Turundaja õppetunnid: olulised trendid, mis jäid algul tähelepanuta

Konverentsikorraldajate seas levib siseringi nali„The World is Changing“. Viimase aja konverentsidel nimetab suur hulk esinejaid oma ettekandes seda terminit vähemalt korra. Loomulikult on neil õigus, aga nalja teeb see, millise õhinaga keskealised mehed igasugustest tehnoloogiavidinatest vaimustuvad. Faksiaparaadi või helikasseti näitamine slaidil tundub neile väga lahe, sest see on „sooo yesterday“.

„Me ülehindame järgneva kahe aasta muutusi, kuid alahindame järgmise kümne aasta jooksul toimuvaid,“ on öelnud Bill Gates. Tuleb nõustuda! Olen üle kümne aasta konverentse korraldanud ja erinevaid visionääre kuulanud - päris huvitav on seda perioodi aluseks võttes vaadata, mis siis tegelikult muutunud on ja kui oluliselt.

Toon täiesti subjektiivselt välja kaheksa trendi, mis turundusvaldkonda oluliselt mõjutavad, aga millele pole võib-olla alguses piisavalt tähelepanu pööratud.

Veel 3-4 aastat tagasi olid kaubandusjuhid konverentsi vestlusringis e-kaubanduse teemal üsna neutraalsed, isegi äraootavad. Toodi põhjuseid, miks see Eestis massiliseks ei muutu (poed on kodudele lähedal jms). Selle aasta alguses käis aga otsekui plahvatus – Selver, Maxima, Coop – kõik tulid välja uute e-poe lahendustega ning esmatarbekaupade kojutellimine on nii menukas, et samaks päevaks tihti tellimust ei saagi.

Kui järjest rohkem inimesi tellib e-poest ja pärispoes ei käi, siis mis saab „kollase sildi“ müügiedendusest? Kas toiduainetootjad oskavad ennast e-poes turundada? Oma (reklaami)sõnumi suunamine massidele on järjest raskem, sest inimesed elavad erinevates infoväljades.

Amsterdami Turunduskonverentsi esineja Mark van der Heijden lõi ettevõtte Wanderbrief, mille eesmärk on vahendada loovinimestele ajutisi projektipõhiseid töökohti. See oli algne plaan. Markile üllatuseks said tema ettevõtte suurklientideks hoopis globaalsed suurfirmad, kes soovivad oma millenniumipõlvkonda kuuluvatele töötajatele leida ajutisi töökohti huvitavates linnades. Millenniuminoored pole enam valmis kuni pensionini ühes kontorikuubikus tööd rügama, sõltumata palgast. Noored vajavad vaheldust ja huvitavaid projekte. Ja suurfirmad peavad selliste noorte tööle saamiseks muutuma.

Ka tööjõu osas valitseb globaalne konkurents ja noored liiguvad üle maailma ringi. Õnneks on ka näiteks Telliskivi ja Baltika ärilinnakus liikvel huvitavaid tüüpe kogu maailmast!

Pärnu sanatooriumi A põhikonkurent pole enam Kuressaare sanatoorium B, vaid puhkusepakett Türki. Eesti ärikonverentside peamine võistleja on Soome Nordic Business Forum. Alibaba kaudu ostetakse Eestisse tonnide viisi kaupa. Näiteid võib tuua igast eluvaldkonnast. Väikese Eesti ettevõtjad peavad rinda pistma maailma suurimatega. Aga paljudele pole see veel kohale jõudnud.

Balticbesti konverentsil ütlesid mitmed esinejad esimest korda avalikult välja: väikesed ärid ohustavad suuri. Nii Coca-Cola ja L’Oreali kui ka Reservedi moebrändi esindajad tunnistavad, et kellegi köögis või keldris suure õhinaga valmistatud toode võib mõjutada suurfirmade äri. Nii et globaliseerumine toob lisaks ohtudele kaasa ka võimalusi.

Miks saab sigarette osta ööpäev läbi, aga arsti vastuvõtu aega tuleb oodata nädalaid või isegi kuid? Miks tundub okei maksta kontserdipileti eest 60 eurot, kulutada puhkusereisile 500 eurot, aga arsti visiiditasu tundub röövimisena? Kuna sotsiaalsüsteem pole jätkusuutlik, siis ühel hetkel tuleb harjuda sellega, et varsti peame arstiabile kulutama lisaks sellele, mida riik meile „tasuta“ annab, veel mõned sajad või tuhanded eurod. Ja see raha tuleb ilmselt muu tarbimise arvelt. Siin peituvad suured ärivõimalused.

Eile lugesin huviga uut tasuta portaali edasi.org. Minu virtuaalsele lugemislauale kuuluvad veel Poliitika.guru, Geenius.ee, Memokraat.ee ja podcast „Globaalsed eestlased.“ Kvaliteetajakirjandus, mille olemasolu Eesti väikese turu tingimustes peeti võimatuks, on tasuta ja kohal.

Paralleeluniversumis aga õitsevad kodumaised seebiooperid, ja muidu täiesti kaasaegsed inimesed kirjutavad Facebookis, et „Ärge täna kl 21.30 seda või teist saadet maha magage“, justkui poleks telesaadete järelvaatamist veel leiutatud.

Mul on vahel vaja oma konverentse välismaal reklaamida. Traditsiooniliselt sobiksid selleks turundusajakirjad või portaalid. Maksad 10 000 eurot ja nädal aega vilgub kuskil su bänneri ning ilmub suur leheküljeline reklaam. Kahjuks ei saa aga kunagi kindel olla, kas selline reklaam ka töötab. Kindel saab aga olla selles, et reklaamiarve tuleb ära maksta. Facebookis saan reklaamida täpselt õigele sihtrühmale, kulutada raha kas või 20 euro kaupa ning näen tulemust kohe. B2B reklaami osas peab traditsiooniline meedia kiiresti muutma hinnastamis- ja mõtteviisi, muidu läheb kogu Eesti reklaamiraha California meediaettevõtete taskusse.

Kui teie äri pole mobiilis leitav, siis on see väga suur probleem! Uskumatult palju on veel veebilehti, mida on mobiilse seadmega raske, kui mitte võimatu kasutada. Teatud ärides – näiteks autoremonditöökodade puhul – võib veebis täna veel vabalt leida ka hinnakirju Eesti kroonides! Kui veel 5 aastat tagasi oli Londoni ja Tallinna ühistranspordis reisijaid vaadates võimalik täheldada suurt erinevust – Londonis olid kõik reisijad ninapidi mobiilis ja Tallinnas mitte –, siis nüüd on ka Tallinn arengus järele jõudnud ja muutunud „mobiilizombide“ linnaks.