Eestlased Londonis: las asjad settivad

„Oli näha sügavat pettumust,“ räägib järgmisel päeval seitse aastat Londonis elanud ja praegu Walt Disney Companysse kuuluvas Maker Studios töötav Sander Saar, kui hipsterite linnajaos kokku saame. Ehtinglaslikult aidati end ehmatusest üle sarkastilise huumoriga. „Turumüüja ütles, et ei saa mulle enam müüa, sest ma pole enam oma,“ muigab Saar.

Maker Studios on maailma suurim online-videote tootja ja levitaja ning Saar nende esimene töötaja väljaspool USAd. Hobi korras on ta koos Silver Tamburiga käima tõmmanud ka Eestist ja eestlastest inglise keeles infot vahendava internetiväljaande Estonian World.

Isiklikus plaanis tähendas brittide otsus EList lahkuda Saarele seda, et möödunud reedel oli ta 15% vähem jõukas. Või palju see Briti naela kurss tol päeval kukkuski. Firma seisukohalt, kus ta töötab, ei muutu üleöö midagi. Esmalt tuleb ära oodata, milliseks kujuneb uus tegevuskeskkond, alles siis saab teha otsuseid, kus peaks asuma Euroopa peakontor.

Mõni aeg tagasi sai Insly hoogu idufirmade kiirendist Startupbootcamp, millega on seotud kolm aastat Londonis elanud ja ligi 10 aastat Suurbritannia turuga tegelenud Triin Linamägi. Praegu töötab ta videos tööintervjuu tegemise tarkvara pakkuvas ettevõttes Jobatar.

„Arvan, et üritaksin siiski Inglismaale jääda,“ ütleb Linamägi – meie kohtumise ajal ei ole referendumi tulemus veel selge. Võimalusi on Suurbritannias lihtsalt nii palju rohkem.

Londoni idufirmadele soodne keskkond võib EList lahkumise järel kannatada, mis võib suurendada hoopis Stockholmi, Berliini, Amsterdami või Pariisi atraktiivsust. Või miks mitte Eesti, ei välista Linamägi ka seda võimalust. Kõik taandub lõpuks inimestele, ütleb Sander Saar. Kui Londonis on suurte rahvusvaheliste korporatsioonide peakorterid, on seal ka inimesed, kel on äriajamise kogemus üle maailma.

Selgusetust üksjagu

Palju vajab referendumi järel veel väljaselgitamist – näiteks üle-euroopalise tegevusloa või tööjõu liikumisega seotu, ütleb Taavet Hinrikus.

Londonis kohatud eestlased Eesti passist loobuma ei jookse. „Siiamaani on mul olnud võimalus Eesti passi ja Eesti kodakondsusega elada,“ ütleb Meitern. „Loodan, et saan samamoodi jätkata.“ Lastele plaanib ta siiski igaks juhuks ka Briti passi taotleda. Ka Sander Saar ütleb, et Eesti pass on teda hästi teeninud. Mis edasi saab, paistab.

Referendumi kohta arvab Saar, et vahest polegi põhiprobleem Euroopa Liit, vaid lahenduseta kohalikud ja ühiskondlikud probleemid, näiteks ebavõrdsuse süvenemine. Referendum andis võimaluse frustratsioon välja elada.

Saar on siiski kriitiline, et Euroopa Liit pole suutnud arusaadavalt sõnastada visiooni, milleks liitu üldse vaja on. Ka ettevõte ei saa edukalt toimida, kui visiooni pole.

Endal Saarel vastusega probleemi ei ole – EL on SKP-lt maailma suuruselt teine majandusruum ja potentsiaalselt suur ühisturg. Oluline on, et EL suudaks selle top kolme hulka jääda ja hakatuseks kas või üheski valdkonnas palju räägitud ühisturu toimima saada. Nii et ka tavainimene Euroopa Liidu kasu oma nahal tunneks.

See ei ole lahendus, kui teised riigid teevad nüüd oma referendumid ja debatt läheb edasi populistlikult üksikute numbritega lahmides. Kas miljon siia või miljon sinna on pikas vaates ebaoluline. „Keda see edasi viib? Meedia saab klikke ja reklaamiraha, kuid peale nende väljaannete ei võida sellest eriti keegi,“ ütleb Saar.