SEB: nädal tõi häid majandusuudiseid

Et esialgne kiirhinnang põhineb vähestel andmetel ja veapiir on lai, avaldab statistikaamet majanduskasvunumbri vaid pressiteatena, mis põhjalikumat analüüsi ei võimalda. Esialgse info põhjal on kasvus olnud suur osa netotootemaksudel, eriti oluliselt kasvanud käibemaksu laekumisel.

Kiirhinnangus ei avaldata nominaalkasvu ja SKP deflaatorit, kuid tundub tõenäoline, et teises kvartalis on reaalkasvu aidanud kergitada ka madalamad hinnad. Mäletatavasti kasvas majandus esimeses kvartalis nominaalselt 2,7%, kuid just hindadega korrigeerimine viis kasvu madala 1,1% tasemeni, mis tarbijahinnaindeksi pea 1% langust arvestades oli üllatav. Täpsustatud SKP number avaldatakse septembris.

Järgmiste kvartalite kasv peaks aasta algust mõnevõrra ületama: kuigi mitmete lähiriikide majanduslik seis on veel habras, on oodata välisnõudluse paranemist. Euroala majandususaldus on selle aasta jooksul kasvanud, Soome majandusele prognoositakse aeglast taastumist ja aasta lõpus peaks madalama võrdlusbaasi tõttu vähenema ka Venemaa ekspordilanguse negatiivne mõju. Odavad energiahinnad ja palgakasv soosivad jätkuvalt eratarbimist, kuigi jaemüügi kasv peaks aasta teises pooles veidi rahunema.

Juuni ekspordikasv aasta suurim

Teise positiivse uudisena suurenes juunis Eesti eksport. Võrreldes 2014. aasta juuniga kasvas kaupade väljavedu 3% võrra. Nigelate varasemate kuude tõttu on tegemist selle aasta parima tulemusega. Suurematest kaubagruppidest suurenes juunis puidu ja puittoodete (+9%), muude tööstustoodete (+11%), metalltoodete (+9%) ja transpordivahendite (+20%) eksport.

Hoolimata heast juunist on nii teise kvartali kui poolaasta kokkuvõttes eksport rahalises väärtuses miinuses. Suurtest kaubagruppidest langesid teises kvartalis veel 2014. teisel poolaastal ja 2015. alguses tugevalt ekspordikasvu panustanud masinad ja seadmed (peamiselt elektroonikatööstuse toodang, -3%), samuti mineraalsed tooted (-2%). Mitme teise suure kaubagrupi, peamiselt puit- ja metalltoodete, müügi kasv on aidanud langust pidurdada, kuid tugevas miinuses on ka paljude koguekspordis väiksema osakaaluga kaupade väljavedu.

Ekspordi sihtriikide lõikes paistab teine kvartal palju lootustandvam. Võrreldes I ja II kvartali ekspordi aastakasvu on tähtsatest sihtriikidest ekspordi kasvutempo aeglustunud ainult Rootsi suunal ja sedagi ülikõrgelt 13%lt 11%ni.

Suur ja laiapõhjaline on ekspordikaotus Venemaa suunal. Kaupade väljavedu Venemaale oli I kvartalis eelnevast aastast pea poole väiksem ja II kvartalis miinuses kolmandiku võrra. Venemaa mõju välja jättes oleks poolaasta olnud eksportööride jaoks suhteliselt edukas. Varasemalt langenud Soome eksport jõudis teises kvartalis nulli ja ka ekspordi vähenemine Läti suunal pidurdus oluliselt.