Jaga lugu:

Kuidas ehitada vundamenti?

Foto: Andras Kralla

Mul on üks sõber, kes ehitab sauna. Sauna ehitusele eelnes loomulikult meeste saunaõhtu, kus õlle kõrvale arutati ka seda, kuidas teha vundamenti, kirjutab 4. aprilli kuukiri Oma Maja.

Jagasin ka oma kogemusi, kuna olin hiljuti just valanud plaatvundamendi. Vaagiti küll ühe, küll teise lahenduse häid ja halbu külgi. Lõpuks otsustati palkmaja alla postvundament ehitada. Mõeldud – tehtud.

Paar aastat hiljem pole saun ikka valmis

Maja on küll püsti, kuid põrandat pole. Kuidas aga panna postvundamendile põrand, mis kannaks kerist ja korstent. Mitu tiiru on õlle kõrvale eri võimalusi arutatud – alates ideest nurkikutega põrandalaagid alumise palgi külge panna ja korstnale-kerisele eraldi vundament valada, lõpetades mõttega tungrauaga saunamajakest kergitada ja hoone alla plaatvundament teha.

PostvundamentKasutatakse väikeste koormuste puhul, nt aiamajade ja suvilate ehitamisel

VaivundamentKasutatakse väga kehva pinnase puhul

LintvundamendidKasutatakse tavaliselt eramute puhul, jagunevad kasutatava materjali järgi- monoliitsed betoonvundamendid- plokkidest monteeritavad vundamendid- kividest laotud vundamendid- plaatvundamendid

Allikas: ehitusinsener Rein Rosin

Ükskõik, mis majaplaanid on, enne peab vundamendi paika saama. Vundamenti majale hiljem alla ehitada on kordades keerulisem. Sellega on nõus nii iseehitajad kui eksperdid. Ja kindlasti küsi nõu eksperdilt, mehed saunas õlle kõrval võivad häid ideid anda, aga alati sellest ei piisa.

Usalda päris eksperte

Täpse vundamendi tüübi valib projekteerija vastavalt hoone kaalule ja pinnase omadustele.“Eramud ehitatakse peamiselt lintvundamendile, kus hoone koormused on kantud pinnasele edasi läbi seinte. Kehvema pinnase puhul plaatvundamendile, nii on hoone koormused kantud kogu pinnasele läbi hoonealuse pinna,” selgitab ML Järelevalve OÜ juhatuse liige Mait Lillemäe. “Väga väikeste koormuste puhul eelistatakse ka postvundamente, kuna see on odav variant.

Postvundamente kasutatakse peamiselt aiamajade ja suvilate vundamendiks. Samas, väga kehva pinnase puhul rajatakse vaivundament, mille idee on siis selles, et hoone rajatakse vaiadele, mis paigaldatakse läbi pehme pinnase nii sügavale maa sisse, kuni kandev kiht vastu tuleb.”

Kuna vundament on hoone alus, siis siin eksida ei tohi. Lahendus peab olema sobilik just antud pinnast, veetaset ja hoonet silmas pidades. “Vundamendi peab valima projekteerija. Seda ei saa lihtsalt niisama taevasse vaadates valida. Vale valik võib tähendada väga suuri probleeme,” hoiatab Lillemäe.

“Vajaliku vundamendikonstruktsiooni valib projekteerija vastavalt koormustele,” lisab ehitusinsener Rein Rosin.

Üheperemajadele enamasti tehakse kas plaatvundament või lintvundament. Postvundamente kasutatakse kergetel ehitistel ja vaivundamente seal, kus kandev pinnas on väga sügaval. “Kui koormused võimaldavad, siis parim valik on plaatvundament. Selle saab teha suhteliselt väikese aja ja maksumusega,” soovitab Rosin ja toob välja, et nii on ühtlasi koos vundamendiga olemas betoonist esimese korruse aluspõrand.

Suurematel koormustel, näiteks kivimajadele tehakse lintvundament, mis veelgi paremaks koormuste jaotamiseks tehakse taldmikuga.

Vundament kokku nagu lego

Tootjad on mõelnud välja ka lahendusi neile inimestele, kes tahavad ise vundmenti ehitada, näiteks Benders soklielementidest saab vundemdi kohe paika laduda.

Bendersi soklielemendid on tehtud kiudarmeeritud betoonist. Neil on rustikaalne harjatud viimistlus ja vahtpolü­stüreenist isolatsioon. Et sobida igat liiki ehitusprojektidega, on soklielemente saada erineva kuju ja suurusega.

Bendersi soklielementidel on tüübikinnitus nii soojatakistuse (R-väärtus) kui ka koormuse kandevõime suhtes. See tähendab, et hoonetele saab neist vastupidavad, ökonoomsed ja soojad vundamendid.

Oluline on, et vundament taluks koormust, just seepärast soovitab tootja valida piisavalt tugev soklielement – selline, mille laius on vähemalt 300, pigem isegi 400 millimeetrit. Garaažide korral sobib 200millimeetrine soklielement.

Vundamenditüübi valikul on Rosina sõnul olulised maapinna geoloogiline koostis, pinnasele majalt mõjuvad koormused. Suurimad vead vundamendi tegemisel on tema sõnul ebapiisav aluspinnase eemaldamine ja ebapiisav täitepinnase tihendamine.

Kõik algab projekteerimisest

Oled leidnud krundi, kuhu ehitada maja. Mida on sul selleks vaja teada? Kindlasti pinnasetingimusi – maja peab seisma kindlal aluspinnal, muidu peab seda vaiadega tugevdama. Sellele annab vastuse pinnaseuuring. Paljudes kohalikes omavalitsustes võidakse nõuda sellise uuringu tegemist, vastab küsimusele Benders Baltic Nord OÜ vundamendi rajamise juhend.

