Valmistoit pole üksnes purgisupp

Artikkel

- Uudised
- Maarja Lega
- 23. juuli 2015 kell 8:53
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valmistoit pole üksnes purgisupp
Saarioinen Eesti tootmisliinil valmistatakse dosaatori abil doseeritud täpselt parajast kogusest, kastmest, singist, juustust ja muust heast paremast burgereid. Foto: Eiko Kink
Mugavustoidu turg on kasvav trend ning üha enam sarnaneb purgist või karbist tulev roog iseküpsetatud kodusele toidule.
Sageli arvatakse, et valmistoit sisaldab rikkalikult kahjulikke lisaaineid, kuid tegelikult see nii ei ole. AS Salvesti turundusjuhi Aulike Miljandi sõnul tagatakse valmistoidu pikem säilivusaeg võrreldes kodutoiduga õigete ja kontrollitud tehnoloogiliste võtete ning range toiduohutuse jälgimisega. "Selleks kasutame kvaliteetset toorainet, kuumutame toidu õige temperatuurini, jahutame kiiresti ning sulgeme õhukindlalt," kirjeldas ta toidu valmistamise protsessi.
Valmistoidu tootmise juures on kõige olulisem tooraine, sest Eesti tarbija eelistab kodumaise päritoluga värsket toorainet. Seetõttu mõjutab toidutööstusi otseselt see, mis toimub põllumajandussektoris. "Kui halb ilm mõjutavad põllumeeste saaki, oleme ka meie sunnitud oma plaanid ja tegevused ringi vaatama," rääkis Miljand.
Turul kasvuruumi jätkub
Mugavustoiduturg on kasvav turg, kuid tarbijate eelistused seejuures üsna stabiilsed. "Klassikalist klaaspurgis valmistoitu ostab pigem vanemapoolne tarbija. Nooremad ootavad uudsemaid maitseid ja pakendeid, ning neile on väga oluline kasutamismugavus," selgitas Salvesti turundusjuht ning lisas, et valmistoidu tarbijaskond kasvab pigem uute segmentide kaudu.
Saarioinen Eesti OÜ turundusjuhi Ruth Aarma sõnul on meil võrreldes välisriikidega veel palju arenemis- ja kasvuruumi. Tema sõnul tuleb valmistoit tarbijale soodsam kui kodune söögitegemine. "Kodus ise süüa tehes, võib tooraine hind esmapilgul soodsam tunduda, kuid arvutades kulutuste hulka ka vesi ja elekter, ei pruugi lõpphind soovitud säästu anda," rääkis ta.
Põltsamaa Felix AS-i käsi käib turundusdirektori Marek Viiloli sõnul hästi, uutele toodetel osaks saanud head vastuvõttu kiidab ka Saarioinen Eesti. "Tarbijad on sellel kevadel turule toodud uued tooted hästi vastu võtnud," rõõmustas ettevõtte turundusjuht Ruth Aarma. Toetust uutele maitsetele saadakse degusteerimistel ning korduvost on juba tunnustus tootele ja selle kvaliteedile. "Mamma roogasid tarbitakse nii lõunapausiks, õhtusöögiks kui ka vahepalaks," sõnas ta.
AS Salvest on 1946. aastast Tartus tegutsev Eesti toiduainetööstus, mille käive kasvas 2014. aastal tänu ekspordile 11,3 miljoni euroni, mis on 10% enam kui 2013. aastal. Ettevõtte eksport kasvas aastaga 51% - peamiseks põhjuseks lastetoitude müügi alustamine Soome. Salvesti tootevalikusse kuuluvad supid, erinevad köögiviljahoidised, moosid, lastetoidud, majonees, kastmed jpm. Ettevõte annab tööd ligi 130 töötajale.
Saarioinen Eesti OÜ Soome päritolu emafirma läks oma praeguste omanike kätte 1941. aastal. 1957. aastal avati valmistoidutehas Sahalahtis, kus toodeti esimesed tooted - maksavorm, lihapallid, kapsarullid ja mannavaht, mis on tootmises tänaseni. 1995. aastal asutatakse Saarioinen Eesti OÜ. 2014. aastal oli ettevõtte käive 10,3 miljonit eurot ehk 16,1%. Aasta varasemaga võrreldes kasvas eksport 30,9%.
Põltsamaa Felixi tootmistraditsioonid ulatuvad aastasse 1920, mil loodi tollase nimega Eesti Tarvitajateühistute Keskühisus. Praegu toodab ettevõte mahla ja mahlajooke, konserveeritud köögivilju, valmistoite, kastmeid, moose, leivakatteid, veine, kalatooteid jm. Ettevõtted töötab üle 170 inimese, 2014. aastal anti tööd keskmiselt 215 inimesele. 2014. aastal oli ettevõtte müügitulu 24,4 miljonit eurot.
Allikad: ettevõtete kodulehed ja majandusaasta aruanded.
Uue kliendi leiad uute maitsetega
Uued kliendid leitakse paljuski läbi kauplustes korraldatavate degusteerimiste. Nende käigus on Saarioinen Eesti saanud hinnalist tagasisidet ning loonud võimaluse tutvustatakse oma tooteid ja uusi maitsekooslusi nii praegustele kui tulevastele klientidele.
Salvest AS, kes on juba pikka aega olnud valmistoitude turuliider, leiab uusi kliente läbi usaldusväärsete partnersuhete. "Meie valmistoitudel on väga hea jaotusvõrk. Teisisõnu need on müügil enamuste kauplustes," rääkis Salvesti turundusjuht ja lisas, et kaupmeeste arvestatava partnerina õnnestub neil enamus uutest toodetest kaupluste sortimenti saada ning uusi kliente leida.
