Äripäev • 14. august 2015 kell 8:31

SEB: nädal tõi häid majandusuudiseid

Teises kvartalis kasvas majandus reaalväärtuses 1,9% võrra.  Foto: Raul Mee

Lõppev nädal oli majandushuvilise jaoks kahtlemata põnev – statistikaamet avaldas mitmed olulised majandusnäitajad, sealhulgas esialgse hinnangu majanduskasvule aasta teises kvartalis. Võrreldes varasemaga olid uudised ka paremad, kirjutas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalaülevaates.

Järgneb Mihkel Nestori kommentaar:

SKP kasv ületas ootusi

Kõige kaalukamaks ja ka üllatavamaks uudiseks tuleb pidada statistikaameti esialgset hinnangut teise kvartali majanduskasvule. Kuigi viimaste kuude tööstustoodang ja ekspordinäitajad on olnud pettumust valmistavad, kasvas majandus sel perioodil reaalväärtuses 1,9% võrra.

Et esialgne kiirhinnang põhineb vähestel andmetel ja veapiir on lai, avaldab statistikaamet majanduskasvunumbri vaid pressiteatena, mis põhjalikumat analüüsi ei võimalda. Esialgse info põhjal on kasvus olnud suur osa netotootemaksudel, eriti oluliselt kasvanud käibemaksu laekumisel.

Kiirhinnangus ei avaldata nominaalkasvu ja SKP deflaatorit, kuid tundub tõenäoline, et teises kvartalis on reaalkasvu aidanud kergitada ka madalamad hinnad. Mäletatavasti kasvas majandus esimeses kvartalis nominaalselt 2,7%, kuid just hindadega korrigeerimine viis kasvu madala 1,1% tasemeni, mis tarbijahinnaindeksi pea 1% langust arvestades oli üllatav. Täpsustatud SKP number avaldatakse septembris.

Järgmiste kvartalite kasv peaks aasta algust mõnevõrra ületama: kuigi mitmete lähiriikide majanduslik seis on veel habras, on oodata välisnõudluse paranemist. Euroala majandususaldus on selle aasta jooksul kasvanud, Soome majandusele prognoositakse aeglast taastumist ja aasta lõpus peaks madalama võrdlusbaasi tõttu vähenema ka Venemaa ekspordilanguse negatiivne mõju. Odavad energiahinnad ja palgakasv soosivad jätkuvalt eratarbimist, kuigi jaemüügi kasv peaks aasta teises pooles veidi rahunema.

Juuni ekspordikasv aasta suurim

Teise positiivse uudisena suurenes juunis Eesti eksport. Võrreldes 2014. aasta juuniga kasvas kaupade väljavedu 3% võrra. Nigelate varasemate kuude tõttu on tegemist selle aasta parima tulemusega. Suurematest kaubagruppidest suurenes juunis puidu ja puittoodete (+9%), muude tööstustoodete (+11%), metalltoodete (+9%) ja transpordivahendite (+20%) eksport.

Hoolimata heast juunist on nii teise kvartali kui poolaasta kokkuvõttes eksport rahalises väärtuses miinuses. Suurtest kaubagruppidest langesid teises kvartalis veel 2014. teisel poolaastal ja 2015. alguses tugevalt ekspordikasvu panustanud masinad ja seadmed (peamiselt elektroonikatööstuse toodang, -3%), samuti mineraalsed tooted (-2%). Mitme teise suure kaubagrupi, peamiselt puit- ja metalltoodete, müügi kasv on aidanud langust pidurdada, kuid tugevas miinuses on ka paljude koguekspordis väiksema osakaaluga kaupade väljavedu.

Ekspordi sihtriikide lõikes paistab teine kvartal palju lootustandvam. Võrreldes I ja II kvartali ekspordi aastakasvu on tähtsatest sihtriikidest ekspordi kasvutempo aeglustunud ainult Rootsi suunal ja sedagi ülikõrgelt 13%lt 11%ni.

Suur ja laiapõhjaline on ekspordikaotus Venemaa suunal. Kaupade väljavedu Venemaale oli I kvartalis eelnevast aastast pea poole väiksem ja II kvartalis miinuses kolmandiku võrra. Venemaa mõju välja jättes oleks poolaasta olnud eksportööride jaoks suhteliselt edukas. Varasemalt langenud Soome eksport jõudis teises kvartalis nulli ja ka ekspordi vähenemine Läti suunal pidurdus oluliselt.

Märkimisväärne on Leetu suunduva ekspordi jõudmine plusspoolele (+5%), pärast pikalt kestnud langusperioodi, samuti ekspordikasvu kiirenemine Saksamaa suunal (+7% II kvartalis). Loodetavasti aitab euroala suurem tarbijakindlus eksportööride majandusnäitajaid ka aasta teises pooles parandada.

Välisturismi kehv poolaasta

Sel nädalal avaldatud juuni majutusstatistika võimaldab kokku võtta ka esimese poolaasta turismis. Kahjuks siin rõõmustavaid uudiseid ei ole – majutatud välisturistide arv on terve aasta kestel vähenenud, poolaasta kokkuvõttes -8%.

Mõnevõrra on välisturistide vähenemist aidanud kompenseerida suurem siseturism. Koos jaekaubanduse kasvuga on suurenenud Eesti inimeste reisimine kodumaal, mis on esimesel poolaastal kasvanud protsentuaalselt samavõrra, kui välisturism on vähenenud – 8 protsenti. Et välisturistide arv ületab aga endiselt siseturistide hulka, siis eestlaste sagedasem reisimine välismaalaste vähesemat huvi korvata ei suutnud.

Riikidest on vähenemine suurim loomulikult Venemaalt pärit turistide poolest. Aasta esimesel kvartalil külastas Eestit 44% ja teisel 31% vähem venelasi, kui võrreldaval perioodil 2014. aastal. Märkimisväärselt on vähenenud ka Soome turistide arv, kokku -5% esimesel poolaastal.

Positiivselt on turismi panustanud lõunanaabrid teistest Balti riikidest. Lätist ja Leedust pärit majutatute arv kasvas esimesel poolaastal vastavalt 11% ja 4%. Turistide arvu poolest on leedukatele järele jõudmas Suurbritannia turistid, kes külastasid esimesel poolaastal Eestit 10% enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Kehva poolaastat turismis vaid Venemaa majandusraskuste süüks ajada ei õnnestu – välisturistide arv oleks langenud ka nendeta. Huvi Eesti külastamise vastu on vähenenud ka näiteks majanduslikult väga hästi toime tulevates Rootsis ja Saksamaal. Pigem tundub, et Eesti peab tegema suuremaid jõupingutusi, et väliskülastajaid juurde meelitada.

Hetkel kuum