Kas USA majandus on teel languse poole?

Tavalise vaatleja jaoks tundub see ebatõenäoline. Alates finantskriisist on USA majandus arenevate riikide seas üks tugevamaid.

Tegelikult on mitmeid põhjuseid, mis oleks võinud USA majanduse juba eelnevatel aastatel kursilt kõrvale viia, kirjutab Financial Times. Näiteks eurotsooni kriis, stimuleerimisprogrammi lõpetamine, arenevate turgude nõrkus ning eelmisel aastal alanud Hiina majanduse aeglustumine ja sealse aktsiaturu krahh. Iga sündmuse puhul on USA majandus jätkanud kasvu. Töötus on langenud 4,9 protsendini – see on tase, kus viimati oldi vahetult enne 2008. aasta kriisi.

Vaatamata sellele prognoosivad Wall Streeti majandusteadlased aktsiaturgudel toimuva valguses, et majandussurutise tõenäosus on sel aastal 20 protsenti. Kas neil võib õigus olla?

Need prognoosid toetuvad Hiina ja naftaturu praegusele olukorrale. Kuna majandus on nõrgenenud, võivad need faktorid majandusteadlaste sõnul saada saatuslikuks. Üllataval kombel ei ole suurimaks ohuks ekspordi vähenemine Hiinasse. USA on jätkuvalt suhteliselt iseseisev majandus. Eriti võrreldes teiste Aasias asuvate Hiina kaubanduspartneritega – nende jaoks on olukord eriti valuline.

USA sisemajanduse kogutoodangust moodustab eksport kokku 13 protsenti. Eksport Hiinasse moodustab sellest omakorda vaid 8 protsenti. Selleks, et USA majandus langema panna, peab Hiina nõudlus väga järsult langema.

Viimastel aastatel on USA vastu pidanud ka näiteks dollari järsu tugevnemise – majanduskasvu pole see märkimisväärselt mõjutanud.

Suurema tõenäosusega võiks Hiina volatiilsus ja nafta hinnalangus mõjutada USAd investeeringute vähenemise kaudu. Lisaks võib see tekitada ka finantssüsteemi ebastabiilsust.

New Yorgi Föderaalreservi president Bill Dudley ütles sellel nädalal, et laenuturu tingimused on juba halvenenud, sest riskide vähendamine sütitas müügilaine suurema riskiga varades.

Lisaks võib välja tuua ka asjaolu, et viimasel ajal on USAs palju investeeritud energiasektorisse. Järsk projektide peatamine võib mõjutada suuresti panku, kes andsid uutele energiafirmadele naftabuumi ajal suuri laene.

Tõsi, majandussurutis on jätkuvalt ebatõenäoline stsenaarium. Neid faktoreid vaadates võib aga öelda, et Föderaalreservi otsus intressimäärasid tõsta võis olla viga.

Föderaalreserv õigustab intressimäärade tõstmist järjest rohkem tööturu olukorraga. Inflatsioon ja inflatsiooniootused on olnud aga erakordselt madalad. Föderaalreserv seab intressimäärasid vanamoelise mudeli järgi – arvatakse, et majanduskasv ja tööturu paranemine peaks deflatsiooniohu vastu aitama.

Finantskriisi järgne aeg on olnud aga täiesti teistsugune. Inflatsioon püsib prognoosidest madalamal, mis viitab asjaolule, et tööturu olukorra ja inflatsiooni vaheline seos on muutunud. Majandusteadlastel on aga teravam arusaam sellest, kui tähtsad on finantssüsteemi ja laenuturu olukord majanduskasvule.

Majandussurutis on jätkuvalt ebatõenäoline, aga kõik sõltub Hiina majanduse arengutest ja kuidas see mõjutab maailma finantsturge. Suhteliselt järsku majanduse aeglustumist ei saa nüüd USAs aga enam kõrvale heita – see võib juhtuda.