Eestlased Londonis: las asjad settivad

„Oli näha sügavat pettumust,“ räägib järgmisel päeval seitse aastat Londonis elanud ja praegu Walt Disney Companysse kuuluvas Maker Studios töötav Sander Saar, kui hipsterite linnajaos kokku saame. Ehtinglaslikult aidati end ehmatusest üle sarkastilise huumoriga. „Turumüüja ütles, et ei saa mulle enam müüa, sest ma pole enam oma,“ muigab Saar.

Maker Studios on maailma suurim online-videote tootja ja levitaja ning Saar nende esimene töötaja väljaspool USAd. Hobi korras on ta koos Silver Tamburiga käima tõmmanud ka Eestist ja eestlastest inglise keeles infot vahendava internetiväljaande Estonian World.

Isiklikus plaanis tähendas brittide otsus EList lahkuda Saarele seda, et möödunud reedel oli ta 15% vähem jõukas. Või palju see Briti naela kurss tol päeval kukkuski. Firma seisukohalt, kus ta töötab, ei muutu üleöö midagi. Esmalt tuleb ära oodata, milliseks kujuneb uus tegevuskeskkond, alles siis saab teha otsuseid, kus peaks asuma Euroopa peakontor.

Sama hoiak on rahvusvahelisi valuutaülekandeid pakkuvas TransferWise’is. Londoni kontori sulgemine pole tõenäoline, ent ilmselt kasvab sealne meeskond nüüd oluliselt väiksemal määral, kommenteeris tegevjuht Taavet Hinrikus e-kirja vahendusel. Selgumine võib võtta aastaid.

Referendumile järgnenud päev ei olnud siiski tavaline päev. Ei ole ju tavaline, et pankade ja kinnisvaraarendajate aktsiad börsil 20-30% kukuvad, märkis kakskümmend aastat rahvusvahelises panganduses töötanud Ragnar Meitern.

Kohtume Mayfairi linnajaos pikkade traditsioonidega Inglise klubis, mis oli kunagi ka Charles Darwini koduklubi. „Jah ma olen liige,“ möönab Meitern, kes pärast Citybankis ja Standard Chartered pangas tehtud karjääri on nüüd ühinemisi ja ülevõtmisi nõustava firma TAP Advisors kaasasutaja.

Meitern peab tõenäoliseks, et finantssektori osakaal Londonis nüüd kahaneb, kuid oluliseks finantskeskuseks – nagu on oldud sajandeid – jääb linn ka edaspidi. Sest Londoni ja Suurbritannia kaudu ei käi üksi äri Euroopas, vaid globaalne äri. Euroopa on vaid üks osa laiast maailmast, kus on kiire kasvuga Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja nii edasi.

Küll aga võivad olud muutuda selliste ettevõtete jaoks nagu Eestis loodud ühisrahastusplatvorm Bondora, mis on registreeritud Suurbritannias. Suurbritanniast saadud litsents on võimaldanud teenust pakkuda kogu Euroopa Liidus, kuid mis saab edasi? – toob Meitern välja võimaliku probleemi brittide EList lahkumise tagajärjel.

Selline ebakindlus tõesti tekib, möönab Ivar Veskioja, kes on partner 1Office Groupis, mis aitab välisturule mikro- ja väikeettevõtteid. Londoni kontoris on klientide seas ka Eesti idufirmad, mis pürivad Suurbritannia turule ja sealt edasi mujale maailma. Nüüd võib kliente vähemaks jääda – paljud tahavad ju, et ettevõte oleks Euroopa Liidus, räägib kaks aastat Inglismaal töötanud Veskioja.

Klientide ostuotsuste vähenemine teeb muret ka Londoni kindlustusturule tarkvara müüva firma Insly juhile Risto Rossarile. Uudis tuli külma dušina, tunnistab ta. Või mine sa tea – äkki hakkab efektiivsust parandava tarkvara müük hoopis paremini minema.

Mõni aeg tagasi sai Insly hoogu idufirmade kiirendist Startupbootcamp, millega on seotud kolm aastat Londonis elanud ja ligi 10 aastat Suurbritannia turuga tegelenud Triin Linamägi. Praegu töötab ta videos tööintervjuu tegemise tarkvara pakkuvas ettevõttes Jobatar.

„Arvan, et üritaksin siiski Inglismaale jääda,“ ütleb Linamägi – meie kohtumise ajal ei ole referendumi tulemus veel selge. Võimalusi on Suurbritannias lihtsalt nii palju rohkem.

Londoni idufirmadele soodne keskkond võib EList lahkumise järel kannatada, mis võib suurendada hoopis Stockholmi, Berliini, Amsterdami või Pariisi atraktiivsust. Või miks mitte Eesti, ei välista Linamägi ka seda võimalust. Kõik taandub lõpuks inimestele, ütleb Sander Saar. Kui Londonis on suurte rahvusvaheliste korporatsioonide peakorterid, on seal ka inimesed, kel on äriajamise kogemus üle maailma.

Palju vajab referendumi järel veel väljaselgitamist – näiteks üle-euroopalise tegevusloa või tööjõu liikumisega seotu, ütleb Taavet Hinrikus.

Londonis kohatud eestlased Eesti passist loobuma ei jookse. „Siiamaani on mul olnud võimalus Eesti passi ja Eesti kodakondsusega elada,“ ütleb Meitern. „Loodan, et saan samamoodi jätkata.“ Lastele plaanib ta siiski igaks juhuks ka Briti passi taotleda. Ka Sander Saar ütleb, et Eesti pass on teda hästi teeninud. Mis edasi saab, paistab.

Referendumi kohta arvab Saar, et vahest polegi põhiprobleem Euroopa Liit, vaid lahenduseta kohalikud ja ühiskondlikud probleemid, näiteks ebavõrdsuse süvenemine. Referendum andis võimaluse frustratsioon välja elada.

Saar on siiski kriitiline, et Euroopa Liit pole suutnud arusaadavalt sõnastada visiooni, milleks liitu üldse vaja on. Ka ettevõte ei saa edukalt toimida, kui visiooni pole.

Endal Saarel vastusega probleemi ei ole – EL on SKP-lt maailma suuruselt teine majandusruum ja potentsiaalselt suur ühisturg. Oluline on, et EL suudaks selle top kolme hulka jääda ja hakatuseks kas või üheski valdkonnas palju räägitud ühisturu toimima saada. Nii et ka tavainimene Euroopa Liidu kasu oma nahal tunneks.

See ei ole lahendus, kui teised riigid teevad nüüd oma referendumid ja debatt läheb edasi populistlikult üksikute numbritega lahmides. Kas miljon siia või miljon sinna on pikas vaates ebaoluline. „Keda see edasi viib? Meedia saab klikke ja reklaamiraha, kuid peale nende väljaannete ei võida sellest eriti keegi,“ ütleb Saar.