Võlakirjaturult 5 miljonit kolme kuuga

20. aprill 2015, 12:45
Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150420/NEWS/150429980/AR/0/AR-150429980.jpg

Järelmaksuäri Cofi kasvas 5 miljoni eurose võlakirjadebüüdi toel pangaks. Ettevõtte ühe omaniku Priit Põldoja sõnul oli võlakirjade kasutamine edukas eksperiment, Äripäeva hinnangul hea eeskuju.

Järgneb intervjuu Cofi ja nüüdse Inbanki nõukogu esimehe ja ühe omaniku Priit Põldojaga.

Kuidas sündis idee võlakirju emiteerida, miks valisite just sellise aja, mahu, intressisuuruse ja tähtaja?

Tahtsime finantseerimisallikaid mitmekesistada. Tegelikult on pankade finantseerimine olnud meile soodsam kui võlakirjade finantseerimine, aga pankadelt ei ole võimalik lõpmatult raha kaasata. Klientide, investorite jaoks muutume teatud määral tuttavaks ja selle võrra on tulevikus loodetavasti lihtsam uut emissiooni teha.

Intressi suuruse kujundasime turult, kus midagi ei toimu. Ainuke, mida turul nägime, oli see, et LHV tegi allutatud laenu 7%ga. Meile tundus, et kui teeme tagatud võlakirja 7%ga, siis see on umbes tase, mis võiks olla investoritele atraktiivne. Pidime suhtlema ka oma nõustajaga, et millise intressiga on investorid asjast huvitatud. Meie loomulikult tahtsime saada võimalikult madalat, investorid võimalikult kõrget intressi. Arvasime, et 7% juures saame oma soovitud mahu täis, mis oli meie jaoks 5 mln eurot.     

Tähtaeg kujunes selle peale, kuidas meie bilanss on üles ehitatud – meil on kohustused ja varad. Varade pikkus on umbes kaks aastat. Meie ettevõte tegeleb põhiliselt järelmaksuga umbes kaheaastasel perioodil. Tegime küll nelja-aastase võlakirja, kuid õiguse kahe aasta pärast refinantseerida või tagasi maksta. Me eeldame, et kahe aasta pärast saame seda raha soodsamalt kui praegu.

Kas kaalusite ka teisi variante peale võlakirjade?

Kindlasti oleks saanud võtta pangast laenu, aga see oleks veelgi rohkem kinnistanud meid ühe konkreetse finantseerimiskanali külge.

Aga miks on ainult üks finantseerimisallikas paha?

Siis sõltud täielikult ja konkreetselt selle panga otsusest sinu kasvu edaspidi finantseerida. Me ei pidanud seda jätkusuutlikuks mudeliks.

Raha tuleb ju ikka tagasi maksta, ükskõik, kes võlausaldaja on.

Meie äri on natuke teistmoodi üles ehitatud. Me oleme finantseerimisettevõte. Kuni me kasvame, siis me põhiliselt refinantseerime. Kui me kasvame, siis vajame pidevalt lisafinantseerimist. Me ei võta suurt laenu, et ehitada tehas ja hakata lõpuks kaupa tootma ja maksta siis võlg sammhaaval tagasi ja olla lõpuks võlavaba. Võlg bilansis on meie äri üks põhiomadusi. See eristab finantseerimisettevõtet teistest ettevõtetest. Meie jaoks on jätkusuutliku finantseerimise olemasolu ülioluline. 

Kes investoritest võlakirju märkisid ja kuidas nad Cofi leidsid?

Investoreid oli peamiselt kolme tüüpi. Cofi on varem kaasanud rahvusvahelisi investoreid oma aktsiakapitali. Meie enda investorid investeerisid võlakirjadesse. Väga aktiivselt käisime ka Läti institutsioonide juures, kus on palju aktiivsem võlakirjaturg kui Eestis. Saime Läti privaatpangalt korraliku investeeringu. Ülejäänud oli Eesti eraisikud, kes otsustasid sääste alternatiivselt investeerida.

Kui pikalt eeltööd tegite?

Me tegime selle asja päris kiiresti. Sellest hetkest, kui mõtlesime, et midagi võiks teha, saime kolme kuuga raha. Tuli kaasata juriidiline nõustaja, kes tegi võlakirja tingimused, ja finantsnõustaja, kes aitas võlakirju turundada. Meil oli tagatisagent, kuna Cofil oli tagatud võlakiri. Siis oli vaja läbi rääkida võlausaldajate ehk pankadega, et saaksime lisavõlga võtta. Müügiprotsess ise, sellest ajast, kui ütlesime, et müüme võlakirju, kestis ühe kuu.

Kas Teie taust pangajuhina mängis rolli? Või siiski mitte niivõrd kui ettevõtte enda?

Eks ikka mõlemad mängivad rolli. Ettevõtte finants on heas seisus ja tugev ning kasumlik. Kui vaadata investorite nimekirja, on ikkagi päris palju tuttavaid nimesid.  

 

Mida soovitaksite ettevõtetele, kel on mõtteis võlakirjaturule tulek? 

Oluline on miinimummaht, mida oleks mõistlik võlakirjaturult võtma minna, sest juriidilise ettevalmistuse ja kogu võlakirjade tegemise protsessiga kaasneb hulk kulu. Alla 3 miljoni euro ei olegi võib-olla väga mõtet võlakirjaturult kaasama minna.

Kahjuks on Eestis olukord selline, et alternatiivne võlakirjaturg peale kriisi hästi ei toimi. Institutsioonidel või eraisikutel ei ole kujunenud praktikat sellistesse instrumentidesse investeerida. Seetõttu on väga paljudel juhtudel lihtsam võtta pangalaenu kui teha võlakirja. Väga tihti tuleb pangalaen mitte ainult protsessiliselt lihtsam, vaid ka odavam. Võlakirjainvestorid on uus rahastamisallikas. Tihtipeale võib-olla ettevõtted selle peale ei mõtle. On olnud aegu, kus on väga tähtis, et need allikad oleksid olemas. Kui on head ajad, siis tahavad pangad alati laenu anda.

Oleme teinud mingil määral eksperimenti Eesti võlakirjaturul, sest võlakirju on tehtud ikka väga vähe. Selleks et keskmine ettevõte võiks seda kaaluda, peaks turg elavnema. Olles ise kunagise Finance Estonia (ehk MTÜ Teenusmajanduse Koja – toim) juhatuse esimees, oleksin tahtnud, et võlakirjaturg areneks. Seepärast tundus hea eksperiment minna ja proovida, kas seda on võimalik teha.

Miks ei ole Cofi võlakirjad avalikult kaubeldavad?

Avaliku kauplemisega kaasnevad kõrgemad juriidilised ja müügikulud. Jätkuvalt ei ole kanalid väga lahti, mille kaudu võlakirja müüa. Meie Skandinaavia privaatpankade osakondade kaudu me ei suutnud müüki teha.     

Mis risk on investoril Cofi võlakirjadega? Mis on talle tagatiseks?

Meie number üks tagatis on see, et me teenime kasumit. Hiljuti teatasime, et meie kasum oli mullu üle 1,15 mln euro. Meil on väga suur omakapital, aasta lõpu seisuga üle 5 mln euro. Meie bilansirisk on meie põhiline äri, mis on järelmaksu andmine. Meie laenuportfell peaks muutuma väga kehvaks, et niisugune risk võlakirjainvestorini jõuaks. Riskikatteks on kõik meie järelmaksulepingutest tulenevad nõuded, mis on antud võlakirjaomanikele tagatiseks. Me oleme teinud kuulikindla struktuuri investorite jaoks.

 

Soovite midagi lisada?

Eesti majandusele tervikuna oleks väga positiivne, kui võlakirjaturg lisaks pangandusturule areneks. Ja selleks et ta areneks, peab olema ühelt poolt selliseid ettevõtteid nagu meie, kes on piisavalt tugevad, kes otsustavad võlakirjad turule tuua. Teiselt poolt peaks olema ka investorite baas Eestis suurem.

Ükski pensionifond ei ostnud kahjuks meie võlakirju. Kas seal olid teatud sisemised regulatiivsed piirangud? Kahjuks ostis meie võlakirju ka väga vähe suurte pankade privaatpanganduse kliente. Kes tulid, ostsid otse, keda tundsime. 

Selleks, et turg elavneks, peaks tekkima mõlemal pool aktiivsust. Eraisikutest ja pensionifondidest investorid peaksid rohkem huvi tundma. Peaks tekkima rohkem meiesuguseid ettevõtteid, kes on kvaliteetsed, kasvavad, ja kes soovivad raha kaasata kapitaliturult, mitte pankade kaudu. Siis saaks turg palju iseeneslikumalt areneda. Tekib rohkem emitente, ja kui on rohkem emitente, on investoritel lihtsam riske hajutada. Teistpidi, kui on rohkem investoreid, muutub võlakirjaturg konkurentsivõimelisemaks ja hinnad lähevad alla. Omakorda toob see turule rohkem ettevõtteid. Üritame surnud ringi murda.

Võlakiri on ettevõttele veidi keerulisem kui pangalaen, kus on üks vastaspool. Aga igale keskmisele ja suuremale ettevõttele Eestis on see jõukohane.  

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. April 2015, 11:16

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing