Mesinikud trotsivad talvekahjusid

Kui tavaliselt on talvekadu kuni 10 protsenti, siis viimase viie aasta jooksul on see tõusnud OÜ Asten Mesindus juhatuse liikme Ardi Asteni sõnul 25-30, kohati isegi üle 50 protsendini, kirjutab 18. veebruari Äripäev põllumajanduse rubriigis. Samas on riigitoetus mesindusele olematu ja suhtumine mesinikesse võrreldes muude põllumajandusharudega jätnud mulje kui kamba veidrike kummalisest hobist, lisas ta. "Kui mõnes teises sektoris oleks karja hävimine aastas 30-50 protsenti, nimetataks seda katastroofiks,” tõi Asten paralleeli.

Maarika Puusepp Puusepa mesindustalust märkis, et mesilasperede surmad on tingitud sellest, et mesinikud kasutavad kemikaale ja mürke. Samuti on tema sõnul oluline, et mesinikud oma mesilindude eest hoolitseks ja neid raviks. "Ka mesilasi kimbutavad haigused samamoodi nagu inimesi. Paraku oskamatud ja algajad mesinikud seda iga kord ei märka."

OÜ Mõts ja Mesi mesiniku Margus Reimandi sõnul on peale haiguste mesilaste suremus tingitud ka suurpõllumajandusest. "Põllumehed ei ole ikka veel aru saanud, et mesilased tolmeldavad ka nende kultuure ja et ei ole mõistlik keset päeva päikesepaistelise ilmaga mürgitamisi teha," märkis ta, lisades, et nemad transpordivad põldude lähedusest mesilased eemale. "Aga see on jällegi kulu,” tõdes Reimand.

Mis puutub seaduste ja nõuete karmistamisse, siis sellesse suhtub Puusepp pigem skepsisega. "Mulle on vastumeelt igasugused hullud nõuded. Olen päris palju reisinud ja tundub, et meie riigis aetakse seadusi eriti taga. Kohati jääb mulje, et enamik tööaega kulubki paberimajandusele."

Väikestel tootjatel pole tema sõnul võimalik palgata endale kümmet spetsialisti, kes paberitöö ära teeksid. "Vaja on ka midagi toota, mitte ainult paberitel skeeme koostada ja aruandeid teha,” märkis Puusepp.

Loeb kvaliteet, mitte kvantiteet

Puusepp tõdes, et nende mesindustalu eesmärk on järgmistel aastatel oma tegevust laiendada, nii nagu ka varasematel aastatel. "Oleme ostnud mõne uue seadme, et oma töid hõlbustada või siis kauba sortimenti muutnud," märkis Puusepp.

Ta lisas, et mesilasperede arvu pole ettevõttel plaanis suurendada. "Oleme seda meelt, et olgu see arv tagasihoidlikum, aga pered olgu ühtlaselt tugevad ja andku head saaki," märkis Puusepp.

Tema sõnul on oluline see, kui suur on toodang pere kohta. "Pole mõtet pidada kolmesadat peret, et toota viis tonni mett, kui seda on võimalik teha poole väiksema perede arvuga, hoides oma tegevusi kontrolli all. Selliselt jõuab mesilasi ravida, mis tagab hea toodangu,” rääkis Puusepp.

Ettevõtte Mõts ja Mesi plaan on mesilasperede arvu suurendada 30-40 võrra. "Meie mesilastalu pole perede poolest suur, kuid igal kevadel tuleb nentida, et osa peresid on hukkunud. Ka praegune niiske talv pole mesilastele kuigi hea,” märkis Reimand.

Asteni talus on juba üle kümne aasta toodangperesid 300. "Kuigi oskused ja võimalused ning vahendid lubaksid mesilat kahekordistada, eeldaks see palgalise tööjõu kaasamist, mis omakorda tähendaks tootmismahu suurendamist ja mee turustamisprobleeme," märkis Reimand. "Mett tuleks müüa hulgi ja odavalt," lisas ta.

Viimase aja uuenduslikest lahendustest tõi Asten esile kolm aastat tagasi alustatud roostevabast terasest mesindusinventari tootmise. "Tootmist alustasime nullist, teadmisega meest ja mesindusest. Nüüdseks töötab antud tootmisvaldkonnas meil juba kuus inimest ja plaanis on tootmise laiendamine,” märkis Asten.

Samuti kasvatas ettevõte tootmisruumide suurust 500 ruutmeetrini, ehitusjärge ootab 2000ruutmeetrine juurdeehitus puidust mesindustarvikute valmistamiseks. 

