Milline peab olema uks?

Artikkel

- Uudised
- Marge Männistu, kaasautor
- 21. august 2016 kell 7:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milline peab olema uks?
Foto: Viking Window AS
Kaunis ning õigesti valitud välisuks on igale majale kui uhke visiitkaart, millele on rõõm oma terekätt ulatada, kirjutab augusti kuukiri Oma Maja.
Lisaks välisuksele on valmivasse majja vaja veel lugematut hulka erinevaid uksi. Valikut tasubki alustada kasutuskoha määramisest, kas tegemist saab olema peamise välisukse või tagauksega, keldri- või garaažiuksega.
Otsustama peab samuti tuletõkke küsimused ning vähem oluline ei ole visuaalne külg – millisest materjalist ja värvist uksi eelistada. Väliste uste valikul tuleb kindlasti hinnata ka hoone paiknevust, sest näiteks lõunapoolsed tumedad uksed võivad kiiremini päiksekiirguse ja kuumuse tõttu kahjustatud saada.
Milline peab välisuks olema?
Välisuks on loodud eraldama hoone sisekliimat väliskliimast ning see seab uksele kõrgemad nõudmised kui siseuksele.
Eestimaa kliima on karmiks katsumuseks kõigile materjalidele – suviti tõuseb õhutemperatuur mõnel päeval 30 kraadini ning talvel võib termomeeter näidata sama palju külmakraade. Jeld-Wen Eesti ASi müügijuht Kaja Laan leiab, et hea välisuks peab vastu pidama nii tuulele kui temperatuurimuutustele, vihmale ja tuisule, olema müratõkkeks, jätma kurjade plaanidega tegelased ukse taha ning hoidma toa soojana.Laane sõnul kasutatakse välisuste valmistamisel erinevaid materjale – levinumad on puit, metall ja plast.
Puituste valmistamisel kasutatakse lisaks massiivsele puidule ka puit- või muid materjale, mis annavad uksele täispuituksega võrreldes paremad omadused, näiteks soojapidavuse ning stabiilsuse.
Enamus puitvälisuksi on kaetud kas spooni või värvitud kõrgtihedusega puitkiudplaadi ehk HDFiga, täitematerjalina kasutatakse vahtpolüstürooli või kivivilla. Ukselehe sees olevad metall-lehed tagavad sellele stabiilsuse ehk hoivad sirgena ka siis, kui temperatuuri ja õhuniiskuse erinevus kahel pool ust on suur.
ASi Tevo Kaup müügijuht Taivi Kliimaski sõnul eelistatakse nende kogemusele tuginedes eramaja välisukseks tavaliselt spoon- või HDF-plaadiga viimistletud puitust. Eramaja puhul mängib olulist rolli ka välisukse visuaalne pool.
Lisaks on populaarsed ka klaasiavadega välisuksed. Terasust valitakse rohkem korteri välis- või keldriukseks või tööstushoonele, kuna selle välimus on lihtsam.
Plussid ja miinused
Igal materjalil on omad head ja vead. Spooniga kaetud välisuks on küll kaunis, kuid selle miinuseks on habras pealispind, mistõttu on ust kergem vigastada ning mehaaniliste vigastuste tulemusel tekkinud kahjustusi on äärmiselt raske, kui mitte võimatu parandada. Selline uks vajab rohkem hoolt, vajades umbes kahe-kolme aasta tagant värskendust (peitsimist, lakkimist või õlitamist).
Värvitud ustega on märksa lihtsam, need saab taastada ja terves ulatuses uuesti üle värvida.
Täispuit on aga elus materjal ning ainult puidust tehtud uks jääb meie kliimas mängima – pundub ja kuivab kokku. Ning näiteks vahtpolüstürool on küll suurepärane termoisolatsioonimaterjal, kuid ei paku väga head heliisolatsiooni.
Kuidas valida hea uks?
Laan seletab: “Selleks, et ostja saaks toote kohta tõese info, on tootjad kohustatud tõestama iga välisukse tehnilisi omadusi CE-märgise abil. Kui tootja on määratlenud ukse välisuksena, siis peab olema testitud selle veetihedus, vastupidavus tuulekoormusele, õhu läbilaskvus ja soojusjuhtivus (U-arv). Just seda viimast on ostjad hakanud järjest sagedamini küsima, sest toasooja ei taha keegi liigselt õue lasta. Välisukse U-arv peaks olema väiksem kui 1,0 W/m²K, siis on uks piisavalt hea soojapidavusega ka külmal talvel.”
Sobivate mudelite valikul tuleks läbi mõelda terve hoone uste lahendus ehk milline on üldine stiil.
Kas paremini sobiksid modernsed või klassikalised välisuksed? Kas hoonele vajatakse ainult ühte välisust või on hoonel ka lisasissepääs? Kas parimaks lahenduseks oleks klaasinguga või pimeuks? Kas mõni uks avaneb terrassile? Kui suured on paigaldusavad? Kas vajatakse ka laiendit või hoopis paarisust? Sõltuvalt nende küsimuste vastustest saab hakata valima meeldivat mudelit.
Laane sõnul on näiteks nende poolt pakutavad välisuksed jaotataud just vastavate näitajate põhjal tooteseeriatesse.
Paljusid nõutud omadusi saab tootel samaaegselt täita ja nii saabki toota välisukse, mis vastab kliimaeristus-, tulepüsivus-, heliisolatsiooni- ja sissemurdmiskindluse nõuetele.
On mõistlik eeldada, et mida rohkem on uksele esitatud nõudeid ja mida kõrgema tasemega nõue on, seda suurem on ka hind. Alati tasub ka meeles pidada reeglit, et uks tagab erinõude lubatud maksimaalse tulemuse vaid juhul, kui sama ruumi teised konstruktsiooniosad on samade või lähedaste omadustega.
Sissemurdmiskindlus. Uksed jagunevad kuude turvaklassi, kus klass 1 on kõige väiksema ja klass 6 kõige suurema kindlusega. Turvauksel kasutatakse sisseehitatud sissemurdmist tõkestavaid ehitusdetaile ning turvaklassi nõuetele vastavaid suluseid, klaase ja hingi.
Tuletõke. Tagatakse õigete materjalide valikuga ning ukse lengi või osaliselt ka ukselehe serva sisse paigaldatud tuletõkketihendiga. Tuletõkketihend on valmistatud materjalist, mis kuumuse mõjul paisub ning sulgeb ukselehe ja lengi vahed. Tulepüsivus liigitatakse vastavalt terviklikkusele (E), terviklikkusele ja soojusisolatsioonile (EI vastavalt standardile EN13501-2) või terviklikkusele ja kiirgusele (EW). Tähise järel käib number, mis näitab minutites aega, mille konkreetne uks vastu peab, nt EI30 näitab, et see uks on testitud terviklikkuse ja soojusisolatsiooni suhtes 30 minutit.
Heliisolatsioon. Jaotatud klassidesse vastavalt laboratoorselt mõõdetud heliisolatsiooniindeksile. Klasse on standardi EN ISO 140-3 kohaselt kolm:25 dB (indeks Rw 30dB),30 dB (indeks Rw 37 dB) ja35 dB (indeks Rw 42 dB).
Allikas: Jeld-Wen Eesti ASi müügijuht Kaja Laan
Uksed on sisekujunduses olulise tähtsusega
Ollakse harjunud tähelepanu pöörama põranda- ja seinakattematerjalidele, kuid just eelnimetatute järel katavad uksed vägagi suure osa meie eluruumi nähtavast osast.
Jeld-Wen Eesti ASi müügijuhi Kaja Laane hinnangul muudab valiku keeruliseks asjaolu, et siseuks eraldab kahte erinevat ruumi ja peab sobima nende mõlema interjööriga ning samas vastama soovitud maitse-eelistustele ning vajalikele tehnilistele nõuetele.
“Siseuste materjalide valik on aasta-aastalt mitmekülgsemaks muutunud, mis omakorda võib valiku üpris keeruliseks muuta. Et uks moodustaks tervikliku osa sisekujundusest, on alati mõistlik läbi mõelda terve eluruumi sisekujundus, kuid alustuseks tuleks kindlaks teha, kas ustele esitatakse ka erilisi tehnilisi erinõudeid. Näiteks katlaruumi ja eluruumi vahel tulemüüris peab olema tuletõkkeuks, sauna leiliruumil saunauks, kodusel pesuruumil või spaal niiskuskindlam uks ja nii edasi,” lisab Laan.
Kui ruumi napib, siis tavapäraste tiibuste asemel on heaks alternatiiviks ka liuguksed. Liuguksi on nii seina peal kui ka seina sisse liikuvaid. ASi Tevo Kaup müügijuhi Taivi Kliimaski sõnul on uuem trend just seinasisesed ja -pealsed liuguksed.
Valikul peaks tähelepanu pöörama ukselengi sisse paigaldatud tihendile. See vähendab müra kahe erineva ruumi vahel ning ust on võimalik vaiksemalt sulgeda.
Lugu ilmus 15. augusti Oma Majas, kust saab veel lugeda katustest ja maastikuarhitektuurist.
Hetkel kuum