Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad suhtuvad laenurahasse ettevaatlikult

    Räpinas asuva pärgade ja punumistoodete tootja OÜ Mosolem juht ning omanik Toomas SeinFoto: Väinu Rozental

    Ettevõtjad rõõmustavad Swedbanki laenuraha lisandumise üle, kuid leiavad, et investeeringu peaksid saama ikkagi ainult väärt ideed.

    Swedbank jagab järgmise kolme aasta jooksul Euroopa Investeerimisfondi toel Balti riikide ettevõtjatele 165 miljoni euro jagu laene.
    „Meie oleme saanud laenu, kui oleme soovinud. Meil on bilansid, rahavood kõigil ettevõtetel korras olnud ja laenamine on olnud tagatistega ja riskivaba," rääkis Räpinas asuva pärgade ja punumistoodete tootja OÜ Mosolem juht Toomas Sein ja  lisas, et see mehhanism võiks olla vajalik ilmselt just alustavatele ettevõtetele.
    Tema sõnul tuleks laenu võtta ikka rohkem vastavalt vajadusele ja mõistlikkuse piires. „No alati ei ole lisaraha vaja ju ka. Eks ettevõtetel panevad nende enda võimalused ju laenusaamisel asjad paika. Kui inimesed oskvad oma võimalusi reaalselt hinnata, siis ma usun, et probleem ei tohiks olla laenude saamisel. Võib-olla näiteks alustavatel ettevõtetel, kui on asjas mingi risk sees, siis on võib-olla laenusaamine raskendatud olnud,“ rääkis Sein.
    Samas Sein ei usu, et Swedbanki laenutingimused oluliselt lihtsustuks. „Kui palju nad ikkagi lihtsustavad? Ma ei tea seda täpselt. Äkki on lihtsalt reklaamitrikk,“ lausus Sein naerdes.
    Ta lisas, et väga lihtne laenu saamine olla ei tohikski. „Need peavad olema tõeliselt head ideed, mida võiks rahastada,“ ütles Sein. Kuid üldiselt märkis Sein, et sellised võimalused võiksid kindlasti ettevõtlust ja majandust elavdada. 
    Laenuraha võiks aidata alustavaid ettevõtteid
    OÜ Arvald Grupi juhis ja omanikus Valdur Vahtres ei tekita laenu näol 165 miljoni euro pumpamine Balti ettevõtetesse esimese hooga mingeid emotsioone. „Siiani nii palju, kui on olnud vajadust, on meil laenudega kõik laabunud. Kui räägime Swedbanki liisingust, siis see on teine teema. Aga laenudest – paar aastat tagasi oli meil natuke raskem aeg, siis laenu osas sai ka kõik kenasti läbi räägitud, tehtud graafikud ja lõpuks sai kõik korda,“ lausus Vahtre.
    Ta lisas, et see raha süstimine on üldjoontes kindlasti positiivne ja abiks eriti just alustavatele ettevõtetele. „Oli ka mul endal ükskord Swedbankis selline juhtum, kui registreerisin uue ettevõtte põhiettevõttele lisaks, ja siis ei tahetud isegi krediitkaarti anda, laenust rääkimata,“ märkis Vahtre.
    165 miljonit kolme riigi peale pole tema sõnul iseenesest ju väga suur summa, kuid kui see laiali jagada killukestena, siis abiks ikka. „Isegi kui see raha jaguneb võrdselt kolme riigi vahel – ca 50 miljonit riik –, mis see 50 miljonit riigi peale siis on? Kuid kindlasti see on abiks. Väikeettevõtte jaoks on ka 100 000 eurot laenu alguses kosmiline summa, selle eest saab juba väga palju ära teha,“ rääkis Vahtre.
    Üldiselt oli ta selle mehhanismi suhtes positiivselt meelestatud ja usub, et sel on kindlasti positiivne mõju ettevõtlusele.
    Ka Eesti Traat OÜ juhatuse liikme Raigo Maandi sõnul võiks laenuraha juurde süstimine mõjuda ettevõtlusele hoogustavalt. „Oleme ise laenu võtnud küll ja see on hea plaan,“ märkis Maandi napilt. Tema sõnul pole nende ettevõttel laenu saamisega probleemi olnud, kuid kindlasti on ettevõtteid, kel oleks lisaraha vaja. „Ei oska öelda, kas see programm ka majandust seeläbi elavdada võiks – kuid see idee on hea,“ nentis Maandi.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.