Poeketid eelistavad suurtootjaid

Eesti suurima meetootja OÜ Meveda omaniku Jaanus Tulli sõnul on nende kliendid suurketid Selver, Rimi, Maksimarket ja Konsum, samuti väiksemad poe- ja hulgiketid nagu Kaupmees ja Elektra.

Tulli sõnul on nad kaubanduskettides mett müünud alates 1996. aastast. "Selle aja jooksul on meil välja kujunenud kindlad püsikliendid, kes teevad oma ostud peamiselt kauplustest," märkis Tull. Need on tema sõnul inimesed, kes elavad enamasti linnades ja kel ei ole tutvusringkonnas oma isiklikku mesinikku.

OÜ Mõts ja Mesi mesiniku Margus Reimandi sõnul on nende talu liialt väike, et oma toodetega poekettidesse murda, mistõttu leitakse peamine klientuur laatadelt. Kuna talu on mesilasi pidanud rohkem kui kolmkümmend aastat, on selle aja jooksul tekkinud ka kindel klientuur.

Olulised on ka igal aastal märtsis ja oktoobris Tallinna Lillepaviljonis toimuvad meepäevad, kus kahe päeva jooksul tutvustavad oma toodangut paarkümmend mesinikku Eesti eri paikadest. 

Maarika Puusepp Puusepa mesindustalust märkis, et nende perekonna jaoks ei ole mesindus mitte äri, vaid pigem eluviis ja traditsioon ning vanavanemate alustatu jätkamine. Kõige rohkem kliente leiab Puusepa sõnul kvaliteedi toel. "Ostjatele on väga oluline mesitarude asukoht, mee tootmise viis ja maitse. Meie kogemuse põhjal eelistab ostja metsade ja rabade mett, eriti kanarbikumett,” sõnas Puusepp.

OÜ Asten Mesindus omaniku Ardi Asteni sõnul on talul 25 aastaga välja kujunenud kindel klientuur. "Valdava osa meest pakendame väiketaarasse ning müüme poekettide- ja hulgikaupluste kaudu. Suurim lepinguline poekett on Rimi. Otseturustust tarbijale turumüügi kaudu me ei tee, kuna see on väga ajakulukas ja kallis,” rääkis Asten.

Asteni sõnul toimub küll klientide mõningane vahetus, ent kui mingil põhjusel üks klient ära kaob, tuleb enamasti kaks asemele. "Vastavalt toodangu kasvule on aasta aastalt suurenenud ka klientuur. Meie tootmine on jäänud 300 mesilaspere juurde ja antud toodangu juures turustamisel mingit probleemi ei ole. Kui tootmismahtu suurendada, siis tekiks ka turustamisprobleemid,” usub Asten. 

Turul leidub ka praakmett

Tulli hinnangul võib Eesti mett pidada mineraalirikkaks ning naturaalseks tooteks tänu looduse mitmekesisusele. "Võrreldes imporditud meega töödeldakse Eesti mett pakendamise käigus üks-kaks korda vähem, mistõttu Eesti mee kvaliteet töötlemisprotsessi tulemusel võrreldes importmeega ei halvene,” märkis mesinik.

Ka Puusepp tõdes, et kuigi mee hind võib olla kampaaniate käigus tihti väga odav, pole toodang välimuselt alati kõige parem, rääkimata maitsest. "Kui välismaise mee tootmiskulud, transport ja turustamine maha arvata, on selle hind uskumatult odav. Eesti mett ei ole võimalik nii odavalt toota, sest mesinikud ise ei hinda oma tööd ja kaupa nii madalalt.”

Reimandi sõnul eristub nende toodang eeskätt koostisoade poolest. "Meie eripära on, et meil on mee segu, mis koosneb meest, õietolmust, suirast ja taruvaigust. Selle tulemusena toodame mett, mis on suure mineraalainete, vitamiinide ja valkude sisaldusega,” märkis Reimand.

"Olen saanud mõnel aastal isegi pärna mett," lisas ta. Eelmisel aastal korjasid tema mesilased aga kuuseokka mett. "Mis on väga erilise lõhna ja maitsega. Kuigi kohvi maitse rikub see ära, on see ometi väga tervislik," rääkis Reimand, kelle sõnul Eestis on võimalik saada ka kanarbiku ja tatra mett.

Tull soovitas tarbijal hoiduda tehismee ostmisest. "Näiteks ringleb maailmas Hiinas riisisiirupist valmistatud tehismett, millele on paraku väga raske jälile jõuda," märkis ta. Tehismee tuvastamiseks on vaja teha proove jaekettides müüdavatest toodetest. "Lähiminevikus on jaekettidest ka leitud eri riikide tootjate pakendatud ebakvaliteetset mett, mis on kaubandusest eemaldatud,” lausus Tull.