Võlakirjaturult 5 miljonit kolme kuuga

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 20. aprill 2015 kell 9:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlakirjaturult 5 miljonit kolme kuuga
Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja.Foto: Andres Haabu
Järelmaksuäri Cofi kasvas 5 miljoni eurose võlakirjadebüüdi toel pangaks. Ettevõtte ühe omaniku Priit Põldoja sõnul oli võlakirjade kasutamine edukas eksperiment, Äripäeva hinnangul hea eeskuju.
Cofi-sugused võlakirjad Swedbanki pensionifondi ei kvalifitseeru
Swedbank vahendab paljude riikide emitentide võlakirju, peamine huvi on klientidel olnud Euroopa ja Põhja-Ameerika võlakirjade vastu ning sellisel juhul on ligipääs reguleeritud turul kauplemiseks võetud võlakirjadele väga hea. Üldiselt on väga harva ette tulnud olukordi, kus klient tahab mõnd võlakirja osta ja tehingut teha ei õnnestu, pigem on põhjuseks vastaspoole leidmine kui tehniline võimekus.
Aktsiaportfellide kõrval on võlakirjaportfellid eelkõige meie pensionifondide riske stabiliseeriv osa. Sõltuvalt konkreetse hetke turunägemusest investeerime nii arenenud kui ka arenevate regioonide eri tähtajaga riigivõlakirjadesse ja põhiliselt arenenud riikide ettevõtete võlakirjadesse. Konservatiivsesse pensionifondi sobivad regulatiivsete piirangute tõttu ainult investeerimisjärgu reitinguga võlakirjad. Kuid ka meie teistes fondides kuulub neile strateegiline eelisseisund, sest kõrge riskiga (rämps- võlakirjade hinnad liiguvad rohkem käsikäes aktsia- kui võlakirjaturgudega, mistõttu fondi portfelli kui terviku seisukohalt konkureerib nende riskiaste ja tootlus meie jaoks pigem aktsiaturgude tootlusega. Heakvaliteedilistesse võlakirjadesse investeerime enamjaolt otse. Kõrge riskiga võlakirjade puhul on enamjaolt osutunud efektiivsemaks osta hästi hajutatud portfell kas läbi fondi või ETFi, kus kõrgem pakutav tootlus ei tule üksikettevõtte riski kontsentreerumise arvelt. Eestis (ja ka mujal Baltikumis) emiteeritud võlakirjadest oleme investeerinud nii ettevõtete investeerimisjärgu võlakirjadesse (Eesti Energia, Elering, Latvenergo), kui ka riigivõlakirjadesse (Läti, Leedu).
Swedbanki pensionifondid ei ostnud nii Hüpoteeklaenu ega ka Cofi võlakirju, kuna nende võlakirjade riskiaste, emissioonide suurus ja pakutav tootlus ei olnud meie võlakirjaportfellide jaoks väärtust lisavad.
Allikas: Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask
Järgneb intervjuu Cofi ja nüüdse Inbanki nõukogu esimehe ja ühe omaniku Priit Põldojaga.
Kuidas sündis idee võlakirju emiteerida, miks valisite just sellise aja, mahu, intressisuuruse ja tähtaja?
Tahtsime finantseerimisallikaid mitmekesistada. Tegelikult on pankade finantseerimine olnud meile soodsam kui võlakirjade finantseerimine, aga pankadelt ei ole võimalik lõpmatult raha kaasata. Klientide, investorite jaoks muutume teatud määral tuttavaks ja selle võrra on tulevikus loodetavasti lihtsam uut emissiooni teha.
Intressi suuruse kujundasime turult, kus midagi ei toimu. Ainuke, mida turul nägime, oli see, et LHV tegi allutatud laenu 7%ga. Meile tundus, et kui teeme tagatud võlakirja 7%ga, siis see on umbes tase, mis võiks olla investoritele atraktiivne. Pidime suhtlema ka oma nõustajaga, et millise intressiga on investorid asjast huvitatud. Meie loomulikult tahtsime saada võimalikult madalat, investorid võimalikult kõrget intressi. Arvasime, et 7% juures saame oma soovitud mahu täis, mis oli meie jaoks 5 mln eurot.
Tähtaeg kujunes selle peale, kuidas meie bilanss on üles ehitatud – meil on kohustused ja varad. Varade pikkus on umbes kaks aastat. Meie ettevõte tegeleb põhiliselt järelmaksuga umbes kaheaastasel perioodil. Tegime küll nelja-aastase võlakirja, kuid õiguse kahe aasta pärast refinantseerida või tagasi maksta. Me eeldame, et kahe aasta pärast saame seda raha soodsamalt kui praegu.
