Sel aastal juba üheteistkümnendat korda ilmunud Äripäeva Dividendide TOP on aegade kõige rasvasem ning on hulk ettevõtjaid, kes on stabiilselt selles edetabelis. Üks nendest on kunstilembene ettevõtja Enn Kunila, kes investeerib ettevõtlusest saadud dividendid emotsionaalselt kunsti ja heategevusse.
- Suur kunstisõber Enn Kunila Foto: Raul Mee
Hea teada
Kui aasta tagasi teenisid esimesed 250 ettevõtjat omanikutulu 151,58 miljonit eurot, siis täna ilmuvas edetabelis on see number 190,16 miljonit eurot.
Dividendide edetabeli liikmed ei soovi üldjuhul oma investeeringutest rääkida. Suurte dividendimaksete tagamaadest rääkides ütles mitu ettevõtjat anonüümseks jääda soovides, et oma ettevõtetest teenitud omanikutulu nad uutesse äridesse edasi ei paiguta. Pigem on tegemist enda ja lähedaste pensionipõlve kindlustamisega ning tarbimisse minevate summadega.
Üks vähestest ettevõtjatest, kes oma investeeringutest räägib, on Kunila, kes tõdeb, et omanikutulu investeerib ta emotsionaalselt.
„Need investeeringud, mis käivad läbi dividendide, ei ole klassikalises mõttes majanduslikud investeeringud. Need võivad olla, aga minu puhul kindlasti ei ole,“ selgitas Kunila. „Dividendidest tehtud investeeringud on pigem emotsionaalsed kulutused, kus on ratsionaalsusega vähem pistmist.“
Kunila teenib dividenditulu ettevõttest Sperare, millele kuulub veerand valdusfrimast NG Kapital, mis omakorda on 68,75%ga NG Investeeringud OÜ suurim omanik. NG Investeeringud on aastaid olnud stabiilne dividendimaksja. Kunila sõnul on ettevõtte eesmärk olla sedavõrd edukas, et saaks stabiilselt dividende maksta. „Arvan, et see on meil õnnestunud. Stabiilsus elus, ükskõik mis valdkonnas, on kõige tähtsam, selleks tuleb kõvasti tööd teha. Ühe korra on kõike lihtsam saavutada kui suuta seda pidevalt teha,“ sõnas Kunila.
2014. aastal võttis Kunila ettevõtlusest välja pea 1,7 miljonit eurot ning asub värskes edetabelis 22. kohal.
Missioon, mis tuleb täita
Eelkõige on emotsionaalsed investeeringud seotud kunstiga. „Kunstihuvi oli mul juba varases nooruses ja koju sai ikka pilte ostetud. Aga on kaks täiesti iseseisvat asja, kas osta interjööritöid või omada kunstikollektsiooni ja sellega seonduvalt ka laiemat missiooni. Ühel hetkel kasvas üks asi teisest välja,“ selgitas Kunila. Lisaks kunstile investeerib Kunila ka heategevusse. „See ei ole enam ainult kunstiga seotud, vaid on laiemalt, pigem kultuuriga seotud heategevus,“ märkis Kunila.
Viimaste aastate investeeringud on seotud oma kunstikollektsiooni laiendamisega. „Maali soetamisel on minu jaoks oluline, et see töö kuuluks mind huvitavasse perioodi (1910–1945 – toim), et töö esindaks hästi autorit ning loomulikult peab see maal ka mulle endale väga meeldima,“ rääkis Kunila.
Kunila peab enda missiooniks
Eesti klassikalise maalikunsti tutvustamist Eestis ja maailmas. „Selleks, et seda piisavalt heal tasemel teha, olen püüdnud oma kunstikollektsiooni ka vastavalt arendada ja kujundada,“ selgitas Kunila.
Kunila sõnul panustab ta oluliselt ka kunstikogu kodulehe
kunilaart.ee arendamisse ja täiendamisse. Kodulehel on lisaks maalide reproduktsioonidele ka kollektsioonis olevate tööde kunstnike elulood ning kunstiteadlase Eero Epneri koostatud materjalid eesti kunstiajaloo tundides kasutamiseks.
Neli olulisemat kunstinäitust
Üle 25 aasta kunsti investeerinud Kunila jaoks on viimased paar aastat märgilised: kollektsioon on pidevalt täienenud ja toimunud hulk olulisi näitusi. 2014. aastal toimus Kunila kollektsiooni näitus „Kuldaja värvid“ Eesti Kunstimuuseumi Johannes Mikkeli muuseumis. Näitus oli üleval pool aastat ning seda külastas ligikaudu 15 000 inimest. „Mudilaste jaoks andsime välja graafik Jaan Rõõmuse piltide ja Eero Epneri lustakate tekstidega värviraamatu ning näitusesaalis oli võimalik eesti klassikalise maalikunstiga tutvust teha läbi multimeediaprogrammi. See oli uudne ja põnev viis noortele kunsti tutvustada ja ma arvan, et olime selles edukad,“ selgitab Kunila.
