SEB: tarbija kindlustunne on kõvasti paranenud

Kaupmehed võivad rõõmustada uudise üle, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tublisti paranenud.

Lõppeval nädalal avaldatud statistika põllumajandussaaduste tootmise kohta, lubab teha esimesed kokkuvõtted sektori käekäigu kohta 2015. aastal. Kuigi andmed põllumajandussektori neljanda kvartali äritulemuste ja hõive kohta on veel avaldamata, siis on ka juba eelneva perioodi numbreid kokku lüües selge, et 2015. aastal vähenes nii harus loodud lisandväärtus kui töötajate arv.

Perioodil jaanuar-september kahanes sektoris loodud lisandväärtus eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes üle kahe korra, töötajate arv aga 8%.

Eesti põllumajandus­toodangus on kõige tähtsam saadus piim, mille tootjate jaoks on viimane aasta olnud keerukas. Eestis põllumajandussaaduste kohta hinnainfot koguva TNS Emori andmetel on tootjatele makstav tooripiima hind langenud 25 sendile liitrist, mis on pea veerandi võrra vähem kui 2014. aastal.

Venemaa sanktsioonid ja piimakvootide kadumine on tekitanud Euroopa turul piimatoodangu ülekülluse, mis sunnib hindasid alandama ja vähemefektiivseid tootjaid turult lahkuma. 2015. aastal kahanes ka Eesti piimatoodang 4%, samas suudeti tõsta tootmise efektiivsust.

Kokkuostuhindade langus puudutab teravalt ka Eesti seakasvatajaid – võrreldes 2014. aastaga maksis sealihakilo 2015. aastal keskmiselt 10% vähem, võrreldes 2013. aastaga oli hind aga 17% võrra kukkunud. Erinevalt piimatoodangust on sigade kokkuost aastate võrdluses siiski kasvanud.

Vastupidiselt piima- ja loomakasvatuse vallas tegutsevatele ettevõtetele, on juba mitu järjestikust aastat olnud edukad teraviljakasvatajate jaoks. Sobivate ilmade tõttu on saagid viimastel aastatel pidevalt kasvanud ja jõudsid 2015. aastal kõigi aegade absoluutse rekordini 1,5 miljonit tonni. Lisaks toodangule suurenes 2015. aastal ka teraviljade külvipind 5%. Üle poole teraviljasaagist moodustas nisu, mis kogu Eesti põllumajandustoodangust annab enam kui kümnendiku.

Hoolimata sellest, et sobiv ilm on soosinud teraviljakasvatust ka paljudes teistes riikides, ei suutnud see asjaolu 2015. aastal hindasid kuigivõrd kõigutada. Nisu hind jäi 2015. aastal praktiliselt eelmise aasta tasemele veidi üle 150 euro tonnist, odra kokkuostuhind aga koguni kasvas 5%. Eesti põldudel samuti laialt levinud rapsi hind tõusis 2015. aastal 7% võrra.

Kui lõppenud aasta novembris jaekaubanduse müügimahu kasv mõnevõrra aeglustus, siis äsja avaldatud andmete kohaselt kujunes detsembrist tõeline osturalli – jaekaubanduse mahuindeks (sh automüük) kasvas võrreldes 2014. aasta detsembriga 11%. Aasta kokkuvõttes kasvas jaekaubanduse müügimaht seega 8%, viimati oli kasv niivõrd suur 2012. aastal kui majandus oli möödunud kriisist kiirelt taastuma ja majanduskasv ületas 5%.

Jaekaubanduse mahtude märkimisväärse suurenemise peamised põhjused 2015. aastal olid keskmise palga kiire kasv, tööhõive tõus, tarbija ostukorvi odavnemine, tulumaksu alandamine ja riiklike toetuste suurenemine. Et 2016. aastal suur osa nendest positiivsetest teguritest kaob või nende mõju väheneb, siis aeglustub oodatavalt ka jaekaubanduse kasv.

Kõige kiiremini kasvas müük 2015. aastal e-kaubanduses. Kui maailmas tervikuna on veebikaubanduse osatähtsus kogu jaekaubanduse müügikäibes suurenenud hinnanguliselt üle 7%ni, siis Eestis moodustab jaemüük posti või interneti teel vaid 2,6% jaekaubanduse kogukäibest. Eestlaste internetilembust arvestades tundub see ehk üllatav, kuid tuleb meeles pidada, et statistikaamet kogub jaemüügi kohta andmeid vaid Eestis registreeritud ettevõtete käest ning suure tõenäosusega sooritatakse enamus oste suurtes välismaistes veebipoodides.

Majandusteaduse vaatevinklist on veebikaubandus lähedane ideaalse turuga, kus tegutseb pea lõpmatu hulk ostjaid ja pakkujaid. Kuigi kahtlemata piirab veebikaubandust transpordikulude suurus, võimaldab hiiglaslik turg vähemalt teoreetiliselt leida tarbijal enda jaoks sobivaim toode parima hinnaga, seda hoolimata osapoolte geograafilisest asukohast. Seetõttu võiks veebikaubanduse võidukäik olla sobiv ka Eesti kaupmeeste ja tootjate jaoks, kaotades väikese koduturu probleemi.

Omaette probleemiks muutub aga võimaluste paljususe kirjus maailmas silma paistmine. Pea piiramatut valikuvabadust iseloomustab asjaolu, et Amazoni veebikaubamajas saab ostja valida enam kui 3000 erineva televiisori vahel. Kas tarbija langetab suudab tõepoolest välja sõeluda parima?

Veebikaubanduse võidukäik siiski jätkub – lõppeva nädala neljapäeval teatas Amazon rekordilisest 482 miljoni dollarilisest kasumist 2015. aasta neljandas kvartalis.

Konjunktuuriinstituudi värske tarbijabaromeetri tulemused näitavad, et tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel paranenud ja kõrgem indeksi pikaajalisest keskmisest. Vastajate ootused olid paranenud ennekõike oma pere ja riigi üldise majandusolukorra väljavaadete osas.

Jaanuaris vastas küsitletutest 27%, et nende perekonna majanduslik olukord on aasta pärast senisest parem, 50% uskus, et olukord jääb üldjoontes samasuguseks ning 13% pidas tõenäoliseks, et nende majandusseis halveneb. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on inimeste kindlustunne siiski veel madalam.

Negatiivse poole pealt on hakanud halvenema inimeste hinnang tööturu olukorrale, mis on kuude lõikes kooskõlas registreeritud töötute arvu kasvuga.