Kas kaalusite ka teisi variante peale võlakirjade?
Kindlasti oleks saanud võtta pangast laenu, aga see oleks veelgi rohkem kinnistanud meid ühe konkreetse finantseerimiskanali külge.
Aga miks on ainult üks finantseerimisallikas paha?
Siis sõltud täielikult ja konkreetselt selle panga otsusest sinu kasvu edaspidi finantseerida. Me ei pidanud seda jätkusuutlikuks mudeliks.
Eesti ettevõtete võlakirjadest saab SEBst osta vaid Eesti Energiat, Eleringi ja Tallinkit
Võlakirjad ei ole SEB Pangas jaetoode. Võlakirjade vahendamist SEB maakleri kaudu pakume institutsionaalsetele investoritele nagu pensionifondid, varahalduse ettevõtted, kindlustusseltsid jne. Lisaks nendele ka SEB privaatpanganduse klientidele ja ettevõtetele.
Otseselt pole praegu mingeid piiranguid võlakirjadele, mida vahendame. Eksootilisemate võlakirjade puhul võib takistuseks saada likviidsus ja arveldamisvõimaluse puudumine kohalikus depositooriumis. Siiski suuremad võlakirjaemissioonid kauplevad Lääne-Euroopa või USA turul, mis teevad nad ligipääsetavamateks. Sarnaselt on ka Eesti Energia ja Eleringi võlakirjad emiteeritud välisturgudele, et saada osa laiemast investorbaasist. Eesti emitentidest kauplevad SEB kliendid juba nimetatud Eesti Energia ja Eleringi võlakirjadega ning Norras noteeritud Tallinki võlakirjadega. Ülejäänud Eesti emitentide võlakirjaemissioonides ei ole aktiivset kauplemist peale finantskriisi toimunud.
Nagu eelpool mainisime, siis jaeklientidele me võlakirjade vahendamist ei paku. Võlakirjade esmaemissioonide pakkumisega investoritele tegelevad emissiooni korraldajad. Nimetatud võlakirjade emissioone SEB ei korraldanud. Järelturul on aga nimetatud võlakirjadega võimalik ka SEB vahendusel kaubelda, kuid kardetavasti on nende likviidsus tagasihoidlik ning aktiivne järelturg puudub.
Praegu vaatavad institutsionaalsed investorid suuremate võlakirjaemissioonide poole. Emissiooni mahuga näiteks 50 miljonit eurot peetakse Euroopa standardite järgi väga väikeseks emissiooniks. Lisaks on üpris tähtsad ka võlakirjadele omistatud ametlike reitinguagentuuride reitingud. Seetõttu kaubeldakse aktiivselt eelkõige välisvõlakirjadega, kus on valik ja võimalused tublisti avaramad.
SEB pensionifondid ei tee üksikpaigutusi ilma investeerimisjärgu reitinguta võlakirjadesse. Lisaks sellele on meil ka teatud nõudmised emissioonide suurusele ja järelturu olemasolule.
Allikas: SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas

Raha tuleb ju ikka tagasi maksta, ükskõik, kes võlausaldaja on.
Meie äri on natuke teistmoodi üles ehitatud. Me oleme finantseerimisettevõte. Kuni me kasvame, siis me põhiliselt refinantseerime. Kui me kasvame, siis vajame pidevalt lisafinantseerimist. Me ei võta suurt laenu, et ehitada tehas ja hakata lõpuks kaupa tootma ja maksta siis võlg sammhaaval tagasi ja olla lõpuks võlavaba. Võlg bilansis on meie äri üks põhiomadusi. See eristab finantseerimisettevõtet teistest ettevõtetest. Meie jaoks on jätkusuutliku finantseerimise olemasolu ülioluline.
Kes investoritest võlakirju märkisid ja kuidas nad Cofi leidsid?
Investoreid oli peamiselt kolme tüüpi. Cofi on varem kaasanud rahvusvahelisi investoreid oma aktsiakapitali. Meie enda investorid investeerisid võlakirjadesse. Väga aktiivselt käisime ka Läti institutsioonide juures, kus on palju aktiivsem võlakirjaturg kui Eestis. Saime Läti privaatpangalt korraliku investeeringu. Ülejäänud oli Eesti eraisikud, kes otsustasid sääste alternatiivselt investeerida.
Kui pikalt eeltööd tegite?
Me tegime selle asja päris kiiresti. Sellest hetkest, kui mõtlesime, et midagi võiks teha, saime kolme kuuga raha. Tuli kaasata juriidiline nõustaja, kes tegi võlakirja tingimused, ja finantsnõustaja, kes aitas võlakirju turundada. Meil oli tagatisagent, kuna Cofil oli tagatud võlakiri. Siis oli vaja läbi rääkida võlausaldajate ehk pankadega, et saaksime lisavõlga võtta. Müügiprotsess ise, sellest ajast, kui ütlesime, et müüme võlakirju, kestis ühe kuu.
Kas Teie taust pangajuhina mängis rolli? Või siiski mitte niivõrd kui ettevõtte enda?
Eks ikka mõlemad mängivad rolli. Ettevõtte finants on heas seisus ja tugev ning kasumlik. Kui vaadata investorite nimekirja, on ikkagi päris palju tuttavaid nimesid.

Pensionifondide investeerimisvõimalused Eestis avarduvad
„Pensionifondide investeeringute otsustamine peab jääma fondijuhtide ja fondide vahel otsustavate klientide eelistuste määrata. Samas olen nõus, et pikaajalisi investeerimisvõimalusi Eestis pensionifondide jaoks ilmselt napib. Kehtivad seadused ei takista üldiselt pensionifondide vara Eestisse investeerida, kuid neis on mitmeid nõudeid, mis võivad vähendada fondihaldurite motivatsiooni seda teha, näiteks, et enamus pensionifondi varast tuleb investeerida börsiettevõtetesse.
Valitsusliidu lepe näeb ette erinevate finantsinstrumentide pakkumise soodustamist Eesti väärtpaberiturul. Täpsem tegevus selleks on kavandamisel, ent juba lähiajal on järgmised sammud kavas.
Rahandusministeerium on juba algatanud seadusemuudatused, millega soovitakse pensionifondide varade investeerimispiiranguid leevendada. Eelkõige võimaldatakse muudatustega paigutada pensionifondide vara senisest rohkem noteerimata väärtpaberitesse, erinevatesse taristuprojektidesse, kinnisvarasse ja omandada kontrollosalusi äriühingutes. Kuna Eestis on vähe börsil väärtpabereid noteerinud ettevõtteid, loovad need muudatused suuremad eeldused investeerida senisest rohkem pensionikogujate vahendeid kohalikku majandusse.
Teiseks plaanib rahandusministeerium koos pankadega välja töötada pandikirjade seaduse. Pandikiri on eriliigiline võlakiri, mille tagatiseks on eelkõige eluasemelaenud. Pandikirjade emiteerimine pankade poolt vabastaks rohkem pankadele laenuressurssi ettevõtjate jaoks ja teiselt poolt pakuks võimalust pensionifondidele pandkirjadesse investeerimiseks. See on otsene samm Eesti võlakirjaturu elavdamiseks.“
Allikas: rahandusminister Sven Sester
Mida soovitaksite ettevõtetele, kel on mõtteis võlakirjaturule tulek?
Oluline on miinimummaht, mida oleks mõistlik võlakirjaturult võtma minna, sest juriidilise ettevalmistuse ja kogu võlakirjade tegemise protsessiga kaasneb hulk kulu. Alla 3 miljoni euro ei olegi võib-olla väga mõtet võlakirjaturult kaasama minna.
Kahjuks on Eestis olukord selline, et alternatiivne võlakirjaturg peale kriisi hästi ei toimi. Institutsioonidel või eraisikutel ei ole kujunenud praktikat sellistesse instrumentidesse investeerida. Seetõttu on väga paljudel juhtudel lihtsam võtta pangalaenu kui teha võlakirja. Väga tihti tuleb pangalaen mitte ainult protsessiliselt lihtsam, vaid ka odavam. Võlakirjainvestorid on uus rahastamisallikas. Tihtipeale võib-olla ettevõtted selle peale ei mõtle. On olnud aegu, kus on väga tähtis, et need allikad oleksid olemas. Kui on head ajad, siis tahavad pangad alati laenu anda.
Oleme teinud mingil määral eksperimenti Eesti võlakirjaturul, sest võlakirju on tehtud ikka väga vähe. Selleks et keskmine ettevõte võiks seda kaaluda, peaks turg elavnema. Olles ise kunagise Finance Estonia (ehk MTÜ Teenusmajanduse Koja – toim) juhatuse esimees, oleksin tahtnud, et võlakirjaturg areneks. Seepärast tundus hea eksperiment minna ja proovida, kas seda on võimalik teha.
Miks ei ole Cofi võlakirjad avalikult kaubeldavad?
