„Minu nägemuses ei aita Nord Stream tarnijate ringi mitmekesistada ega sõltuvust vähendada,“ ütles Tusk. „Aga loomulikult on see komisjoni tehnilise ja juriidilise hinnangu otsustada,“ vahendas Bloomberg.
Tippkohtumise lõppdokumenti sai aga sisse lause, et igasugune uus energia infrastruktuur peab olema täielikult kooskõlas Euroopa Liidu kolmanda energiapaketiga (ehk ühtse energiaturu reeglitega) ja muude kohaste seadustega ning energialiidu eesmärkidega. Viimane tähendab, et need peavad suurendama ELi energiaturvalisust ning vähendama sõltuvust ühest tarnijast. See on tingimus, et mingi projekt ELi institutsioonidelt või liikmesriikidelt tuge võiks saada, ütles Tusk. Olgu see siis poliitiline, juriidiline või majanduslik.
Saksamaa kantsler
Angela Merkel ütles Nord Streami teemat kommenteerides, et tegemist on eelkõige äriprojektiga. Sellel projektil on investorid. Edasine sõltub juriidilisest raamistikust.
„Samuti ütlesin ma selgelt välja oma soovi – nii nagu ka teised –, et
Ukraina staatus transiidiriigina ei muutuks tühiseks, vaid et Ukraina etendaks ka edaspidi transiidiriigina olulist rolli,“ lisas Merkel.
Kui Merkelilt küsiti vaidluste kohta Itaalia peaministri Matteo Renziga, kes samuti Nord Stream 2 vastastega liitus, ütles Merkel, et valitsusjuhtide erimeelsused on täiesti tavaline asi.
Renzi kritiseeris, et Saksamaa on oma majandushuvid seadnud kõrgemale ELi ühisest diplomaatiast, mis üritab Venemaa vastu suunatud majandussanktsioonide survel leida lahendust Ukraina kriisile.
Merkel ei taganenud ka
Saksamaa vastuseisust ühtse hoiusekindlustuse loomisele, mis on rahaliidu kindlustamiseks loomisel oleva pangandusliidu kolmas vajalik alustala.
„Saksamaa positsioon on, et me oleme vastu ühisele hoiusekindlustusele, me ei taha seda,“ ütles Merkel. „Kordasin veel kord Saksamaa positsiooni.“