Eliisa Matsalu • 21. juuli 2015
Jaga lugu:

Nafta tirib kütusehinnad alla

Muutused kütuseturul peaks ka Eesti kütusehindasid alandama.  Foto: Erik Prozes

Kuigi toornafta hind on aastaga langenud poole võrra, ei ole Eesti kütusehinnad märkimisväärselt odavnenud. Kütusemüüjate sõnul peaks suurem hinnalangus tarbijateni jõudma umbes nädalaga.

Eelmisest aastast saati on toornafta hind oluliselt langenud. Näiteks odavnes Põhjamere Brenti toornafta hind aastaga 48% -- kui mullu pidi barreli nafta eest välja käima 107,24 dollarit, maksis barrel naftat täna juba 56,58 dollarit. USA toornafta hind langes aga koguni alla 50 dollari barrelist.

Hoolimata suurest odavnemisest pole hinnasula Eestisse jõudnud. Tõsi, hinnad on madalamad kui mullu, ent langus jääb vaid 10% piiresse.

Hinnalangus seisab ees

Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektor Kai Realo loodab, et toornafta hinnalangus hakkab lõpuks mõjutama ka valmistoodete hindu. „Praegu on bensiini hind küll allapoole liikunud, aga kahjuks mitte sellises tempos nagu võiks,“ ütles ta. Põhjuseid, miks toornafta odav hind senimaani valmistoodeteni jõudnud pole, on Realo sõnul mitmeid. Üheks neist võib olla, et erinevad tehased võivad suveperioodil remondis olla, mistõttu pole nafta ümbertöötlejad end hinnalangusest mõjutada lasknud. „Pikemas perspektiivis ma väga loodan, et jõuame taas toredatesse hindadesse, mis meil aastavahetusel olid,“ märkis ta. Siis maksis nii mootorikütuste liiter ühe euro kanti.

naftahinnad | Create infographics

Olerexi juhatuse liige ja kütuste sisseostujuht Alan Vaht usub, et Eesti kütuse jaehinnad langevad. Veelgi enam – tõenäoliselt langeb veelgi ka seni jõuliselt kukkunud toornafta hind. Vaht selgitas, et praegune toornafta langus on suuresti seotud Iraani tuumakokkuleppega, mis lubab riigil rahvusvahelisele turule suure hulga naftat paisata. Tuumaleppe esimene mõju avaldus hindadele juba eelmisel nädalal. Näiteks on teisipäevast alates toornafta hind.

Mõju ulatub Iraani

Vahu sõnul on Iraani naftaminister Bijan Zanganeh kinnitanud, et Iraan on peale majandussanktsioonide lõppemist suuteline suurendama oma naftatootmist kuni 4 miljoni barrelini päevas. Praegu on Iraanil ootamas juba 30 miljonit barrelit toornaftat, mida hoiustatakse laevadel naftatankerites. „Niipea, kui Iraani toornafta ka reaalselt rahvusvahelistele turgudele pääseb, võiksid hinnad veelgi langeda,“ rääkis Vaht.

Bensiini hind on eelmisest nädalast alates langenud 25 eurot tonni kohta, diislikütuse oma 11 eurot tonni kohta. „Usun, et mõju jõuab õige pea ka lõpptarbijani. Ajanihe on tavaliselt umbes nädal,“ ütles Vaht. Ta lisas, et hinnakõikumisi mõjutab suuresti ka kohalik konkurents ehk erinevate tanklakettide valmisolek hinnamuutustega kaasa minema. „Mõni tõstab hindasid, aga juba kahe tunni pärast langetab neid taas – ootamine, kas konkurendid tulevad hinnatõusuga kaasa või ei on lihtsalt niivõrd närvesööv,“ märkis ta.

Ümbertöötlejate magus põli

Eesti Õliühingu tegevjuht Toomas Saks ütles see-eest, et odav toornafta hind ei tähenda automaatselt, et ka kütuste hinnad peaksid langema. „See pole õige võrdlus – me ei pane naftat autopaaki ega kasuta ka soojatootmiseks. Kasutame naftatooteid,“ märkis ta. Kuna aga Eestis naftat ümber ei töödelda, sõltub siinsete toodete hind teistest. „Praegusel juhul võtavad ümbertöötlejad ilmselt ilusat kasumit välja,“ rääkis Saks.

Toornafta hinna langus päästis Saksi sõnul ümbertöötlejad hukust. Ta rääkis, et kui aasta tagasi olid hinnad kõrged ja turgude ostuvõime piiratud, määras ümbertöötluse hind lõplikust jaehinnast nii madala osa, et paljud tehased kaalusid uste sulgemist. „Nüüd panevad nad aga jälle täisvõimsusel edasi,“ ütles Saks.

Hinna määravad konkurents ja maksud

Lähituleviku kütusehinnad on Saksi sõnul seega peamiselt turu enda teha. „Kõik oleneb, kui suure konkurentsiga on keegi valmis kaasa minema,“ märkis ta. Saks usub, et lähitulevikus toornafta hind tagasi üles ei roni. Kui aga juhtub Iraani tuumaleppele sarnane poliitiline muudatus, langeksid hinnad aga veelgi.

Kai Realo lisas, et Eesti kütusehinnad sõltuvad enim maksudest. „Mida odavamaks läheb toote hind, seda suurem osa on maksudel. Mõnikord on tootehind olnud lause 60% maksud,“ ütles ta.

Tulevane hinnalangus tähendab Realo sõnul, et eraklient ei taju tõenäoliselt ka palju kriitikat saanud kütuseaktsiisi tõusu. See-eest on see siiski tajutav ärikliendile, peamiselt transpordiettevõtetele. „Ärikliendi transiit käib läbi Läti ja Leedu ja kui seal on odavam tankida, siis nii tehaksegi. Transpordiettevõttele on iga sent oluline, kuna kütusekulu on väga suur,“ ütles ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum