Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nafta tirib kütusehinnad alla

    Muutused kütuseturul peaks ka Eesti kütusehindasid alandama.Foto: Erik Prozes

    Kuigi toornafta hind on aastaga langenud poole võrra, ei ole Eesti kütusehinnad märkimisväärselt odavnenud. Kütusemüüjate sõnul peaks suurem hinnalangus tarbijateni jõudma umbes nädalaga.

    Eelmisest aastast saati on toornafta hind oluliselt langenud. Näiteks odavnes Põhjamere Brenti toornafta hind aastaga 48% -- kui mullu pidi barreli nafta eest välja käima 107,24 dollarit, maksis barrel naftat täna juba 56,58 dollarit. USA toornafta hind langes aga koguni alla 50 dollari barrelist.
    Hoolimata suurest odavnemisest pole hinnasula Eestisse jõudnud. Tõsi, hinnad on madalamad kui mullu, ent langus jääb vaid 10% piiresse.
    Hinnalangus seisab ees
    Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektor Kai Realo loodab, et toornafta hinnalangus hakkab lõpuks mõjutama ka valmistoodete hindu. „Praegu on bensiini hind küll allapoole liikunud, aga kahjuks mitte sellises tempos nagu võiks,“ ütles ta. Põhjuseid, miks toornafta odav hind senimaani valmistoodeteni jõudnud pole, on Realo sõnul mitmeid. Üheks neist võib olla, et erinevad tehased võivad suveperioodil remondis olla, mistõttu pole nafta ümbertöötlejad end hinnalangusest mõjutada lasknud. „Pikemas perspektiivis ma väga loodan, et jõuame taas toredatesse hindadesse, mis meil aastavahetusel olid,“ märkis ta. Siis maksis nii mootorikütuste liiter ühe euro kanti.
    Olerexi juhatuse liige ja kütuste sisseostujuht Alan Vaht usub, et Eesti kütuse jaehinnad langevad. Veelgi enam – tõenäoliselt langeb veelgi ka seni jõuliselt kukkunud toornafta hind. Vaht selgitas, et praegune toornafta langus on suuresti seotud Iraani tuumakokkuleppega, mis lubab riigil rahvusvahelisele turule suure hulga naftat paisata. Tuumaleppe esimene mõju avaldus hindadele juba eelmisel nädalal. Näiteks on teisipäevast alates toornafta hind.
    Mõju ulatub Iraani
    Vahu sõnul on Iraani naftaminister Bijan Zanganeh kinnitanud, et Iraan on peale majandussanktsioonide lõppemist suuteline suurendama oma naftatootmist kuni 4 miljoni barrelini päevas. Praegu on Iraanil ootamas juba 30 miljonit barrelit toornaftat, mida hoiustatakse laevadel naftatankerites. „Niipea, kui Iraani toornafta ka reaalselt rahvusvahelistele turgudele pääseb, võiksid hinnad veelgi langeda,“ rääkis Vaht.
    Bensiini hind on eelmisest nädalast alates langenud 25 eurot tonni kohta, diislikütuse oma 11 eurot tonni kohta. „Usun, et mõju jõuab õige pea ka lõpptarbijani. Ajanihe on tavaliselt umbes nädal,“ ütles Vaht. Ta lisas, et hinnakõikumisi mõjutab suuresti ka kohalik konkurents ehk erinevate tanklakettide valmisolek hinnamuutustega kaasa minema. „Mõni tõstab hindasid, aga juba kahe tunni pärast langetab neid taas – ootamine, kas konkurendid tulevad hinnatõusuga kaasa või ei on lihtsalt niivõrd närvesööv,“ märkis ta.
    Ümbertöötlejate magus põli
    Eesti Õliühingu tegevjuht Toomas Saks ütles see-eest, et odav toornafta hind ei tähenda automaatselt, et ka kütuste hinnad peaksid langema. „See pole õige võrdlus – me ei pane naftat autopaaki ega kasuta ka soojatootmiseks. Kasutame naftatooteid,“ märkis ta. Kuna aga Eestis naftat ümber ei töödelda, sõltub siinsete toodete hind teistest. „Praegusel juhul võtavad ümbertöötlejad ilmselt ilusat kasumit välja,“ rääkis Saks.
    Toornafta hinna langus päästis Saksi sõnul ümbertöötlejad hukust. Ta rääkis, et kui aasta tagasi olid hinnad kõrged ja turgude ostuvõime piiratud, määras ümbertöötluse hind lõplikust jaehinnast nii madala osa, et paljud tehased kaalusid uste sulgemist. „Nüüd panevad nad aga jälle täisvõimsusel edasi,“ ütles Saks.
    Hinna määravad konkurents ja maksud
    Lähituleviku kütusehinnad on Saksi sõnul seega peamiselt turu enda teha. „Kõik oleneb, kui suure konkurentsiga on keegi valmis kaasa minema,“ märkis ta. Saks usub, et lähitulevikus toornafta hind tagasi üles ei roni. Kui aga juhtub Iraani tuumaleppele sarnane poliitiline muudatus, langeksid hinnad aga veelgi.
    Kai Realo lisas, et Eesti kütusehinnad sõltuvad enim maksudest. „Mida odavamaks läheb toote hind, seda suurem osa on maksudel. Mõnikord on tootehind olnud lause 60% maksud,“ ütles ta.
    Tulevane hinnalangus tähendab Realo sõnul, et eraklient ei taju tõenäoliselt ka palju kriitikat saanud kütuseaktsiisi tõusu. See-eest on see siiski tajutav ärikliendile, peamiselt transpordiettevõtetele. „Ärikliendi transiit käib läbi Läti ja Leedu ja kui seal on odavam tankida, siis nii tehaksegi. Transpordiettevõttele on iga sent oluline, kuna kütusekulu on väga suur,“ ütles ta.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.