Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsuse pensioniraha voolab Eestisse

    Olympia Baltic Opportunities Fundi juhatuse esimees Sergio Heueri (paremal) sõnul pakub Eesti kinnisvara institutsionaalsetele investoritele kindlust. Vasakul Colonna juht Roberto de Silvestri.Foto: Andres Haabu

    Eesti kinnisvaraturul kinnitab kanda Prantsuse fondide rahasid paigutav investeerimisfirma Olympia Baltic Opportunities Fund, mis loodab portfelli aasta lõpuks kasvatada vähemalt 150 miljoni euroni.

    Tänavu juunis Eestis esimese hoone soetanud Olympia Baltic Opportunities Fund plaanib aasta lõpuks oma portfelli haarata kuus hoonet. Ettevõtte juhatuse esimehe Sergio Heueri sõnul oleks portfelli väärtus siis kuni 200 miljonit eurot.
    Miks otsustas Prantsusmaa varahaldusfirma Eestisse investeerida?
    Eesti kinnisvaraturg on meile atraktiivne. Sel aastal on maailma majanduses palju juhtunud – turge on kõigutanud näiteks Kreeka kriis ja Hiina augustikuine krahh. Kumbki neist ei olnud numbreid jälgivatele inimestele üllatuseks. Hiina majandus on ju nii suur, et seal ei saa midagi juhtuda üleöö, vaid ikka pika aja jooksul. Ometi on turud sellistele muudatustele tundlikult reageerinud. Turud on närvilised ja irratsionaalsed.
    Meie kliendid on suured asutused, peamiselt pangad, pensionifondid ja kindlustusfirmad. Nad otsivad võimalikult väikest riski, ent samas ka kasumlikkust. Riskide hajutamiseks tasub teha mitmekesiseid ja laialiulatuvaid investeeringuid. Eesti kinnisvara sobib selleks hästi.
    Mis on Eesti eelis teiste riikide ees?
    Eesti on piisavalt väike, et asjad liiguksid kiiresti. Samuti on siinne elanikkond haritud, enamik oskab inglise keelt, ollakse sihikindlad. Eestlased on äris otsekohesed ja tahavad asju ära teha. Siin on värskust, mida vanas Euroopas, näiteks Prantsusmaal enam pole. Kui seal tahta midagi ära teha, tapetakse see soov juba varakult miljonite reeglite ja paberitega. Samuti on abiks meie kohalik partner Colonna Capital OÜ. Ilma nendeta oleks meil siin oluliselt raskem äri teha.

    Kes on uus investor?

    Olympia Baltic Opportunities Fundi haldur on Pariisis paiknev Olympia Capital Management S.A, mis kuulub rahvusvahelisse Kenmar Olympia Gruppi.

    Kenmar Olympia Grupp loodi 2012. aastal, mil ühinesid kaks juhtivat investeerimisteenuste ettevõtet Kenmar Group (asutatud 1983) ja Olympia Group (asutatud 1989).

    Olympia pakub erinevaid investeerimislahendusi peamiselt suurtele institutsionaalsetele investoritele nagu pangad, kindlustusfirmad ja pensionifondid, kes ühtlasi moodustavad Olympia loodavate fondide investorite tuumiku.

    Eestisse alustas Olympia Baltic Opportunities Fund investeerimist 2015. aasta juunis.

    Seni on nad Eestis soetanud politsei- ja piirivalveameti ning Riigi Kinnisvara peakontorid, kõik objektid asuvad Tallinnas Pärnu maanteel.

    Kokku plaanivad Eestis aasta lõpuks soetada kuus hoonet. Plaanitava fondi mahu suurusjärk jääb hinnanguliselt 150-200 miljoni euro vahele.

    Kelle raha te paigutate ja kes on teie ettevõtte tegelikud omanikud?
    Paigutame 100% Prantsusmaa institutsioonide – pankade, kindlustuste ja pensionifondide – varasid. Meie omanik on Suurbritannia varahaldusfirma, mis kuulub mõnele jõukale Suurbritannia elanikule. Me ei välista, et tulevikus paigutame raha ka mujale, kuid praegu tahame keskenduda kinnisvarale.
    Praeguseks olete soetanud Eestis politsei- ja piirivalveameti kaks maja ning Riigi Kinnisvara peakontori. Mida veel enda portfelli tahate?
    Praegu on meil kolm hoonet ning varsti lõpetame ka neljanda tehingu. Kokku tahame aasta lõpuks Eestis omada kuut hoonet. Me ei saa rääkida konkreetsetest summadest ega ka veel neist hoonetest, millega praegu läbirääkimisi peame. Küll aga saan kinnitada, et keskendume kõrge kvaliteedi ja hea asukohaga hoonetele. Nende kuue hoone peale on meie portfelli väärtus umbes 150-200 miljonit eurot.
    Mida plaanite soetatud hoonetega edasi teha?
    Me alles ostsime ja ostame neid, nii et kindlasti ei plaani me neid maha müüa (naerab). Oleme pikaajalised investorid. Sellele tulevad loomulikult kasuks ka head üürnikud. Kui praegused üürnikud kavatsevad lahkuda, siis peame ka oma äriplaani üle vaatama.
    Kas ka Läti ja Leedu turg pakub teile Eesti kõrval huvi?
    Seda me alles vaatame. Seni pole me seda teinud, kuid me ei välista seda. Kõik oleneb sellest, kas leiame Lätis ja Leedus midagi atraktiivset. Otsustasime alustada Eestiga, sest siin on paremad investeerimisvõimalused. See on parim koht üldse, kus oma tegevust alustada.
    Paljud välisinvestorid on viimasel ajal öelnud, et nad vaatavad Balti riike tervikuna ja Leedul on oma uute arendustega neile palju rohkem pakkuda kui Eestil. Leiate, et see trend hakkab nüüd muutuma?
    Eesti on väike ja siin on lihtne asju ajada. Seega on see alustamiseks parim koht. Kui juba siin oled, saad muid objekte vaadata. Ma ei tea, mida teised teevad. Meie oleme rahul, et siia tulime ja oleme oma investeeringute üle õnnelikud.
    Kas Eesti ettearvamatu naaber Venemaa teid ei hirmuta?
    Eesti on siiski Euroopa Liidus ja NATOs. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks Venemaa Eestit ründama. NATO on tunduvalt tugevam kui Venemaa ja nad tuleksid kohe Eestile appi. Pealegi ma ei näe, millist kasu saaks Venemaa Eestit rünnates, seega ma ei näe selles mitte mingisugust ohtu. Ühtlasi ei näe ma võimalust, et me kunagi Venemaale investeeriksime. Meie investorid ei saa võtta suurt valuutariski, kuid rublaga oleks see risk väga suur.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Wall Streeti kuumimad jutud: pessimistist optimistiks aktsiaturul
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Büroopindade turul käib võitlus iga kliendi pärast
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.