Kinnisvara hinna ajavad tavaliselt kõrgeks emotsioonid ja ebarealistlikud soovid. Kinnisvarafirmadel on palju kokkupuuteid omanikega, kes määravad müüki pandud kodule hinna tunnete põhjal. Näiteks on tegemist esivanemate koduga ning nad on selles veetnud kogu lapsepõlve ja hiljem hoonetesse palju panustanud.

Teised nimetavad müügihinna vastavalt sellele, palju pere tulevaste kulude katteks raha vajab: uus kodu, uus auto, lapse õpingute rahastamine jms. Nii tekivad utoopilised lootused ja ootused, mis reaalsusele paraku ei vasta.

Enamasti ei ole turuhinnast kõvasti kõrgema hinnaga müüjad ka kauplemisaltid ja korteri või maja müük jääb venima. Potentsiaalsetel ostjatel tekib kahtlus, et pakutava kinnisvaraga kaasnevad probleemid – miks on objekt muidu nii pikalt veebis üleval.

Kinnisvarale hinda määrates peab jätma kauplemisruumi. Raha kõrval pakutakse ka muid hüvesid nagu notaritasude maksmist või autot, mööblit jms. Vallasasjadega on paraku see probleem, et pangalaenuga ostja ei saa seda vara hinna sisse lugeda, sest pank ei võta seda laenuandmisel arvesse. Üldiselt on müügi puhul plussiks, kui antakse midagi pealekauba. Eriti sobib näiteks noortele peredele mööblivariant. Tavaliselt saab müüjaga hinnas alla kaubelda 5-10 protsenti.

Kokkuvõttes võib öelda, et kodu ostes kaubelge hinna üle kindlasti, sest nii saavad selgemaks paljud objektiga seotud nüansid ja väike rahaline võit või mõne asja lisaks saamine teeb meele alati rõõmsaks.