Ettevõtjad suhtuvad laenurahasse ettevaatlikult

Swedbank jagab järgmise kolme aasta jooksul Euroopa Investeerimisfondi toel Balti riikide ettevõtjatele 165 miljoni euro jagu laene.

„Meie oleme saanud laenu, kui oleme soovinud. Meil on bilansid, rahavood kõigil ettevõtetel korras olnud ja laenamine on olnud tagatistega ja riskivaba," rääkis Räpinas asuva pärgade ja punumistoodete tootja OÜ Mosolem juht Toomas Sein ja  lisas, et see mehhanism võiks olla vajalik ilmselt just alustavatele ettevõtetele.

Tema sõnul tuleks laenu võtta ikka rohkem vastavalt vajadusele ja mõistlikkuse piires. „No alati ei ole lisaraha vaja ju ka. Eks ettevõtetel panevad nende enda võimalused ju laenusaamisel asjad paika. Kui inimesed oskvad oma võimalusi reaalselt hinnata, siis ma usun, et probleem ei tohiks olla laenude saamisel. Võib-olla näiteks alustavatel ettevõtetel, kui on asjas mingi risk sees, siis on võib-olla laenusaamine raskendatud olnud,“ rääkis Sein.

Samas Sein ei usu, et Swedbanki laenutingimused oluliselt lihtsustuks. „Kui palju nad ikkagi lihtsustavad? Ma ei tea seda täpselt. Äkki on lihtsalt reklaamitrikk,“ lausus Sein naerdes.

Ta lisas, et väga lihtne laenu saamine olla ei tohikski. „Need peavad olema tõeliselt head ideed, mida võiks rahastada,“ ütles Sein. Kuid üldiselt märkis Sein, et sellised võimalused võiksid kindlasti ettevõtlust ja majandust elavdada. 

Laenuraha võiks aidata alustavaid ettevõtteid

OÜ Arvald Grupi juhis ja omanikus Valdur Vahtres ei tekita laenu näol 165 miljoni euro pumpamine Balti ettevõtetesse esimese hooga mingeid emotsioone. „Siiani nii palju, kui on olnud vajadust, on meil laenudega kõik laabunud. Kui räägime Swedbanki liisingust, siis see on teine teema. Aga laenudest – paar aastat tagasi oli meil natuke raskem aeg, siis laenu osas sai ka kõik kenasti läbi räägitud, tehtud graafikud ja lõpuks sai kõik korda,“ lausus Vahtre.

Ta lisas, et see raha süstimine on üldjoontes kindlasti positiivne ja abiks eriti just alustavatele ettevõtetele. „Oli ka mul endal ükskord Swedbankis selline juhtum, kui registreerisin uue ettevõtte põhiettevõttele lisaks, ja siis ei tahetud isegi krediitkaarti anda, laenust rääkimata,“ märkis Vahtre.

165 miljonit kolme riigi peale pole tema sõnul iseenesest ju väga suur summa, kuid kui see laiali jagada killukestena, siis abiks ikka. „Isegi kui see raha jaguneb võrdselt kolme riigi vahel – ca 50 miljonit riik –, mis see 50 miljonit riigi peale siis on? Kuid kindlasti see on abiks. Väikeettevõtte jaoks on ka 100 000 eurot laenu alguses kosmiline summa, selle eest saab juba väga palju ära teha,“ rääkis Vahtre.

Üldiselt oli ta selle mehhanismi suhtes positiivselt meelestatud ja usub, et sel on kindlasti positiivne mõju ettevõtlusele.

Ka Eesti Traat OÜ juhatuse liikme Raigo Maandi sõnul võiks laenuraha juurde süstimine mõjuda ettevõtlusele hoogustavalt. „Oleme ise laenu võtnud küll ja see on hea plaan,“ märkis Maandi napilt. Tema sõnul pole nende ettevõttel laenu saamisega probleemi olnud, kuid kindlasti on ettevõtteid, kel oleks lisaraha vaja. „Ei oska öelda, kas see programm ka majandust seeläbi elavdada võiks – kuid see idee on hea,“ nentis Maandi.