tagalat investeerimisportfelli näol.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.