„Kunstikollektsionäärina pean kunsti laiemat tutvustamist oma missiooniks ja lausa kohustuseks. Näituste korraldamine ja kunstiraamatute väljaandmine on üks osa sellest missioonist,“ märkis Kunila. Tema üks suundumus on viia kunst rohkem laste ja noorteni.
2015. aastal oli Kunila seotud nelja kunstinäituse korraldamisega. Üks neist oli "I colori del Nord“ (Põhjala värvid), mis toimus Roomas kuulsas Vittoriano muuseumikompleksis. „See on nagu loterii peavõit – kui tekib võimalus sellises väärikas kohas näitust korraldada, siis tuleb seda teha,“ selgitas Kunila. Näituse raames ilmus ka itaalia- ja ingliskeelne kataloog, mis on Kunila sõnul oluline. Tema sõnul on Eesti kunst omanäoline ja Euroopas kõrgtasemel, aga meid tuntakse kahjuks vähe, sest me ei ole suutnud end Euroopa kunstiajalukku kirjutada. „Seda ei ole hilja ka praegu teha, aga raamatuid tuleb välja anda ka võõrkeeltes,“ märkis Kunila. Näitus Itaalias oli avatud kaks nädalat ja seda külastas 8000 inimest, mis on Kunila sõnul väga oluline number, sest Eesti on Itaalias siiski suhteliselt tundmatu maa tundmatute kunstnikega.
Kunila sõnul on näituste puhul oluline toimumise asukoht. „Väga oluline on, et ei teeks neid vähetuntud muuseumides ja paikades,“ selgitas ta, lisades, et tema valib ise näitustele kohti. Kunstimuuseumides on enamasti plaanid vähemalt kolmeks aastaks ette tehtud, seega on Kunila valmis ootama, et koht, kus eesti klassikalist maalikunsti näidata, oleks väärikas.
Kaks olulist sündmust olid möödunud aastal seotud Kunila maalikunstnikust sõbra Olev Subbi 85. sünniaastapäeva tähistamisega – toimus kaks kunstinäitust, ilmus Olev Subbi elulooraamat ning esilinastus elulooline film „Õnnemaastikud“.
„Neljas suur sündmus oli mullu koostöö Eesti Kontserdi ja Saaremaa ooperipäevadega, mille raames toimus Kuressaare linnuses näitus „Värvide Sümfoonia“,“ märkis Kunila.
Kunila ütles, et on kunsti alal andnud välja umbes 20 raamatut, nende seas nii näitustega seoses kui ka paar autoriraamatut. „Väga oluline kunstiga seotud investeering oli ka oma maalihoidla rajamine. Praegune hoidla vastab kõikidele kunsti hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikele tingimustele,“ lausus Kunila.
Kunilal on unistusi
„Unistused peavad ikka olema. Üks unistus on see, et veelgi täiendada olemasolevat kollektsiooni,“ sõnas Kunila. Selle aja kunsti aga liigub aina vähem.
Teine unistus on Kunilal paremini tutvustada eesti kunsti ajajärgul 1900–1945. „Ehk nn kuldaja kunsti, mis on oma olemuselt puhas eesti kunst, seal ei ole mõjutusi ühele ega teisele poole,“ rääkis Kunila. Kolmas unistus on välja anda Konrad Mäe elulooline raamat inglise keeles.
Mis aga puudutab ettevõtlust ja NG Investeeringuid, siis Kunila sõnul on strateegia olnud mitte võtta täiendavalt ette uusi tundmatuid valdkondi, vaid arendada juba olemasolevaid. „Arendamine on lõputu tegevus ja valdkondi, kus juba tegutseme, ei ole sugugi vähe. Põhitegevus on olemasolevate investeeringute arendamine, “ tõdes Kunila.
NG Investeeringutes on mitu ettevõtet. „Põhiosanikke on kolm ja nad kuuluvad kõikide ettevõtete nõukogusse. Igapäevaselt tegeleb ühe või teise ettevõtmisega konkreetse ettevõtte nõukogu esimees,“ selgitas Kunila. Tema vastutab peamiselt tootmise eest ning on Balbiino ja Liviko nõukogu esimees, lisaks juhib veel Kaubamaja Kinnisvara ja NG Investeeringute kinnisvaraettevõtteid.
Kunila usub, et ettevõtete edu taga on hea partnerlus ja usaldus. „Siin mängivad väga suurt rolli isikuomadused. Need on olulisemad kui muud omadused. Isikuomadusi muuta on väga keeruline, kõik muu on õpitav,“ märkis Kunila.
Kunila tõdeb, et isikuomadused määravad paljuski ka inimese karjääri. Näiteks Livikos on paljudel inimestel tööstaaž üle 20 aasta, mitmel isegi üle 40. „Kui on pikaajalised juhid, siis inimeste valikul toonitatakse ühtseid omadusi, mis aitavad moodustada ühtset tervikut,“ lausus Kunila. „Inimest tööle võttes ei saa vaadata ainult CVd, mina eelistan alati inimestega rääkida,“ lausus Kunila.
„Iga inimene tahab töötada heas ettevõttes. Kui suudetakse seda majanduslikult tagada, ettevõttel läheb hästi, inimesed sobivad omavahel, siis miks peaks inimene töökohta vahetama,“ mõtiskles Kunila.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.