Kõige kergem eksport

Teenused annavad kolmandiku Eesti ekspordist

Rääkides Eesti ekspordist, mõeldakse selle all pea alati füüsilisi kaubakoguseid, mida tehased Euroopa suunal saadavad. Tegelikkuses moodustab kaupade eksport Eesti koguekspordist vaid kaks kolmandikku – ülejäänu annab teenuste eksport. Kui arvepidamise põhjal eksportis Eesti eelmisel aastal kaupasid ligi 11 miljardi euro väärtuses, siis teenuseid enam kui 5 miljardi eest. Eesti sisemajanduse kogutoodangust on teenuste eksport andnud läbi aastate suhteliselt stabiilselt neljandiku.

Pea kolmandiku ehk suurima osa Eesti teenuste ekspordist moodustavad transporditeenused, mille käive küündis 2015. aastal 1,7 miljardi euroni. Transporditeenused omakorda on suhteliselt võrdsete osadena jaotunud mere- ja maismaatranspordi vahel. Transpordisektori osatähtsus teenuste ekspordis on viimastel aastatel küll langustrendis, seda peamiselt raudtee­transpordi languse tõttu. Raske on näha selle trendi peatumist. Venemaa on juba aastaid teinud investeeringuid enda sadamatesse, et vähendada sõltuvust Baltimaade teenusepakkujatest. Seetõttu on kaheldav, kas ka poliitiliste suhete normaliseerumine riikide vahel suudaks endiseid transiidivoogusid taastada. Samas on Eesti ettevõtted haaranud olulise osa Läänemere laevandusest, mis transpordisektori kui terviku olukorda tasakaalustab.

Transpordiga on kaudselt seotud ka teine peamine ekspordiartikkel – reisiteenused ehk turism. Eelmisel aastal andis selliste teenuste müük välisresidentidele üle neljandiku teenuste koguekspordist. Kuigi majutatud välisturistide arv on viimastel aastatel küll pigem langustrendis, on turismi panus teenuste eksporti mõnevõrra suurenenud. Õnneks on sel aastal välisturistide ööbimiste arv taas suurenema hakanud ning võib oodata trendi jätkumist.

Kolmandal kohal on teenuste ekspordis muude äriteenuste müük, mis tõi Eestile 2015. aastal ligi 930 miljonit eurot tulu ehk 18% kogu teenuste ekspordist. Kui transiiti ja turismi võivad skeptikud pidada ehk liialt väikest lisandväärtust loovateks tegevusaladeks, siis äriteenuste ekspordikasvu ootaksid kõik. Sellesse valdkonda kuuluvad tegevusalad, mis müüvad eelkõige ekspertteadmisi – ärikonsultatsioon, teadus- ja arendusteenused jpm. Eestis annavad suurima panuse selle valdkonna eksporti tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused, mille alla kuuluvad tegevusalad arhitektuuribüroodest liisingufirmadeni. Eesti puhul ei võimalda andmed küll piisavalt täpselt peamist tuluallikat välja tuua, sest kõige enam eksporditakse “muid äriteenuseid”.

Teised peamised sektorid, mis Eesti teenuste eksporti kasvatavad, on veel telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused ning ehitusteenused, mis annavad vastavalt 10% ja 6% teenuste koguekspordist. Esimeses neist annavad tooni IT teenused, mida Eesti ettevõtted välisklientidele müüvad. IT teenuste ekspordi käive ligineb juba veerand miljardile eurole. Ka ehitusteenuste pakkumine välismaale on viimastel aastatel kasvav trend ja sektori eksportkäive ulatus eelmisel aastal pea 300 miljoni euroni. Lisaks Eesti ehitusettevõtetele, kes välismaal oma teenust pakuvad, toetab haru ka kaubaeksport – Eesti eduka puitmajatööstuse toodang tuleb välismaal ka kokku panna.

Teenuste eksportimisel on arengupotentsiaali

Võrreldes naaberriikidega on Eesti teenuste eksportimisel olnud suhteliselt tubli. Eestist kaks korda suurema rahvaarvuga Leedu ekspordib teenuseid meist vaid 600 mln võrra enam. Läti, kellest airBalticu abil on saanud Bati lennunduskeskus, ekspordib üllatavalt aga teenuseid Eestist pea 1,3 miljardi võrra vähem. Ka Soome teenusteeksport on rahvaarvu arvesse võttes Eestiga proportisonaalselt samal tasemel, samas kui kaubaekspordi väärtus ületab per capita arvestuses Eestit märkimisväärselt. Riigi suurust arvesse võttes on Euroopa edukaim teenuste eksportija kahtlemata Holland, kelle teenusteekspordi käive ületab kaugelt palju suuremate riikide Itaalia ja Hispaania oma.

Eksporditavate teenuste struktuuri  vaadates on Eestil loomulikult arenguruumi. Sarnaselt kaubaekspordile on ka teenusteekspordi puhul loodav lisandväärtus tegevusalade lõikes üsnagi erinev. Kui majutusteenuste valdkonnas on keskmine palk üks Eesti madalamaid, siis konsultatsiooni- või programmeerimisteenuseid müüvad ettevõtted on kohati suutelised töötajatele pakkuma Skandinaavia tasemega võrreldavat sissetulekut. Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti äriteenuste eksportimisel veidi edukam – kui siin moodustavad need koguekspordist 18%, siis Lätis 15% ja Leedus vaid 8%. Hollandis ja Rootsis on selliste teenuste osatähtsus aga koguni neljandik. Samas eristub näiteks Läti finantsteenuste suure panuse poolest, mis annavad pea kümnendiku riigi teenuste ekspordist.

Holland ja Rootsi paistavad silma ka ühe teenustevaldkonna poolest, mida Balti riikides praktiliselt ei eksisteeri – intellektuaalomandi tasu eest kasutada andmine. Kui Rootsi teenis 2015. aastal intellektuaalomandi kasutustasudena 12% oma teenuste ekspordist, siis Holland pea 30%. Selle teenusteharu alla liigituvad muu hulgas litsentsitasud tarkvaraprogrammide või ravimite eest, kuid ka meelelahutusvaldkond – näiteks telesaadete või muusika kasutamine. Kui suure autotehase rajamine Eesti ettevõtte poolt on ilmselt võimatu eesmärk, siis ehk elavdaks Eesti majandust ka kodumaise superbändi sünd.

Arvestades maailmamajanduse suuri trende peitubki Eesti majanduse suurim arengupotentsiaal ehk teenindussektori arengus. Mida rikkamaks ja vanemaks muutub maailma rahvastik, seda raskem on neile müüa järjekordset füüsilist toodet. Tootmine on olemuselt kapitalimahukas tegevus, mille käivitamine eeldab valmisolekut suurteks väljaminekuteks. Eesti kaubaeksporti piirab ka geograafia. Kui Soome ja Rootsi suudame me oma kauba üsna soodsalt kohale toimetada, siis Saksamaa turul on teistel Baltimaadel ja Poolal juba meiega võrreldes konkurentsieelis. Paljud teenindussektori tegevusalad geograafilisi piire aga ei tunnista. Nii on Euroopa kauges nurgas Šotimaal loodud arvutimängu müüdud üle maailma juba miljardite eest ja sõltumatuid Šveitsi laboratooriume kiidavad kõik Poola pesupulbireklaamid. Sellise edu saavutamine eeldab loomulikult väga head ideed, kuid selleni jõudmine Eestis ei ole sugugi ebareaalne tulevikuvaade.