Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Milline peab olema uks?

    Foto: Viking Window AS

    Kaunis ning õigesti valitud välisuks on igale majale kui uhke visiitkaart, millele on rõõm oma terekätt ulatada, kirjutab augusti kuukiri Oma Maja.

    Lisaks välisuksele on valmivasse majja vaja veel lugematut hulka erinevaid uksi. Valikut tasubki alustada kasutuskoha määramisest, kas tegemist saab olema peamise välisukse või tagauksega, keldri- või garaažiuksega.
    Otsustama peab samuti tuletõkke küsimused ning vähem oluline ei ole visuaalne külg – millisest materjalist ja värvist uksi eelistada. Väliste uste valikul tuleb kindlasti hinnata ka hoone paiknevust, sest näiteks lõunapoolsed tumedad uksed võivad kiiremini päiksekiirguse ja kuumuse tõttu kahjustatud saada.
    Milline peab välisuks olema?
    Välisuks on loodud eraldama hoone sisekliimat väliskliimast ning see seab uksele kõrgemad nõudmised kui siseuksele.
    Eestimaa kliima on karmiks katsumuseks kõigile materjalidele – suviti tõuseb õhutemperatuur mõnel päeval 30 kraadini ning talvel võib termomeeter näidata sama palju külmakraade. Jeld-Wen Eesti ASi müügijuht Kaja Laan leiab, et hea välisuks peab vastu pidama nii tuulele kui temperatuurimuutustele, vihmale ja tuisule, olema müratõkkeks, jätma kurjade plaanidega tegelased ukse taha ning hoidma toa soojana.Laane sõnul kasutatakse välisuste valmistamisel erinevaid materjale – levinumad on puit, metall ja plast.
    Puituste valmistamisel kasutatakse lisaks massiivsele puidule ka puit- või muid materjale, mis annavad uksele täispuituksega võrreldes paremad omadused, näiteks soojapidavuse ning stabiilsuse.
    Enamus puitvälisuksi on kaetud kas spooni või värvitud kõrgtihedusega puitkiudplaadi ehk HDFiga, täitematerjalina kasutatakse vahtpolüstürooli või kivivilla. Ukselehe sees olevad metall-lehed tagavad sellele stabiilsuse ehk hoivad sirgena ka siis, kui temperatuuri ja õhuniiskuse erinevus kahel pool ust on suur.
    ASi Tevo Kaup müügijuht Taivi Kliimaski sõnul eelistatakse nende kogemusele tuginedes eramaja välisukseks tavaliselt spoon- või HDF-plaadiga viimistletud puitust. Eramaja puhul mängib olulist rolli ka välisukse visuaalne pool.
    Lisaks on populaarsed ka klaasiavadega välisuksed. Terasust valitakse rohkem korteri välis- või keldriukseks või tööstushoonele, kuna selle välimus on lihtsam.
    Plussid ja miinused
    Igal materjalil on omad head ja vead. Spooniga kaetud välisuks on küll kaunis, kuid selle miinuseks on habras pealispind, mistõttu on ust kergem vigastada ning mehaaniliste vigastuste tulemusel tekkinud kahjustusi on äärmiselt raske, kui mitte võimatu parandada. Selline uks vajab rohkem hoolt, vajades umbes kahe-kolme aasta tagant värskendust (peitsimist, lakkimist või õlitamist).
    Värvitud ustega on märksa lihtsam, need saab taastada ja terves ulatuses uuesti üle värvida.
    Täispuit on aga elus materjal ning ainult puidust tehtud uks jääb meie kliimas mängima – pundub ja kuivab kokku. Ning näiteks vahtpolüstürool on küll suurepärane termoisolatsioonimaterjal, kuid ei paku väga head heliisolatsiooni.
    Kuidas valida hea uks?
    Laan seletab: “Selleks, et ostja saaks toote kohta tõese info, on tootjad kohustatud tõestama iga välisukse tehnilisi omadusi CE-märgise abil. Kui tootja on määratlenud ukse välisuksena, siis peab olema testitud selle veetihedus, vastupidavus tuulekoormusele, õhu läbilaskvus ja soojusjuhtivus (U-arv). Just seda viimast on ostjad hakanud järjest sagedamini küsima, sest toasooja ei taha keegi liigselt õue lasta. Välisukse U-arv peaks olema väiksem kui 1,0 W/m²K, siis on uks piisavalt hea soojapidavusega ka külmal talvel.”
    Sobivate mudelite valikul tuleks läbi mõelda terve hoone uste lahendus ehk milline on üldine stiil.
    Kas paremini sobiksid modernsed või klassikalised välisuksed? Kas hoonele vajatakse ainult ühte välisust või on hoonel ka lisasissepääs? Kas parimaks lahenduseks oleks klaasinguga või pimeuks? Kas mõni uks avaneb terrassile? Kui suured on paigaldusavad? Kas vajatakse ka laiendit või hoopis paarisust? Sõltuvalt nende küsimuste vastustest saab hakata valima meeldivat mudelit.
    Laane sõnul on näiteks nende poolt pakutavad välisuksed jaotataud just vastavate näitajate põhjal tooteseeriatesse.
    Paljusid nõutud omadusi saab tootel samaaegselt täita ja nii saabki toota välisukse, mis vastab kliimaeristus-, tulepüsivus-, heliisolatsiooni- ja sissemurdmiskindluse nõuetele.
    On mõistlik eeldada, et mida rohkem on uksele esitatud nõudeid ja mida kõrgema tasemega nõue on, seda suurem on ka hind. Alati tasub ka meeles pidada reeglit, et uks tagab erinõude lubatud maksimaalse tulemuse vaid juhul, kui sama ruumi teised konstruktsiooniosad on samade või lähedaste omadustega.

    Sissemurdmiskindlus. Uksed jagunevad kuude turvaklassi, kus klass 1 on kõige väiksema ja klass 6 kõige suurema kindlusega. Turvauksel kasutatakse sisseehitatud sissemurdmist tõkestavaid ehitusdetaile ning turvaklassi nõuetele vastavaid suluseid, klaase ja hingi.

    Tuletõke. Tagatakse õigete materjalide valikuga ning ukse lengi või osaliselt ka ukselehe serva sisse paigaldatud tuletõkketihendiga. Tuletõkketihend on valmistatud materjalist, mis kuumuse mõjul paisub ning sulgeb ukselehe ja lengi vahed. Tulepüsivus liigitatakse vastavalt terviklikkusele (E), terviklikkusele ja soojusisolatsioonile (EI vastavalt standardile EN13501-2) või terviklikkusele ja kiirgusele (EW). Tähise järel käib number, mis näitab minutites aega, mille konkreetne uks vastu peab, nt EI30 näitab, et see uks on testitud terviklikkuse ja soojusisolatsiooni suhtes 30 minutit.

    Heliisolatsioon. Jaotatud klassidesse vastavalt laboratoorselt mõõdetud heliisolatsiooniindeksile. Klasse on standardi EN ISO 140-3 kohaselt kolm:25 dB (indeks Rw 30dB),30 dB (indeks Rw 37 dB) ja35 dB (indeks Rw 42 dB).

    Allikas: Jeld-Wen Eesti ASi müügijuht Kaja Laan

    Uksed on sisekujunduses olulise tähtsusega
    Ollakse harjunud tähelepanu pöörama põranda- ja seinakattematerjalidele, kuid just eelnimetatute järel katavad uksed vägagi suure osa meie eluruumi nähtavast osast.
    Jeld-Wen Eesti ASi müügijuhi Kaja Laane hinnangul muudab valiku keeruliseks asjaolu, et siseuks eraldab kahte erinevat ruumi ja peab sobima nende mõlema interjööriga ning samas vastama soovitud maitse-eelistustele ning vajalikele tehnilistele nõuetele.
    “Siseuste materjalide valik on aasta-aastalt mitmekülgsemaks muutunud, mis omakorda võib valiku üpris keeruliseks muuta. Et uks moodustaks tervikliku osa sisekujundusest, on alati mõistlik läbi mõelda terve eluruumi sisekujundus, kuid alustuseks tuleks kindlaks teha, kas ustele esitatakse ka erilisi tehnilisi erinõudeid. Näiteks katlaruumi ja eluruumi vahel tulemüüris peab olema tuletõkkeuks, sauna leiliruumil saunauks, kodusel pesuruumil või spaal niiskuskindlam uks ja nii edasi,” lisab Laan.
    Kui ruumi napib, siis tavapäraste tiibuste asemel on heaks alternatiiviks ka liuguksed. Liuguksi on nii seina peal kui ka seina sisse liikuvaid. ASi Tevo Kaup müügijuhi Taivi Kliimaski sõnul on uuem trend just seinasisesed ja -pealsed liuguksed. 
    Valikul peaks tähelepanu pöörama ukselengi sisse paigaldatud tihendile. See vähendab müra kahe erineva ruumi vahel ning ust on võimalik vaiksemalt sulgeda.
    Lugu ilmus 15. augusti Oma Majas, kust saab veel lugeda katustest ja maastikuarhitektuurist. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Baltcapi hooldekodude äri laieneb Lätti
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.