“Tihti on tellitud vaid arhitektuurne eelprojekt, kus on vundamendi kohta vaid pisike üldlõige, mis on kopeeritud muudest projektidest. Kuid vundamendi kohta peab olema korralik konstruktiivne projekt,” rõhutab Lillemäe ja lisab, et edasised etapid on lihtsamad, sest projekt on olemas ja ehitaja teab, mida ta ehitab.

Majaehitus jätkub maja täpse asukoha mahamärkimisega. Järgmiseks sammuks on pinnase eemaldamine vundamendi jaoks ette nähtud sügavuseni. Teine, sügavam süvis tuleb teha ümber tulevase maja drenaaži jaoks. Paigaldada vee-, kanalisatsiooni- ja kaablitorud ning drenaaž. Katta need kiudkanga ja kruusast või killustikust kuivenduskihiga. Seejärel täidetakse süvendid killustikuga ja tihendatakse kuni ette antud tiheduseni.

“Tihendamise kvaliteeti tuleb kontrollida mõõtes,” toob Lillemäe välja, et jooksvalt tuleb kontrollida ka tehtud tööde kvaliteeti. Korralikule tihendatud killustikust alusele tehakse raketis ja armeerimine taldmiku valamise jaoks. “Armatuuri kogused ja ristlõiked peavad projektis olema välja toodud. Samuti betooni mark,” juhib ta tähelepanu olulistele detailidele.

Suuremad vead vundamendi rajamisel

1. Ei tellita konstruktiivset projekti. Võiks ju eeldada, et mis see eramaja vundament ikka ära pole. Teeme nii, nagu alati oleme teinud ja ongi korras. Korraliku liivase pinnase puhul polegi tavaliselt probleeme, aga savide jms ebastabiilsete aluste puhul on vaja kindlasti asjatundja tehtud lahendust, kus on arvestatud muu hulgas pinnase omaduste, vee taseme ja hoone kaaluga.

2. Ei tellita geoloogilisi uuringuid. Tüüpiline on see, et ehitaja ja tellija sõlmivad lepingu ära ja kopp lüüakse maasse. Siis tuleb aga välja, et pinnas on kõike muud kui see, millega arvestati. Ega pahatihti ei tea ka projekteerija, mis pinnasega tegemist on. Eelprojektide puhul ei pruugi projekteerija üldse krunti vaatamagi minna. Ehitus pannakse seisma ja hakatakse lahendusi otsima. 

3. Pinnaseid ei tihendata. Tihti loetakse, mitu korda tihendajaga üle sõidetakse, ja selle järgi siis otsustatakse, kas on tihe või mitte. Näiteks kuiva liiva peal võib kasvõi terve päev otsa tihendajaga sõita ilma, et see liiv seal kuidagi tiheneks. Liiva puhul on üsna tavaline, kui terve hoone täide tõstetake korraga sisse ja hakatakse pealt tihendama. Esimesed 50 cm on tavaliselt enam-vähem. Allpool on aga tihedus tugevalt alla normi. Tihedust on alati vaja kontrollida mõõtmisetega. 

Allikas: ML Järelevalve OÜ juhatuse liige Mait Lillemäe

Peale taldmiku valamist on vaja müürid laduda ja hüdroisolatsioonid teha. Samuti aluspõrandate alla täited, mille tihedust tuleb taas kontrollida, et põrandad hiljem vajuma ei hakkaks. Aluspõranda peale tehakse tavaliselt raudbetoonist põrand, kuhu sisse lähevad erinevad torustikud jms kommunikatsioonid. Välja tehakse soojustus, tagasitäide ja rajatakse drenaažid, kui need on ette nähtud. Külmumispiirist ülespoole ehitamisel on vaja ümber hoone teha ka külmakerkeisolatsioon. See tehakse maa sisse sobivatest EPS või XPS materjalidest.

Kas eelistada ise tegemist või tellida töö

“Kindlasti soovitan asjatundjalt tellida. Vundament ei ole töö, mille tegemisel õppida ja mõelda, et jah, läks sel korral siis nii. Järgmine kord teen paremini. Kooki võib nii küpsetada. Võrdluseks võiks tuua meditsiini. Väikse nohu või köha ravimisega saab igaüks ise hakkama, aga pimesoolt minnakse eemaldama ikka arsti juurde. Nii võib ka viimistlust jms lihtsamaid asju ehituses ise teha, aga hoone aluse ja kandva karbi peab tegema asjatundja. Seda osa on hiljem väga raske parandada. Foorumi vms õppematerjali järgi ehitades võib küll õiget asja ehitada, aga see õige asi ei pruugi antud olukoda sobida,” vastab Lillemäe. “Viimistluses võib eksida ja apsakate puhul silma kinni pigistada, aga vundamendi puhul seda teha ei tohi.”

“Iseehitamist võib soovitada ehitust õppinud inimesele. Vundament on väga oluline hoone osa, mille valesti tegemine võib rikkuda kogu hilisema töö. Eelkõige on oht pragude tekkimiseks ebaühtlase vajumise tõttu. Seega, soovitada saab tööde tellimist kogemuste ja vastavate registreeringutega ettevõtete käest,” sekundeerib Rosin.

Lugu ilus 4. aprilli kuukirjas Oma Maja, veel saab lugeda katusest, uuest mõisahoonest, majast metsas ja uutest materjalidest. Tellijad näevad ajakirja siit.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt