Asmann: ettevõtet ei saa ehitada lootuse peale

Viru Keemia Grupi juhtkond otsustas konserveerida Kiviter-tehnoloogial töötavad põlevkiviõlivabrikud nafta märkimisväärse hinnalanguse tõttu ning koondada 500 inimest. Intervjuus Äripäevale ütles VKG juht Ahti Asmann, et nafta hinna tõusule ei saa enam lootma jääda.

Nafta hinda ei tohi alahinnata. Meie kogutoodang on selle hinnaga tihedalt seotud. Kui nafta hind teeb viimase 20 aasta negatiivset rekordit, on kukkunud pooleteise aastaga 70%, siis me peame oma äri selles kontekstis vaatama.

Ainuke küsimus meie jaoks on see, kui madalale me suudame omahinna viia, selleks et pikaajaliselt elujõudu säilitada. Ettevõte jääb meil põhimõtteliselt samasuguseks. Lihtsalt oleme natukene väiksemad. Me leidsime, et natuke väiksematena suudaksime olla efektiivsemad. Iga otsus tundub kellelgi ootamatu. Meie tegime selle otsuse lähtuvalt sellest, et meie ettevõte jääks elujõuliseks ka pärast 17, 18 või 19 aastat.

Eks me kõik loodame, et nafta hind paraneb, aga lootus ei ole hea strateegia. Ettevõtet ei saa üles ehitada lootuse peale.

Hilja või vara on tagantjärele tarkus. Kahtlemata saab sellist positsiooni vaid tervitada, kogu põlevkivitööstuse seisukohast. Põlevkivi on energiakandja ja tema hind sõltub energiakandjate hinnast maailmaturul, selles kontekstis seda tulebki vaadata, see on ainuõige. Samuti annaks see kogu sektorile paindlikkust juurde, vastupanuvõimet lühemaajaliste hinnakõikumiste üleelamisel.

Meie otsus oleks olnud tõenäoliselt sama.

Jah. Majanduskeskkond on pigem kombinatsioon erinevatest aspektidest, mis toetab rohkem ja mis vähem, aga antud hetkel on nafta hind A ja O. Me teeme ennast väiksemaks ja efektiivseks, kuid meile jääb 1500 inimest tööle ja see (maksustamise ülevaatamine – toim) on meie tulevikuks oluline jätkusuutlikkuse tagamiseks. Põlevkivi maksustamine tuleb ringi teha.

Strateegiat see oluliselt ei muuda. Meil Kiviteri konserveerimisega kaob osa LPG Keemia müügist, see polnud väga suure osakaaluga, kuid väike aga kallis toodang. Muus strateegia ei muutu.

Esmaspäevast peatame Kiviteri tehaste tööd ja alustame konserveerimisega. Ametiühingu ja töötukassaga on meil olnud kohtumised, anname neile uuel nädalal infot ametikohtade ja nende arvu kohta. 15 päeva on aega siis konsultatsioonideks, täpsustusteks ja lahenduste leidmisel – siin on põhiroll ametiühingul. Peale seda esitab ettevõte töötukassale täpsustatud nimekirja ja kassal on aega 30 päeva, et valmistada end ette inimeste toetamiseks ja abi pakkumiseks. Alles pärast seda esitab ettevõte inimesele koondamise kohta teavituse. See on seaduses fikseeritud kollektiivne koondamine.

On ikka jah, me ei jäta vabrikutesse lihtsalt inimesi alles, kuid hoiame vabriku töökorras selleks puhuks, kui on vaja jälle tööle asuda. See, millal, sõltub nafta maailmaturu hinnast. Me ei teinud seda otsust (koondamist – toim) kuuekuulise või aastase perspektiiviga. Kuid me säilitame tehnilise võimaluse tehas taasavada.

Kuidas see otsus Ida-Virumaa piirkonnale mõjub? 500 inimest on ühe piirkonna jaoks suur arv.

500 inimest on ka VKG jaoks suur. Alahinnata selle otsuse negatiivset mõju ei saa mitte kuidagi ja ei tohigi. 500 inimesele leida mõistliku aja jooksul uued töökohad – see on keeruline. Töötukassa annab lootust, öeldes, et Ida-Virumaaga piirnevatest maakondades on küsitud tööjõudu, seal on tööjõupuudus. Loodame, et töötukassa tööotsijad ja tööjõuvajajad kokku viib. Meil on siin häid inimesi, nii lukkseppasid, keevitajaid kui ka keemikuid. Usun, et nõudlus nende oskuste järele on Eestis kuskile olemas, vähem võib-olla Ida-Virus. Ega see lihtne ei ole, otsijad ja pakkujad kokku viia.