• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,24%39 715,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,24%39 715,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 08.03.16, 13:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsiisitõus pani varusid koguma

Veebruaris kogus maksu- ja tolliamet 497,8 miljonit eurot makse, mis oli 127,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem samal kuul. Suur laekumine on seletatav eelkõige aktsiisikaupade varumisega enne aktsiisitõusu 1. veebruaril.
Veebruaris kogus maksuamet 497,8 miljonit eurot makse, mis oli 127,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem samal kuul, sest aktsiisitõus pani varusid koguma.
  • Veebruaris kogus maksuamet 497,8 miljonit eurot makse, mis oli 127,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem samal kuul, sest aktsiisitõus pani varusid koguma.
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Maksude suur laekumine tänavu veebruaris oli erakorraline ning võrdlus eelmise aastaga ei ole asjakohane mitme ühekordse mõju tõttu,“ selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merilin Laos. „Kogutud maksude summat kasvatas eelkõige aktsiisikaupade varumine aktsiisitõusude eel, sellel oli mõju lisaks aktsiisilaekumisele ka käibemaksu laekumisele.“
Muu hulgas toetas kiiret kasvu tema sõnul ka hasartmängumaksu laekumine, mille eelmise aasta baas oli hasartmängumaksu seadusemuudatuse tõttu madal. Samuti mõjutasid veebruari laekumisi füüsilise isiku tulumaksu tagastused.
Veebruaris jätkus kiire sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumise kasv, mis ulatus vastavalt 7,7 ja 14,8 protsendini. Laekumisi toetas jätkuvalt kiire keskmise palga ja eratarbimise kasv. 1. veebruaril tõusid kütuse ja alkoholi aktsiisimäärad ning sarnaselt eelmistele aastatele soetati aktsiisitõusule eelneval kuul madalama määraga varusid. Varude soetamise tõttu on järgnevate kuude aktsiisilaekumised ette soetatud varude võrra väiksemad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kütuseaktsiisi veebruarikuu laekumine rohkem kui kahekordistus, seda suures osas jaanuaris kogutud varude tõttu: kütuseaktsiisi laekus tänavu veebruaris 76,1 miljonit eurot võrreldes möödunud aasta veebruari 33,5 miljoni euroga. Bensiini varude suurus jääb hinnanguliselt alla ühe kuu tavalise tarbimise ning diislikütuse varud ületavad veidi kahe kuu tarbimiskoguseid rahalise väärtusega kokku 60 miljonit eurot. Varud peaks saama müüdud ja nende mõju aktsiisilaekumisele peaks välja taanduma järgmise kolme kuuga. Nende kuude jooksul, kui soetatud varusid müüakse, on riigile oodata väiksemat kütuseaktsiisi laekumist.  
Kütuse tarbimise pikemajalisemad trendid viitavad jätkuvalt diislikütuse osakaalu suurenemisele bensiini tarbimise arvel. Muu hulgas on tarbimist mõjutanud positiivselt madal nafta maailmaturu hind, mis pooleteist aastaga langenud pea kolm korda. Madalale hinnale vaatamata ei ole bensiini tarbimine kasvanud.
Alkoholiaktsiisi määrad tõusid veebruaris 15 protsenti ning enne seda soetati jaanuaris ka alkohoolsete jookide varusid samuti kui kütusevarusid. Veebruari alkoholiaktsiisi laekumine ületas mitmekordselt eelmise aasta sama kuu taset. Oodatust rohkem soetasid kaupmehed just kange alkoholi varusid. Detsembris ja jaanuaris varuti kokku nelja kuu tavapärase müügi kogused, mille rahaline väärtus vastab 50 miljonile eurole. Viimasel kahel järjestikusel aastal on müüki lubatud alkoholi deklareeritud kogused vähenenud ning viimase aasta jooksul on vähenemise tempo kiirenenud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele