OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

OMX Baltic−0,17266,92
OMX Riga−1,49866,71
OMX Tallinn0,141 739,38
OMX Vilnius0,00993,09
S&P 5001,115 459,1
DOW 301,6440 589,34
Nasdaq 1,0317 357,88
FTSE 1001,218 285,71
Nikkei 225−0,5337 667,41
CMC Crypto 2000,000,00
USD/EUR0,000,92
GBP/EUR0,001,18
EUR/RUB0,0093,47

23.08.16, 08:15

Veterinaar hakkas lihatöötlejaks

Ligi paarkümmend aastat mitmel pool Pärnumaal tapamajateenust osutanud Enn Kuslap käivitas kolm aastat tagasi moodsa lihatöötlemise tehase ja hakkas ka lihakaupa tootma.

Väinu Rozentalajakirjanik

Pärnumaal Suigus liha töötlemisega tegeleva Karjamõisa OÜ tegevjuht ja kaasomanik Enn Kuslap tapamajas.

Pärnumaal Suigus liha töötlemisega tegeleva Karjamõisa OÜ tegevjuht ja kaasomanik Enn Kuslap tapamajas. Foto: Väinu Rozental

Tasub teada

Mis on kiire kasvu põhjused? Aastatel 2012-2014 kasvas Karjamõisa OÜ käive 2,89 korda ja ärikasum 6,57 korda.

1. Uus tapamaja. Valmis 2013. aasta suvel ja läks maksma miljon eurot. Enne töötas ettevõttes 8 inimest, nüüd 15. Enne tegeles Karjamõisa vaid tapamajateenuse osutamisega ja müüs rümpa, nüüd hakati ka liha lõikama ja suitsutatud-vinnutatud lihatooteid tootma.2. Eksport Hollandisse. Karjamõisa alustas eksporti Hollandisse 2014. aastal, Hollandi osakaal kogukäibest on tõusnud 22 protsendilt 48 protsendile. Karjamõisa partner Hollandis on suur kolme tehasega lihatöötleja. Mullu hakkas Karjamõisa eksportima ka Rootsi.3. Koostöövaim. Lõpptulemus sõltub sellest, kuidas meeskond tööd teeb, on Karjamõisa tegevjuht Enn Kuslap veendunud. „Meil on kujunenud väga hea meeskond, meil on mõnus koostöövaim.“

„Ma sain aru, et paljalt tapamajaga ei jää vee peale,“ põhjendab Karjamõisa OÜ tegevjuht Enn Kuslap, miks ta koos kompanjoniga investeeris uude tootmishoonesse miljon eurot. „Kui sul on erinevad valdkonnad, siis on sul vangerdamisvõimalused ning saad müüa erinevaid tooteid. Muidugi mõtlesin ka sellele, et kuna Eesti turg on väike, tuleb leida ekspordivõimalusi ja hakata müüma väljapoole.“

Are vallas Suigu külas asuv renoveeritud tootmishoone andis ettevõttele uue hingamise, tootmismaht kasvas, majandusnäitajad võtsid suuna üles ja lennutasid ettevõtte Gaselli TOPi. Kusjuures korduvalt – eelmisel aastal oli Karjamõisa kiiresti arenevate ettevõtete edetabelis 54. kohal ja tänavu 131. kohal. Ettevõtte käive kasvas mullu enam kui poole võrra ja kasum kahekordistus, seega võib firma jõuda taas Gaselli TOPi.

Tapamaja argipäev

On pärastlõunane aeg ja liha lõikamise ruumis on tööpäev juba lõppenud. Küll aga käib vilgas tegevus tapamajas. Üks lihunik nülib lae alla tõmmatud veisekerelt nahka maha, teine lihunik on oma tööjärjega kaugemale jõudnud ning eemaldab veise kõhukoopast siseelundeid.

Üks küsimus

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust? Karjamõisa OÜ tegevjuht Enn Kuslap

Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Toit ei tule lauale, kui sa midagi ei tee. Kui meie siin käsi ja jalgu ei liigutaks, siis liha lettidele ei jõuaks. Ei ole veel leiutatud masinat, mis tapamajas töö ära teeks, samuti ei ole leiutatud masinat, mis oskaks liha lõigata vastavalt kliendi soovile. Lihalõikamine on käsitsitöö ja see on väga kallis töö.

„Nii kõva mees ma pole,“ vastab ringkäiku tegev Kuslap küsimusele, kas ta ise on kunagi tapamajas lihuniku tööd teinud. „Samal päeval, kui loom siia tuuakse, läheb ta töötlemisse – me nimetame tapmist niimoodi, see on neutraalsem sõna – ja järgmisel või ülejärgmisel päeval saab lihakerega juba midagi ette võtta.“

Kuslap on tegelenud tapamajaäriga ligi kakskümmend aastat. 1997. aastal võttis seni Suigu kolhoosis peaveterinaararstina töötanud Kuslap majandiaegse tapamaja rendile. See tegutses Suigus 2002. aasta alguseni, sulgemise põhjuseks olid euronormid, mis keelasid loomade tapmise loomafarmi juures ära.

Et tegevusega jätkata, lõi Kuslap käed Pärnumaal Uulus tapamaja pidanud Tiit Sommeriga ning koos asutati Karjamõisa OÜ. „Kaks konkurenti said üheks firmaks,“ kommenteerib Kuslap. Vahepeal, kui ta viis aastat oli Are vallavanem, toimetas firmaga peamiselt äripartner.

Pane tähele

Lihatöötleja kolm soovitust

1. Tee seda, mida oskad. Lihtsam on alustada äri valdkonnas, mida sa tunned ja tead. Muidugi, alati on võimalus hakata millegi uuega tegelema, aga kulub teatud aeg, enne kui sa kompetentsi saavutad. 2. Tulemus sõltub meeskonnast. Õiged inimesed tuleb palgata, mina usaldan oma kõhutunnet. Tõsi, alles töö käigus selgub, kas töösuhe sobib mõlemale. Kindlasti peab pakkuma võimalust areneda töökollektiivis. Näiteks on meie autojuhist saanud edukas müügimees. 3. Tunneta kliendi vajadusi. Pead pakkuma seda, mida klient soovib, oluline on teada kliendi vajadusi ning püüda neid rahuldada.

2010. aastal lahkus Sommer omanikeringist ning kui Kuslap hakkas paar aastat hiljem plaanima kaasaegse tapamaja ehitamist, kaasas ta Karjamõisa kompanjoniks Toomas Tuiski. Uus tootmishoone kerkis Suiku ehk et Kuslap oli ringiga tagasi seal, kus ta ettevõtlusega alustas. "See kõrgem osa on jupp endisest tapamajast," viipab Kuslap käega kontroriaknast paistvale hoonele.

Toodang ei mahu ära

Aknast on näha ka õues hoone kõrval askeldavaid töömehi. „Ehitame üht külmkambrit juurde, meil lihtsalt ei mahu enam toodang ära,“ selgitab Kuslap. „Tasapisi laieneme, väga hooga ei julge, kuna turuolukord võib üleöö muutuda. Aga samas ma ei karda, sest süüa on igal ajal vaja.“

Karjamõisas töötab 15 inimest, neist neli tapamajas. „Meie jaoks elusloomi jagub, sest oleme suhteliselt väike tegija,“ räägib Kuslap. „Enamik loomadest tuuakse Pärnumaalt, aga üha enam ka Raplamaalt ja Läänemaalt, on toodud isegi Tartumaalt.“ Koduloomadest töötleb Karjamõisa veiseid ja lambaid.

Tasub teada

Karjamõisa OÜAsutatud 9.05.2001Tegeleb liha töötlemisegaTegevjuht Enn KuslapOmanikud: 51% Enn Kuslap, 49% OÜ Isisk Invest (100% Toomas Tuisk)Gaselli TOPis 131. kohal (2014. aastal oli 54. kohal)Töötajaid 15Müüb jahutatud veise-, lamba- ja ulukiliha ning suitsutatud ja vinnutatud lihatooteid. Valmistooted moodustavad käibest 4 protsenti.Peamised edasimüüjad Eestis: hulgifirma OÜ Roverto, OÜ Viljandi Render, OÜ Konju Talupood, OÜ E-Toidupood, OÜ Tüdrukud, OÜ Laane Kaubandus2015. aastal läks eksporti 55 protsenti toodangust

Enn KuslapLõpetanud 1993. aastal EPMÜ veterinaaria erialaTöötanud 1993-1997 Suigu kolhoosi ja sellest välja kasvanud OÜ Suigu peaveterinaarina2002 sügis – 2007 sügis oli Are vallavanemOmab 33,33% OÜst Hiiumaa Lihatööstus, mis tegeleb veiste ja lammaste töötlemise ning lihatoodete tootmisega

Kuslapi sõnul on enamik klientidest suurtalunikud, kuid teenustööd tehakse ka ühe looma pidajale. „Me võtame eluslooma sisse, aga arveldamine käib tapakaalu ehk lihakeha järgi,“ ütleb ta. „Kui klient tahab saada oma loomast toodangut, kas siis spetsiaalselt lõigatud värske liha tükke või valmistoodangut, maksab ta meile selle teenuse kinni. Me oleme väga paindlikud ja see on meie eelis.“

Karjamõisa põhitoodang on värske liha. „Meie märksõna on jahe liha,“ toonitab Kuslap. „Eesti turul saab pakkuda värsket liha ja seda saab ka välja müüa. Külmutatud liha tuuakse toorainena pigem Eestisse sisse. Kui sa koduturul kellelegi pakud külmutatud liha, siis öeldakse ei, sest poolakas müüb poole odavamalt.“

Kõige töörohkem aeg on Karjamõisal sügisel, ulukihooajal palgatakse tapamajja kaks lihunikku juurde ning töö käib kahes vahetuses. Töödeldakse suurulukeid: karu, põtra, kitse, hirve ja metssiga. „Meil on koostöö jahimeeste seltsidega, ent kõige suurem lepingupartner on üks Soome kontsern, mis ostab ulukeid Eestist kokku ning toob need meile töötlusesse,“ seletab Kuslap. „Teeme neile alltöövõttu, ulukid lähevad Soome nii lihakeredena kui valmislõigatuna vaakumpakendis ja veidi teeme ulukilihast tooteid ka.“

Kuslap lisab, et ega soomlane Eestis tehtud ulukivorsti siiski väga ei taha, ta tahab soome retseptide järgi tehtud vorste. „Soomlased koostööpartnerfirmast käisid hiljuti siin ja andsid meile oma retsepti,“ jätkab Kuslap. „Hakkame sügisel katsetama, kas suudame soomlaste jaoks teha head vorsti. Soomlane tahab ju hirmsasti ulukiliha süüa ja kui me suudame selle veel maitsvaks vorstiks teha, teeniksime palju rohkem.“

Enn Kuslap, Karjamõisa OÜ tegevjuht unistab laienemisest.

Enn Kuslap, Karjamõisa OÜ tegevjuht unistab laienemisest. Foto: Väinu Rozental

Tulemus Karjamõisa OÜ majandustulemused (eurodes)

aasta käive kasum

2011 102 303 77842012 313 277 14 8912013 656 358 22 0422014 905 564 63 8122015 1 626 232 125 381

Allikas: Karjamõisa OÜ

Karjamõisa OÜ tegevjuht unistab

Plaanime laiendust, unistan, et see saaks teoks lähiaastail. Saaksime oluliselt tootmispinda juurde, samuti näeb projekt ette suuremaid kontoriruume.

Uus märksõna on meil alates sellest kevadest maheliha, tahame hakata seda välja müüma. Näiteks Taanis on mahetoit hästi hinnatud, koolides ja lasteaedades on lausa ette kirjutatud, et enamik toiduks valmistavast lihast peab olema maheliha. Eestis on selleni veel palju astuda, meie vaatame rahakotti ja sööme seda, mida kannatab osta.

Unistan sellest, et Eesti koolides pakutakse kõigepealt kohalikku liha ja järgmise sammuna maheliha.

Kommentaar

Tõnu Roslender liha- ja lihatoodete müüja OÜ Viljandi Render tegevjuht

Karjamõisa OÜga on meil koostöö selle aasta kevadest. Otsisin uut tarnijat, kuna meie pikaaegne koostööpartner Viljandimaal hävis tulekahju tõttu ja me avasime kevadel lihapoed Viimsis ning Pirital.

Käisin palju lihatööstused Eestimaal läbi ja pakkusin uutes poodides nende kaupa. Ma tegin otsuse selle põhjal, kuidas rahvas millise tootja kaupa ostab. Karjamõisa toodete kvaliteeti Viimsi ja Pirita rahvas hindab. Karjamõisa suitsutatud lihatooted on maitsvad. Ega värsket veiseliha väga võtta polegi, sest tapamajasid on vähe, seda enam pole maheveise liha saada. Karjamõisast saame veise, vasika ja lamba toorliha, samuti maheveise liha.

Mulle on tähtis, et saan erineva kauba ühest kohast. Karjamõisa mehed on kiired, ei ole uimerdamist ega asjade edasi lükkamist. Kui on tellimus antud, tuuakse kaup kiiresti kohale. Nad pakendavad korralikult, see on ka väga oluline.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2012, 2013 ja 2014. 2012. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2012-2014 kasvama käive ja kasum vähemalt 50%. TOPi jõudis tänavu 1036 ettevõtet.

Väinu Rozental

Gasell

Seotud lood

Uudised

23.01.17, 06:15

Tartu tennisehullud rajasid eduka tennisehalli

MSI kontserni juht ja üks omanik, tartlane Mati Ivask on Tähtvere pargi kõrvale rajanud rahvusvahelistele standarditele vastava tennisekeskuse, kus saab tennist mängida aasta ringi.

Sisuturundus

23.07.24, 12:25

30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu

Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.