Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas abielus olles oma vara müüa?

    Enne tänavust aastat soetatud lahusvaraga tehingute tegemiseks pole vaja abikaasa nõusolekut.Foto: Scanpix/Panthermedia

    Tänavu hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt on teatud juhtudel ka ühe abikaasa lahusvaraks oleva kinnisvaraga tehingute tegemisel tarvis teise abikaasa nõusolekut.

    Lahusvaraks loetakse enne abielu ja peale abielu lõppemist omandatud vara, samuti kingi või pärandina saadut. Alates 1. jaanuarist hakkas varaühisuse varasuhtes kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt tuleb abikaasal teatud tehingute puhul oma lahusvaraks oleva kinnisvaraga saada abikaasa nõusolek.

    Oluline on teada, et see piirang kehtib kinnisvara puhul, mis on omandatud pärast selle aasta 1. jaanuari.

    Abikaasa nõusolekut pole vaja näiteks siis, kui abikaasad on selle abieluvaralepingus kokku leppinud.

    Allikas: Lennart Oja

    Kinnisvara müümisel või omandamisel vaadatakse tihti asukohta ja hinda ning kiputakse ära unustama detaile, mis võivad oluliselt mõjutada tehingu toimumist või toimumata jäämist.
    Selle aasta jaanuarist hakkas kehtima seadusemuudatus, mis puudutab abikaasade lahusvara. Seadusemuudatuse kohaselt tuleb abikaasal tema lahusvaraks oleva kinnisvaraga teatud tehinguteks saada abikaasa nõusolek," selgitas advokaadibüroo Eversheds Ots&Co advokaat Lennart Oja. „Nõusolek tuleb saada samuti olukorras, kus kinnisvara on pere eluase või kui seda kasutab ka vara mitteomanikust abikaasa.“
    Kui abikaasa teeb tehingu ilma teise abikaasa nõusolekuta, on tehing üldjuhul tühine, lisas Oja.
    Oluline on teada, et see piirang kehtib kinnisvara puhul, mis on omandatud peale kõnealuse muudatuse jõustumist, st selle aasta algust. Enne seda kuupäeva abikaasa lahusvarasse omandatud kinnisvaraga tehingute tegemiseks ei tule teiselt abikaasalt endiselt nõusolekut küsida.
    „Teise abikaasa nõusolekut nõuab seadus näiteks müügi, kingi, vahetuse, hüpoteegi või ka servituutide (teiste isikute kasutusõigused) seadmisel. Samuti käib siia alla üürile või rendile andmine ning nende lepingute lõpetamine,“ sõnas Oja. Tema sõnul tuleb tegelikus elus iga üksiku tehingu korral kontrollida teise abikaasa nõusoleku vajadust.
    Oja lisas, et iseenesest on seadusemuudatuse eesmärk hea ja õige – perekond ning eelkõige lapsed vajavadki kaitset ja kindlust. „Teisalt tekitab muudatus omajagu peavalu ja ebaselgust ning kahandab tehingu teise poole, ostja või näiteks hüpoteegipidaja, jaoks kinnisvaratehingu usaldusväärsust,“ märkis ta. „Tõenäoliselt suurendab muudatus ka kohtuvaidluste arvu.“
    Tee mõisted selgeks
    „Inimesed kasutavad mõisted ühis- ja kaasomand vaheldumisi ja üksteise võidu,“ rääkis LVM Kinnisvara kinnisvaramaakler Ingmar Saksing oma kogemusest.
    Definitsiooni mõistes on tema sõnul lihtne printsiip, mida silmas pidada:  ühine tähendab seda, et sisuliselt kaks inimest võrdub üks. "Ühisomand ei tähenda tänapäeval ainult seda, et tegemist on abieluvaraga, vaid uue seaduse valguses võib ühisomandis olla vara, mis kuulub neljale-viiele inimesele,“ selgitas Saksing. Kui üks osa ei soovi vara müüa, siis tuleb kohtus taotleda ühisomandi lõpetamist.
    Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul peavad müüjad mõistma, et sellise vara puhul tuleb enne paberid korda ajada. „Enamasti on siis müüja poolel rohkem kui üks isik ning seega on müügiks vajalik kõigi aktsept,“ võttis Vähi kokku pärandvara, ühisvara ja lahusvara müügi.
    „Kui lahutatud abikaasad näiteks müüvad ühisvara, on nad mõlemad müüjad, kui aga on kaasomandis korter, siis võib teistel majaelanikel olla näiteks eelisostuõigus ning protsess sõltub sellest, kas on seatud notariaalne kasutuskord või mitte,“ tõi Vähi näite. Ta lisas, et ühtset reeglit ei ole, aga alati peab müüja selgeks tegema, milline on tema situatsioon ja millised paberid tuleb enne müügiprotsessi korda saada.
    Parim vahend üllatuste vastu on selgus. „Selguse pinnalt saab omakorda teha kaalutletud otsuseid, mis tagavad soovitud tulemuse,“ sõnas Oja. „Seega tuleks alati enne tehingut luua selge ja täielik arusaam võimalikest õiguslikest tagajärgedest ning soovimatuste vältimise võimalustest.“
    Üks küsimus: Mida teha, et ebameeldivaid tagajärgi vältida?
    Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co advokaat Lennart Oja:
    Omaniku jaoks on parim lahendus abieluvaraleping, milles sõnastatakse, et ühe abikaasa lahusvaraks oleva kinnisvaraga tehinguteks ei ole teise abikaasa nõusolekut tarvis.
    Kui ühele abikaasadest kuulub kinnisvara, mida kasutab pere, siis tuleks abikaasadel nö avatud kaartidega rääkida selgeks, millised on kummagi poole arusaamad ja soovid kinnisvara kasutamisest. Avatud suhtlemisega saab luua selguse ning leppida kokku, kuidas ja millistel tingimustel kinnisvara kasutatakse. Kindlasti tuleks kokkulepe fikseerida nõutud vormis, sest muidu ei pruugi see soovitud tagatist anda.
    Muidugi saab omaniku abikaasa ka pärast tehingu sõlmimist selle vastava avaldusega heaks kiita - seda aga alles pärast seda, kui tehing on tehtud.
    Üks küsimus: Kas müüja/ostja peaks kõiki nüansse teadma või annab ka kinnisvarabüroo nõu?
    Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi:
    On selge, et kõiki asju ei pruugi klient teada ning kindlasti ei tohi peljata abi küsida. Maaklerid teavad kõiki nüansse ning neil on ka põhilised juriidilised teadmised. Samuti on suurtel kinnisvarabüroodel juristid, kes saavad abi pakkuda.
    Üldiselt saavad asjad selgeks juba esimesel vestlusel, objekti ülevaatusel ning hea maakler teab kohe, mida tegema peab. Kõige tähtsam, mida tahaks rõhutada, on see, et müüja ei jätaks midagi enda teada, sest iga pisidetail võib olla tähtis.
  • Hetkel kuum

Eesti majanduse tervis

0

Sisemajanduse kogutoodang

Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Allikas: Statistikaamet

Tõnu Mertsina: ükskord tuleme sellest august välja niikuinii. Aga mis hinnaga?
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kinnisvarahinnad pöördusid Euroopas jälle tõusule
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.
Pärast kaks kvartalit toimunud langust võttis Euroopa kinnisvara hinnaindeks suuna jälle ülespoole.

Eesti ettevõtete tervis

6,6
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Balti indeksid lõpetasid börsipäeva kerge langusega
Balti koondindeks lõpetas tänase börsipäeva 0,32% miinuses. Tallinna ja Vilniuse börsid taandusid mõlemad 0,3%. Riia börs sulgus ainsana 0,57% plussis.
Balti koondindeks lõpetas tänase börsipäeva 0,32% miinuses. Tallinna ja Vilniuse börsid taandusid mõlemad 0,3%. Riia börs sulgus ainsana 0,57% plussis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Eesti luuredrooni tootja Ukraina annetuste skandaalist: rahalist kahju me ei saanud
Ukraina relvajõududele mõeldud annetuste omastamise kahtlus pole Eesti luuredroonide tootjale Threod Systems rahalist kahju tekitanud, sest tegevjuhi sõnul ei jõudnud annetuskampaania korraldajad nendega lepinguid sõlmida.
Ukraina relvajõududele mõeldud annetuste omastamise kahtlus pole Eesti luuredroonide tootjale Threod Systems rahalist kahju tekitanud, sest tegevjuhi sõnul ei jõudnud annetuskampaania korraldajad nendega lepinguid sõlmida.
Kannapööre: kohus mõistis Via3Li eksjuhid usalduse kuritarvitamises süüdi
Harju maakohtust õigete meestena välja astunud logistikafirma Via3L Spedition endised juhid Elmer Maas ja Lauri Latt mõisteti ringkonnakohtus usalduse kuritarvitamises süüdi.
Harju maakohtust õigete meestena välja astunud logistikafirma Via3L Spedition endised juhid Elmer Maas ja Lauri Latt mõisteti ringkonnakohtus usalduse kuritarvitamises süüdi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.