Nordea müügis

Pangandussektoriga otse või kaude seotud ning anonüümsust palunud allikate sõnul käivad Põhjamaade suurimas pangandusgrupis müügiettevalmistused ning tehing võib toimuda lähiajal. Väidetavalt on sellega tegeletud juba ligi poolteist aastat. Nordea Baltimaad võiks olla mahlane amps, sest Baltikumis teenis pank möödunud aastal kasumit kokku 91 miljonit eurot. Ettevõtte hind võiks Äripäeva hinnangul olla suurusjärgus üks miljard eurot.

Äripäevaga vestelnud allikad käisid välja, et võimalik ostja võib olla nii kohalik pank kui ka suurpank mujalt. Nii pakuti ühe ostjana mais börsile tulevat ja kasvuvõimalusi otsivat LHV panka.

LHV Groupi juhatuse liige Erkki Raasuke oli sõnaaher. „Ei kommenteeri seda teemat,“ ütles ta ainult.

Samuti pakuti üheks võimalikuks huviliseks Euroopa suurimat ja Suurbritannias pesitsevat HSBC panka. Pank ei ole praegu siin piirkonnas esindatud.

Vastab turuloogikale

Advokaadibüroo Raidla Ellex vandeadvokaat ja partner Sven Papp lausus, et ei saa Nordea panga võimalikku müüki kommenteerida. Samas ütles ettevõtete ülevõttude ja ühinemistega tegelev Papp, et üldist turuseisu loogilises plaanis analüüsides ning Eesti pangandusturu arenguid vaadates ei tohiks muudatused kellelegi üllatus olla. Näiteks Danske Bank on avalikult öelnud, et väljub jaepangandusest, samal ajal läheb ambitsioonide ja laienemise võimaluste otsimisega börsile LHV, kes ostis Danske pensionifondid.

Tallinki suuromanik ja kunagine Ühispanga juht Ain Hanschmidt lausus telefonis, et ei tea võimalikust müügiplaanist midagi. „Ma pole pankade ostmise asju vaadanud,“ lausus muidu aktiivselt investeerimisvõimalusi otsiv Hanschmidt.

Ta lisas, et üldiselt pole see muidugi mingi uudis, et Baltikumis on praegu pangad müügis. „Kui pakutakse head hinda, siis ikka ostetakse. Konkurents on tihe ja panku on palju. Eks mingeid konsolideerumisi, äraminekuid ikka on,“ rääkis Hanschmidt.

Hanschmidti sõnul käivad pangad enamasti kaasas oma kliendivajadustega. Nordea Balti äride võimaliku ostja üle spekuleerides tuleks tema sõnul vaadata neid majandusi, millega Eesti on tihedalt integreeritud. „Meil on kõige rohkem Rootsi investeeringud, ka Soome on tugev kaubanduspartner. Selles mõttes oleks see müük minu jaoks siiski üllatus,“ lausus Hanschmidt ja lisas, et kui see siiski nii on, siis ta ei usu, et Nordea Baltikumist täielikult väljuks.

„Põhjamaade majandustsoon on mingil määral kujunenud tugevalt integreerituks. Eestlased käivad palju Soomes tööl ja soomlased jällegi Eestis, just ettevõtjad. Lätlased käivad väga palju Rootsis tööl ja leedulased jällegi Norras. Nordea kunagi võttis strateegia, kus kattis kõiki neid regioone. Nad on Põhjamaade pank, mis katab kogu seda majanduspiirkonda, kus tema kliendid tegutsevad. Kes seda siis ostaks?“ arutles Hanschmit ja mängis mõttega, kui Nordea ostaks ära Swedbank, kes on Rootsis tugev ja ka Soomes tegutsev.

„Nemad ei saa ilmselt osta, sest turuosa on juba suhteliselt suur,“ selgitas Hanschmidt ja tõdes, et ka SEB-l on juba suur turuosa. „Arvestades Nordea Põhjamaade strateegiat, siis neil on siit keeruline välja minna. Kui keegi midagi ära ostab, siis võib-olla ostetakse hoopis emapank ära,“ lausus Hanschmidt naerdes.

Kestlik kahanemine

Hansapanga asutaja ja ettevõtja Jüri Mõisa sõnul pole midagi imestada, kui suurkorporatsioonid Eestist ja siit piirkonnast oma kombitsad välja tõmbavad. Tema hinnangul on pankade lahkumine vaid üks võimalikest tagajärgedest praeguse valitsuse poliitikale. „Valitsus ei lase rahvast Eestisse juurde, ida suunas on piirid kinni – see on see tulemus,“ rääkis Mõis.

„Pangandus on nagu Ameerika mäed või tiigri seljas ratsutamine. Keskmiselt kaotavad pangad ju iga kümne aasta tagant omakapitali,“ kõneles Mõis ja lisas, et pangandus pole tegelikult lihtne valdkond.

Tema hinnangul võib teinekord jääda mulje, et pankurid käivad uhketes ülikondades uhkeldades ringi – tegelikkuses on see töö tema sõnul keeruline ja kurnav. „Praegu toimuv on resultaat, mitte loogiline liigutus. Danske on juba ju tagasi tõmmanud. Swedbank pani Haapsalu kontori kinni – see on valitsuse kestliku kahanemise poliitika,“ võttis Mõis oma jutu kokku.

Pankurid: küll kosilane leidub

Värske panga Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja lausus telefonis, et tema jaoks on see uus info. Ka BigBanki üks omanikke Parvel Pruunsild pole müügijutuga enda sõnul kursis. Kuid Nordea turuosa ja kliendibaasi vaadates võiks tema meelest kellelgi kindlasti panga vastu huvi olla. „Kui Nordea peaks minema veel tõesti terves Baltikumis müüki, siis küll selle huvilise leiab,“ rääkis Pruunsild.

Danske Banki endine juht Aivar Rehe peab müüki suhteliselt ebatõenäoliseks, sest Nordea kontsern on viimasel viiel aastal Baltikumi väga tõsiselt sisenenud ja olnud aktiivne kõigis sektorites. Kuid kui ostja leidub ja pank siiski müüakse, siis usub Rehe, et võtmesõnaks saab kasvuihalus. „Kui uus tulija tuleb, siis ta tahab ilmselt kasvu, mis on hea ettevõtlusele. Laenuraha liigub majandusprojektidesse, mis käivitab ettevõtluse, see käivitab maksud ja majanduskasv tuleb järgi,“ selgitas Rehe võimalikke positiivseid mõjusid.

Seda, et väljastpoolt Eestit võiks kosilane leiduda, Rehe ei usu, sest enne juunis Suurbritannias toimuvat referendumit ei langetata ühtegi olulist otsust majanduses ega ettevõtluses. „Kõik finantsurud ju tegelikult valmistuvad erinevateks stsenaariumideks. Ameerika läks ju jõuliselt ka sellele teele, et pangad andsid majandusele raha ja majandus liigub teises tempos kui Euroopas, kes puistab küll raha, aga raha majandusse ei jõua,“ rääkis Rehe.

Nordea kommentaare ei jaga

Nordea suuromaniku Björn Wahlroosi suhtekorraldusnõunikult Eija Lobbaselt esialgu e-kirjale vastust ei tulnud. Telefonis vastas Lobbas, et sai kirja kätte küll, kuid Wahlroos lahkub iga hetk kontorist ning teda ootab ees pikk lennureis, mistõttu ta kommentaari anda ei saa. Lobbas lubas Wahlroosile kommentaaripalve veel üle korrata, kuid palju lootust vastust saada ta siiski ei andnud.

Nordea Eestist tuli vastuseks napp ühelauseline e-kiri: „Lähutvalt Nordea Grupi poliitikast ei kommenteeri me börsiettevõttena kunagi turuspekulatsioone või kuulujutte.” Nordea peakorterist Rootsist saatis samasuguse sõnumiga e-kirja ka pressiesindaja Petter Larsson.

Nordea kasvatab hoolega kasumit

Nordea teatas, et teenis 2015. aastal Baltikumis 91 miljonit eurot kasumit. 2014. aastal oli kasum 26 miljonit eurot.

Panga kogutulu kasvas 11% võrra, sealhulgas kasvas netoteenustasu tulu aastases võrdluses 16%, kuna suurenes nii era- kui ka äriklientide tehingute arv. Välisvaluuta- ja tuletistehingute positiivne tulem aitas kaasa ka vara õiglase netoväärtuse kasvule. Hoiusetoodete kogumaht arvelduskontodega võrreldes suurenes 5% võrra, kuna pank jätkab klientidega suheldes kodupangasuhte tähtsustamist. Peale tulude märkimisväärse kasvu kõigis valdkondades on Nordea pööranud suurt tähelepanu ka kulutõhususele ja suutis 2015. aastal oma kulude-tulude suhtarvu (C/I) 5 protsendipunkti võrra vähendada, teatas pank selle aasta alguses.

Nordea Eesti 2015. aasta tegevuskasum oli 43,3 miljonit eurot, mis oli 18% rohkem kui aasta varem. Panga netoteenustasutulu kasvas aastases võrdluses 32%. Keskmine hoiuste kogumaht kasvas 3%, sealjuures kodumajapidamiste hoiuste keskmine maht 21%. Laenuportfellide keskmised mahud tõusid aastaga 2%, sealhulgas äriklientide laenude mahud 1% ja kodumajapidamistele antud laenud 2%.

Eesti filiaali juht Petri Nikkilä lausus toona, et tulemustega võib rahul olla. „Rekordiliselt madalate eurointresside tõttu on kasvanud hüppeliselt klientide huvi säästmise, investeerimise ja pensionitoodete vastu. Sealhulgas valivad nii jae- kui ärikliendid järjest enam erinevaid finantsinstrumente, näiteks riske maandavaid tooteid,“ märkis Nikkilä toona ja lisas, et ka Nordea Grupp tervikuna tunnustab Eesi filiaali tööd otsusega luua Eestisse tugiteenuste keskus.