Narva õmblustsehhi kummaline lõpp

Pankrotihaldur Svetlana Pilden leidis oma aruandes, et töörõivaid tootnud OÜ Alantexi endine juhatuse liige ning ainuomanik Ljudmila Rjabova soovis makseraskuste ilmnemisel lihtsalt vastutusest kõrvale hiilida, müües osakud ning astudes juhatusest tagasi.

Rjabova ütles, et tema müüs oma viis aastat tegutsenud ettevõtte maha, sest asutas hoopis uue ettevõtte, kuna ei tahtnud teha tööd suurtellijale. Ettevõtte müüs ta kuulutuse kaudu ja ostjaks osutunud Velvo Vahenurme ta enda kinnitusel isiklikult ei tunne. Märtsis asutas Rjabova tõepoolest ettevõtte nimega Sewing Service OÜ, millel on tiksunud juba üle 1800 euro maksuvõlga ja tegevusalaks märgitud riidekudumine.

Alantexi uus omanik Velvo Vahenurm on aga likvideerija, kes ütleb, et kui Rjabova ajal oleks olnud firmas kõik korras, poleks pidanud tema seda üle võtma.

Rjabova firmast ühe nädalavahetusega kõik õmblejad üle võtnud Kohtla-Järvel töörõivaste tootmist ASi Triest-Val omanik ja juht Valentina Tšernomorets jäi Äripäevale nädala jooksul kättesaamatuks.

Kontoris ei oska keegi öelda, millal Tšernomorets tööle võiks tulla. „Direktorite asi," iseloomustas Triest-Vali kontoritelefonile vastanud raamatupidaja juhi liikumismustrit ning tema mobiilinumbrit ei andnud. Samuti ei soovinud raamatupidaja edastada ülemusele ajakirjaniku kontakte. „Ta on väga hõivatud inimene. Objekte on palju ja aega on vähe,“ rääkis raamatupidaja. „Ei teagi, kas tal on aega ja soovi teiega vestelda,“ lisas ta ja lubas, et annab ajakirjaniku palve Tšernomoretsile edasi, kui teda näeb.

Veel 2014. aasta suvel vahendas töötukassa Alantexi töökuulutusi, aidates leida ettevõttele 15 õmblejat. Toona aitas Alantex veel ka Narva kutseõppekeskuse õmbluseriala õppekava koostada ja osales õpetamiseski. Rjabova lahkus enda loodud firma juhatusest tänavu jaanuaris, ettevõte kustutati äriregistrist kaks nädalat tagasi.

Vahenurme sõnul oli (pankrotiavalduse esitamise ajaks) kogu kollektiiv üles ostetud. „Tegelikult oli plaanis jätkata. Firma endine omanik (Ljudmila Rjabova) võttis laenu peale, reedel rääkis naistega, esmaspäevaks olid nad end juba järgmisse ettevõttesse üle müünud. Inetu lugu. See on keerulisem kui juriidiline pool. Kõigil on töökoht olemas, nad jätkavad töötamist sama ala peal Triest-Vali juures.“

Rjabova ise näeb oma firma lõppu hoopis teisiti. „Kogu töötajaskond läks üle tellija poole peale, mina müüsin ettevõtte maha jaanuaris. Töötajad läksid üle tellija juurde peale minu äraminekut. Praegu juhib ettevõtet teine inimene – kes, seda ma ei tea,“ lausus ta.

„Siis kui toimus koosolek, et tuleb uus omanik, olid töötajaid sellega nõus. Toona oli juttu ka sellest, et saab olema ka uus tellija. Minu teada hakkasid vaidlused seetõttu, et tellija meelitas töötajaid enda juurde. Mina ei ole nende probleemidega seotud,“ lõpetas Rjabova.

Segane lugu sellest, kas töötajad meelitati või suunati üle konkureerivasse ettevõttesse just siis, kui tööandjal tekkisid raskused, kõneleb ajutisele haldurile Svetlana Pildenile vaid Rjabova kiirest käte puhtakspesemisest, et saada hõlpsasti lahti raskustes firmast.

Alantexil tekkis mullu aasta lõpus maksuvõlg, mis oli paisunud pankrotihalduri Pildeni kevadise aruande tegemise ajaks ligi 4000 euroni. Ettevõtte 2015. aasta sügisese aruande järgi oli käive 0,2 miljonit ja kahjum 0,014 miljoni eurot.

Pilden tuvastas, et Alantexi kontolt võeti välja sularaha, kuid nende toimingute õiguspärasust ei olnud võimalik hinnata dokumentide puudumise tõttu. Vahenurm kinnitas, et tema ettevõtte kontolt sularaha võtnud ei ole. Liiatigi, tema kätte ei jõua naljalt ettevõtteid, mille kontol oleks raha.

Raamatupidamisdokumendid jäid Vahenurmel Pildenile esitamata, väites, et need jäid üüritud ruumidesse Narva tootmistsehhis. Kui Pilden helistas Alantexi tootmisruumide omanikule, siis oli üürileandja tõepoolest leidnud mingid Alantexist maha jäänud kaustad, kuid ei teadnud, mida need sisaldasid.

Vahenurm ütles Äripäevaga rääkides, et oli just mõelnud, et peaks dokumentidele järele minema, seni on see jäänud unarusse, kuna ta viibis vahepeal haiglas. Ta ei avaldanud ajutisele haldurile Alantexi maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ega olnud suuteline vastama ka lihtsamatele küsimustele, nagu milles seisnes ettevõtte tegevus ning milline seis oli ettevõttes siis, kui tema sinna sisenes.

Ettevõttes oli 13 töötajat, kelle töölepingute lõpetamise kohta ei osanud Vahenurm kohtule midagi öelda peale selle, et töötajad on lahkunud, kirjutas Pilden pankrotiaruandes. Alantexi võlg nende ees on 27 000 eurot, töövaidluskomisjonile on laekunud neilt Alantexi peale 20 avaldust.

Ajalehele MK-Estonia rääkis selle aasta veebruaris Alantexi töötajate usaldusisik Ene Tšerkassova, et töötajad ei saanud läinud detsembris palka kätte. „Firma juht Ljudmila Rjabova toitis meid lubadustega. Kuna see ei olnud esimene kord, kus palk hilines, olime nõus ootama.“ Kannatlikkust jagus naistel peaaegu jaanuari lõpuni.

Vahenurme kinnitusel ei suudagi firma neid nõudeid rahuldada. Kui töötajad need sisse andsid, oli pankrotiavaldus juba esitatud, töötajad lihtsalt ei teadnud seda. „Seal on kõik emotsionaalne, seal ei räägi keegi inimkeeli, kui öelda, et firma läheb pankrotti, ähvardavad nad ikkagi,“ rääkis Vahenurm.

Kuna uus juhatuse liige Vahenurm ei olnud ettevõtte ostmisel endale ettevõtte majanduslikku olukorda selgeks teinud, leidis haldur Pilden, et ettevõtte ostmise eesmärgiks oli kõik muu, peale reaalse majandustegevuse ning kinnitust leidis tema järeldus, et Rjabova soovis vaid ebameeldivatest võlgadest vabaneda.

Viru maakohtu 17. mai määrusega lõpetati Alantexi pankrotimenetlus, kuna Alantexil ei jagunud vara selle kulude katteks. Ettevõte kustutati äriregistrist 4. augustil, Rjabova tegeleb juba uue tekstiilitööstusettevõttega.