• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 07.10.15, 16:00

Prantsuse pensioniraha voolab Eestisse

Eesti kinnisvaraturul kinnitab kanda Prantsuse fondide rahasid paigutav investeerimisfirma Olympia Baltic Opportunities Fund, mis loodab portfelli aasta lõpuks kasvatada vähemalt 150 miljoni euroni.
Olympia Baltic Opportunities Fundi juhatuse esimees Sergio Heueri (paremal) sõnul pakub Eesti kinnisvara institutsionaalsetele investoritele kindlust. Vasakul Colonna juht Roberto de Silvestri.
  • Olympia Baltic Opportunities Fundi juhatuse esimees Sergio Heueri (paremal) sõnul pakub Eesti kinnisvara institutsionaalsetele investoritele kindlust. Vasakul Colonna juht Roberto de Silvestri. Foto: Andres Haabu
Tänavu juunis Eestis esimese hoone soetanud Olympia Baltic Opportunities Fund plaanib aasta lõpuks oma portfelli haarata kuus hoonet. Ettevõtte juhatuse esimehe Sergio Heueri sõnul oleks portfelli väärtus siis kuni 200 miljonit eurot.
Miks otsustas Prantsusmaa varahaldusfirma Eestisse investeerida?
Eesti kinnisvaraturg on meile atraktiivne. Sel aastal on maailma majanduses palju juhtunud – turge on kõigutanud näiteks Kreeka kriis ja Hiina augustikuine krahh. Kumbki neist ei olnud numbreid jälgivatele inimestele üllatuseks. Hiina majandus on ju nii suur, et seal ei saa midagi juhtuda üleöö, vaid ikka pika aja jooksul. Ometi on turud sellistele muudatustele tundlikult reageerinud. Turud on närvilised ja irratsionaalsed.
Meie kliendid on suured asutused, peamiselt pangad, pensionifondid ja kindlustusfirmad. Nad otsivad võimalikult väikest riski, ent samas ka kasumlikkust. Riskide hajutamiseks tasub teha mitmekesiseid ja laialiulatuvaid investeeringuid. Eesti kinnisvara sobib selleks hästi.
Mis on Eesti eelis teiste riikide ees?
Eesti on piisavalt väike, et asjad liiguksid kiiresti. Samuti on siinne elanikkond haritud, enamik oskab inglise keelt, ollakse sihikindlad. Eestlased on äris otsekohesed ja tahavad asju ära teha. Siin on värskust, mida vanas Euroopas, näiteks Prantsusmaal enam pole. Kui seal tahta midagi ära teha, tapetakse see soov juba varakult miljonite reeglite ja paberitega. Samuti on abiks meie kohalik partner Colonna Capital OÜ. Ilma nendeta oleks meil siin oluliselt raskem äri teha.
Tasub teada
Kes on uus investor?
Olympia Baltic Opportunities Fundi haldur on Pariisis paiknev Olympia Capital Management S.A, mis kuulub rahvusvahelisse Kenmar Olympia Gruppi.
Kenmar Olympia Grupp loodi 2012. aastal, mil ühinesid kaks juhtivat investeerimisteenuste ettevõtet Kenmar Group (asutatud 1983) ja Olympia Group (asutatud 1989).
Olympia pakub erinevaid investeerimislahendusi peamiselt suurtele institutsionaalsetele investoritele nagu pangad, kindlustusfirmad ja pensionifondid, kes ühtlasi moodustavad Olympia loodavate fondide investorite tuumiku.
Eestisse alustas Olympia Baltic Opportunities Fund investeerimist 2015. aasta juunis.
Seni on nad Eestis soetanud politsei- ja piirivalveameti ning Riigi Kinnisvara peakontorid, kõik objektid asuvad Tallinnas Pärnu maanteel.
Kokku plaanivad Eestis aasta lõpuks soetada kuus hoonet. Plaanitava fondi mahu suurusjärk jääb hinnanguliselt 150-200 miljoni euro vahele.
Kelle raha te paigutate ja kes on teie ettevõtte tegelikud omanikud?
Paigutame 100% Prantsusmaa institutsioonide – pankade, kindlustuste ja pensionifondide – varasid. Meie omanik on Suurbritannia varahaldusfirma, mis kuulub mõnele jõukale Suurbritannia elanikule. Me ei välista, et tulevikus paigutame raha ka mujale, kuid praegu tahame keskenduda kinnisvarale.
Praeguseks olete soetanud Eestis politsei- ja piirivalveameti kaks maja ning Riigi Kinnisvara peakontori. Mida veel enda portfelli tahate?
Praegu on meil kolm hoonet ning varsti lõpetame ka neljanda tehingu. Kokku tahame aasta lõpuks Eestis omada kuut hoonet. Me ei saa rääkida konkreetsetest summadest ega ka veel neist hoonetest, millega praegu läbirääkimisi peame. Küll aga saan kinnitada, et keskendume kõrge kvaliteedi ja hea asukohaga hoonetele. Nende kuue hoone peale on meie portfelli väärtus umbes 150-200 miljonit eurot.
Mida plaanite soetatud hoonetega edasi teha?
Me alles ostsime ja ostame neid, nii et kindlasti ei plaani me neid maha müüa (naerab). Oleme pikaajalised investorid. Sellele tulevad loomulikult kasuks ka head üürnikud. Kui praegused üürnikud kavatsevad lahkuda, siis peame ka oma äriplaani üle vaatama.
Kas ka Läti ja Leedu turg pakub teile Eesti kõrval huvi?
Seda me alles vaatame. Seni pole me seda teinud, kuid me ei välista seda. Kõik oleneb sellest, kas leiame Lätis ja Leedus midagi atraktiivset. Otsustasime alustada Eestiga, sest siin on paremad investeerimisvõimalused. See on parim koht üldse, kus oma tegevust alustada.
Paljud välisinvestorid on viimasel ajal öelnud, et nad vaatavad Balti riike tervikuna ja Leedul on oma uute arendustega neile palju rohkem pakkuda kui Eestil. Leiate, et see trend hakkab nüüd muutuma?
Eesti on väike ja siin on lihtne asju ajada. Seega on see alustamiseks parim koht. Kui juba siin oled, saad muid objekte vaadata. Ma ei tea, mida teised teevad. Meie oleme rahul, et siia tulime ja oleme oma investeeringute üle õnnelikud.
Kas Eesti ettearvamatu naaber Venemaa teid ei hirmuta?
Eesti on siiski Euroopa Liidus ja NATOs. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks Venemaa Eestit ründama. NATO on tunduvalt tugevam kui Venemaa ja nad tuleksid kohe Eestile appi. Pealegi ma ei näe, millist kasu saaks Venemaa Eestit rünnates, seega ma ei näe selles mitte mingisugust ohtu. Ühtlasi ei näe ma võimalust, et me kunagi Venemaale investeeriksime. Meie investorid ei saa võtta suurt valuutariski, kuid rublaga oleks see risk väga suur.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele