Soome paadiomanike liidu arvates viib kavandatav paadimaks viia osa kallimaid jahte Soomest ära, esimesena tuleb kõne alla Eesti, kirjutab Yle uudisteportaal.
- Tallinna jahisadamates kohtab juba praegu Soome jahte, aga uus maks võib neid lisaks tuua. Foto: Raul Mee
Soomes kavandatav paadimaks võib kehtima hakata tuleval kevadel, maksu arvestatakse mootori võimsuse pealt ja see on suurusjärgus 100–300 eurot.
Paadiomanike esindusorganisatsiooni esimees Samuli Salanterä kritiseerib ideed karmilt ja tõdeb, et see lõpeb suuremate ja kallimate aluste välismaale registreerimisega, näiteks Eestisse. Sellega jääb ka maksu kasu väiksemaks.
Paadimaks on valitsuse programmis kirjas ja sellega on kavas korjata aastas 50 miljonit eurot. Peale paatide lähevad maksu alla ka kerged mootorsõidukid.
„Tundub, et maksu pole hoolikalt läbi kaalutud ja poliitiline otsus tehakse pehmele pinnale,“ ütles Salanterä. Tema sõnul ei pruugi arvestuste alus paika pidada, kuna registris on kirjas hulk nn kummituspaate ehk veerandi võrra rohkem, kui neid Soomes tegelikult on.
Maksu ettevalmistava töörühma juhi Merja Sandelli sõnul ei õnnestu maksu kohe aasta alguses käiku lasta. „Juttu on olnud maikuust,“ ütles Sandell. Ta möönis, et register ei pruugi olla täiuslik, aga puhastub maksu kehtestamise järel kindlasti.
Maks algab 50hobujõulistest mootoritest ja jääb suurusjärku 100–300 eurot, kasvades mootori võimsuse suurenedes. Purjelaevad maksustatakse pikkuse põhjal.
Salanterä sõnul hoiavad soomlastest omanikud juba praegu paate üle talve Eestis, kus see on soodsam, ja paadimaksu järel on paadi püsivat Eestis pidamist lihtne korraldada. „See puudutab eelkõige kallimaid paate. Need alused, mis kasutavad Soome kai- ja talvitumisteenuseid, lahkuksid päriselt Soomest,“ ütles ta.
Ka Sandell muretseb selle pärast, et kallimad kaatrid ja jahid võivad Soome lipu alt lahkuda ja siis jääks maks puhtalt väikeste paatide kanda. Tema sõnul on aga poliitiline otsus maks kehtestada, seega püüab töörühm leida sellele parima lahenduse.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.