Avaliku kauplemisega kaasnevad kõrgemad juriidilised ja müügikulud. Jätkuvalt ei ole kanalid väga lahti, mille kaudu võlakirja müüa. Meie Skandinaavia privaatpankade osakondade kaudu me ei suutnud müüki teha.
Mis risk on investoril Cofi võlakirjadega? Mis on talle tagatiseks?
Meie number üks tagatis on see, et me teenime kasumit. Hiljuti teatasime, et meie kasum oli mullu üle 1,15 mln euro. Meil on väga suur omakapital, aasta lõpu seisuga üle 5 mln euro. Meie bilansirisk on meie põhiline äri, mis on järelmaksu andmine. Meie laenuportfell peaks muutuma väga kehvaks, et niisugune risk võlakirjainvestorini jõuaks. Riskikatteks on kõik meie järelmaksulepingutest tulenevad nõuded, mis on antud võlakirjaomanikele tagatiseks. Me oleme teinud kuulikindla struktuuri investorite jaoks.

Endise nimega Cofi, uue nimega Inbank
Järelmaksu ja finantstehnoloogia ettevõte Cofi tegi mullu sügisel nelja aastase tähtaja ja 7%se intressiga võlakirjaemissiooni mahus 5 mln eurot. Võlakirjad ei ole kaubeldavad. Emissiooni eesmärk oli suurendada Cofi ärimahtusid järelmaksuturul.
Ettevõtte järelmaksuportfell jätkas 2014. aastal kiiret kasvu, kasvades 2013. aastaga võrreldes 68%. Aasta lõpu seisuga oli portfelli maht 13 miljonit eurot ja ettevõte sai mullu 1,15 miljonit eurot kasumit.
Märtsi lõpul laienes ettevõte Lätti.
Eelmisel reedel sai Cofi finantsinspektsioonilt krediidiasutuse loa, millega muutus pangaks Inbank.
Panga põhitegevused on järelmaksuteenus ja hoiuste kaasamine.
Järelmaksu pakutakse ligi 200 kaupmehe kaudu peamiselt jaeklientidele.
Panga tegevjuht on varem Hansapangas töötanud Jan Andresoo, juhatusse kuuluvad Liina Sadrak ja Marko Varik, nõukogu esimees on endine Hansapanga juht Priit Põldoja ning nõukogusse kuuluvad Roberto De Silvestri, Rain Rannu, Reimo Hammerberg ja Triinu Reinhold.
Peamised osanikud on Pershing Hall Holding (7 Monaco eraisikust investorit) ja Cofi Investeeringud (50% Priit Põldoja, 50% Jan Andresoo).
Kokku ligi 50 töötajat, sealhulgas 15 Inbankis, 5 Lätis, 10 oma IT-firmas, 20 sidusettevõtetes.
Pank avab aprilli lõpus teenindussaali Cofi ruumides Tallinnas aadressil Niine 11, põhitegevus toimub veebis.
Soovite midagi lisada?
Eesti majandusele tervikuna oleks väga positiivne, kui võlakirjaturg lisaks pangandusturule areneks. Ja selleks et ta areneks, peab olema ühelt poolt selliseid ettevõtteid nagu meie, kes on piisavalt tugevad, kes otsustavad võlakirjad turule tuua. Teiselt poolt peaks olema ka investorite baas Eestis suurem.
Ükski pensionifond ei ostnud kahjuks meie võlakirju. Kas seal olid teatud sisemised regulatiivsed piirangud? Kahjuks ostis meie võlakirju ka väga vähe suurte pankade privaatpanganduse kliente. Kes tulid, ostsid otse, keda tundsime.
Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins&Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega „Rahasüst“. Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele Kapitali Kaasamise Meistriklassi nimelise üritustesarja.
Selleks, et turg elavneks, peaks tekkima mõlemal pool aktiivsust. Eraisikutest ja pensionifondidest investorid peaksid rohkem huvi tundma. Peaks tekkima rohkem meiesuguseid ettevõtteid, kes on kvaliteetsed, kasvavad, ja kes soovivad raha kaasata kapitaliturult, mitte pankade kaudu. Siis saaks turg palju iseeneslikumalt areneda. Tekib rohkem emitente, ja kui on rohkem emitente, on investoritel lihtsam riske hajutada. Teistpidi, kui on rohkem investoreid, muutub võlakirjaturg konkurentsivõimelisemaks ja hinnad lähevad alla. Omakorda toob see turule rohkem ettevõtteid. Üritame surnud ringi murda.
Võlakiri on ettevõttele veidi keerulisem kui pangalaen, kus on üks vastaspool. Aga igale keskmisele ja suuremale ettevõttele Eestis on see jõukohane.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum