Kuidas abielus olles oma vara müüa?

Oluline on teada, et see piirang kehtib kinnisvara puhul, mis on omandatud peale kõnealuse muudatuse jõustumist, st selle aasta algust. Enne seda kuupäeva abikaasa lahusvarasse omandatud kinnisvaraga tehingute tegemiseks ei tule teiselt abikaasalt endiselt nõusolekut küsida.

„Teise abikaasa nõusolekut nõuab seadus näiteks müügi, kingi, vahetuse, hüpoteegi või ka servituutide (teiste isikute kasutusõigused) seadmisel. Samuti käib siia alla üürile või rendile andmine ning nende lepingute lõpetamine,“ sõnas Oja. Tema sõnul tuleb tegelikus elus iga üksiku tehingu korral kontrollida teise abikaasa nõusoleku vajadust.

Oja lisas, et iseenesest on seadusemuudatuse eesmärk hea ja õige – perekond ning eelkõige lapsed vajavadki kaitset ja kindlust. „Teisalt tekitab muudatus omajagu peavalu ja ebaselgust ning kahandab tehingu teise poole, ostja või näiteks hüpoteegipidaja, jaoks kinnisvaratehingu usaldusväärsust,“ märkis ta. „Tõenäoliselt suurendab muudatus ka kohtuvaidluste arvu.“

Tee mõisted selgeks

„Inimesed kasutavad mõisted ühis- ja kaasomand vaheldumisi ja üksteise võidu,“ rääkis LVM Kinnisvara kinnisvaramaakler Ingmar Saksing oma kogemusest.

Definitsiooni mõistes on tema sõnul lihtne printsiip, mida silmas pidada:  ühine tähendab seda, et sisuliselt kaks inimest võrdub üks. "Ühisomand ei tähenda tänapäeval ainult seda, et tegemist on abieluvaraga, vaid uue seaduse valguses võib ühisomandis olla vara, mis kuulub neljale-viiele inimesele,“ selgitas Saksing. Kui üks osa ei soovi vara müüa, siis tuleb kohtus taotleda ühisomandi lõpetamist.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul peavad müüjad mõistma, et sellise vara puhul tuleb enne paberid korda ajada. „Enamasti on siis müüja poolel rohkem kui üks isik ning seega on müügiks vajalik kõigi aktsept,“ võttis Vähi kokku pärandvara, ühisvara ja lahusvara müügi.

„Kui lahutatud abikaasad näiteks müüvad ühisvara, on nad mõlemad müüjad, kui aga on kaasomandis korter, siis võib teistel majaelanikel olla näiteks eelisostuõigus ning protsess sõltub sellest, kas on seatud notariaalne kasutuskord või mitte,“ tõi Vähi näite. Ta lisas, et ühtset reeglit ei ole, aga alati peab müüja selgeks tegema, milline on tema situatsioon ja millised paberid tuleb enne müügiprotsessi korda saada.