Nagu tootmisettevõtete toodangu hinda muudes valdkondades, mõjutab seda ka toidutööstuses enim tööjõuturu muutused, tööjõukulud ja töötajate oskused. Aarma sõnul pööratakse just viimasele suurt tähelepanu, koolitades ning treenides oma töötajate oskusi pidevalt paremaks. Professionaalsed töötajad aitavad tema sõnul ettevõttele luua olulist lisandväärtust ning kvaliteeti.
Igapäevategevuses võib esineda ka probleeme. "Näiteks tekkis Saarioinen Eesti OÜ toorainevarudesse ülieduka müügikampaania tõttu lühiajaline tarneauk," meenutas Aarma ja lisas, koostööpartneri majandustegevuse lõpetamine loob olukorra, kus on vaja väga ruttu leida uus aga sama hea alternatiiv.
Edasi viib investeerimine
Põltsamaa Felix AS on viimastel aastatel investeerinud kastmete, köögiviljahoidiste ja jookide tootmisesse, mis võimaldab kasvatada mahtusid ka eksportturgudel Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus. "Ettevõtte eelmise aasta üks suuremaid investeeringuid oli suunatud uue biopuhasti rajamisse," sõnas Viilol.
Saarioinen Eesti suurim investeering oli uue tehase käivitamine Rapla lähistel 2009. aastal. Aarma sõnul tehakse pidevalt ka väiksemaid investeeringuid, näiteks koolitatakse töötajaid, uuendatakse majandustarkvara, täiendatakse tehnoloogiaparki. Lisaks tuleb teha kulutusi rahvusvaheliste auditeerimiseks ning töötajate koolitamiseks. "Hiljaaegu sai soetatud tootmisesse võileiva dosaator - aparaat, mille abil paras ports täidist rukkiburgeri või baquette vahele annustada," täheldas Aarma.
HEA TEADA
Mida eestlane eelistab?
KodumaineEestlane eelistab erinevaid maitseid, mis olenevad nii aastaajast, tarbija vanusest kui ka toote naturaalsusest. Põltsamaa Felix AS-i turundusdirektori Marek Viiloli sõnul eelistab ligi 90% Eesti elanikest sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid. "Peamiseks valikukriteeriumiks toiduainete ostmisel on harjumuspärane maitse," selgitas Viilol. AS Salvesti turundusjuhi Aulike Miljandi sõnul eelistavad eestlased enamasti klassikalisi maitseid nagu boršid, hernesupid, seljanka, rassolnik, mulgikapsas ja praekapsas. Noorem tarbija ootab trendikat, huvitavat ja ka võõramate köökide maitseid.
Kohe söödavSaarioinen Eesti OÜ turundusjuht Ruth Aarma märkis, et valmistoidu näol on tegemist mugavustoiduga ning seetõttu on äärmiselt oluline ka võimalus toitu kohe tarbida nii, et sinna midagi lisama ei peaks. "Tarbijad soovivad ka ettevalmistatud toidu juures tunda koduse roa mekki," täiendas Aarma ning lisas, et seetõttu on tootja kohus hoida toodete valik huvitav, kuid mitte unustades kodust maitset.
NaturaalneTarbija hindab toidu juures ka naturaalsust. Näiteks Põltsamaa Felix on koduse maitse saavutamiseks muutnud mitme supi koostist. "Nendes suppides ei ole me kasutanud ühtki säilitusainet ega maitsetugevdajat, vähendasime soolasisaldust ja lisasime liha," rääkis Viilol. Rõhudes naturaalsusele tõi Felixi turule uue tomatiketšupi, milles on soola ja suhkrut 30% vähem, aga tomatisisaldus varasemat suurem.
Uued ideed restoranidestIdeid uuteks toodeteks ammutab AS Salvesti meeskond toidumaailmas ringi vaadates. Uuritakse restoranides pakutavat ja hoitakse silma peal blogijatel. Salvest ASi turundusjuht rõhutas, et pidevalt jälgitakse, et tehnoloogilises protsessis säiliks toidu maitse, välimus ja konsistents.
Uued ideed töötajatelt Saarioinen Eesti korraldab kaks korda aastas ideepäeva, kus ettevõtte töötajad esitavad reisidelt, vestlustest klientidega ja koostööpartneritega ning toiduajakirjadest nopitud mõtteid. "Lisaks saab pidevat tagasisidet toodete esitlustelt kauplustest ja ettepanekuid teevad ka Mamma fännid ning tarbijad," nentis Aarma.
Ideed teadlasteltPõltsamaa Felix meeskond kasutab ideede leidmiseks mitmeid erinevaid võimalusi. "Kaasame oma töötajaid, teeme koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega, lisaks Eesti sommeljeede, tippkokkade ning Eesti Peakokkade Ühendusega, külastame rahvusvahelisi erialamesse ja hoiame silma peal suurtel juhtivatel turgudel," selgitas Viilol. Tulemusena on loodud näiteks Pai Pluss smuutid ja Põltsamaa mahlad, külm Felixi Röstsibulakaste ning ehtsast õunamahlast poolkuiv õunasiider.
Kohaliku tarbija maitse-eelistusKõige selle juures on siiski oluline kohalik tarbija. Uute ideede väljatöötamisel on kõige olulisemaks kodumaise turu eripärad ja tarbija tegelikud soovid. "Siinse tarbija tundmine aitab meil eristuda rahvusvahelistest ja ka paljudest kohalikest konkurentidest," kinnitas Viilol.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum