Viljar Arakas: kinnisvaraturul on pakkumispidu

28. september 2016, 16:00
Ettevõtja Viljar Arakase sõnul oleneb Eesti majanduses palju sellest, mis juhtub Rootsi kinnisvaraturul
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160928/NEWS/160929677/AR/0/AR-160929677.jpg

Eften Capitali juhi Viljar Arakase sõnul käib praegu nii elukondliku kinnisvara kui ka kesklinna büroopindade pakkumispidu.

Tallinnas müüakse Arakase sõnul igas kuus 100-200 uut korterit. „Muljetavaldav tase. See on 15-20% kogu müügist. Oluline on see, et täna on laos valmis aasta jagu kortereid – tõeline pakkumispidu,“ rääkis Arakas Äripäeva konverentsil Äriplaan 2017.

Ka büroopindade pakkumisi on tema hinnangul palju. „Tallinna kesklinnas ehitatakse aastas praegu kolme aasta nõudluse jagu pindu. See tähendab, et kui tahate pinda üürida, siis valikut on palju ja hinnad liiguvad pigem alla. Pangad reageerivad ja uusi projekte ei finantseerita,“ märkis Arakas.

Eelmisel aastal tehti Baltikumis Arakase sõnul äritehinguid kokku 1,4 miljardi euro eest. Võrdluseks: 2007. aastal oli selliseid tehinguid miljardi eest.

Viljar Arakas märkis Äriplaani konverentsil, et keegi ei vaidle vastu, et kinnisvaras maksab kõige rohkem asukoht. Kuid ärikinnisvaraturul maksab sellest veel rohkem ajastus, viidates erinevate aastate hinnakõikumistele. Oluline on osta õigel ajal.

Arakas tsiteeris Iiri rahvatarkust „Tõusuvesi tõstab kõiki paate“ ja lisas, et järgmise aasta kinnisvara saatuse otsustab see, kas tuleb suurem majandusšokk või ei tule.

Kinnisvarabuumi hari oli Tallinnas 2007.-2008. aastal, kui tehti Arakase sõnul 1000 tehingut kuus. „Täna oleme enam-vähem samas kohas, küll mitte veel päris seal, aga väga lähedal. See pole aga midagi eriskummalist, Soomes on näha samasuguseid kinnisvarakõveraid,“ rääkis Arakas.

Suurim oht Eesti majandusele on tema sõnul see, mis saab Rootsi kinnisvaraturust. „Kindlasti tehakse seal kõik selleks, et krahhi ei tuleks,“ rahustas Arakas.

Arakas poliitikasse ei kibele

Arakase ettekande järel küsis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov temalt, miks ta laval valitsust ei kritiseeri - Twitteris on ta ometi väga kriitiline. Arakas vastas naljatledes, et ei saa ju, sest Kristen (Michal - toim) istub esireas.

Seepeale uuris Rõtov, kas Arakas kogenud ettevõtjana pole mõelnud ise valitsussektorisse siseneda. Seegi ajas Arakase naerma ja ta rääkis ühe meenutuse.

„Mu onu töötas Saaremaal bussipargis mehhaanikuna. Tema ütles ikka, et poisid, kui hea töö saate, siis ärge seda ära visake, head tööd tuleb hoida. Vaadates poliitikat, tundub mulle samamoodi - pole oluline, et sa kuskile jõuaksid, oluline on seda hoida. Ettevõtjad ei sobi poliitikasse, sest nad tahavad kuskile lõpuks ka jõuda,“ muheles Arakas.

Neli küsimust Viljar Arakasele

Millised on suurimad ohud ja võimalused Eesti ettevõtete jaoks 2017. aastal?

Oht on jääda pikaks ajaks oma naba imetlema – paigalseis on tagasiminek.

Võimalus on omandada lahkuva väliskapitali käest mõistliku hinnaga kohalikke ettevõtteid (ja kinnisvara) ning neid laiendada teistele turgudele.

Mida prognoosite Eesti majandusele 2017. aastal?

Külgsuunas liikumist, mida ilmestab kesine ekspordinõudlus. Tänu palkade kasvule suureneb sisetarbimine ja kahjuks kasvab ka valitsuse roll meie igapäevases majanduselus.

Mis võiks olla Eesti eesmärk?

Olla koht, kuhu tahetakse tagasi tulla – kuhu tahavad naasta välismaale õppima läinud noored, kuhu Eestit külastanud turistid tahavad tagasi tulla, kuhu tahetake teha oma ettevõte.

Millised on kolm esimest asja, mida te teeksite Eesti peaministrina?

Noteeriks kahe aasta jooksul Tallinna börsil Tallinna Sadama, Eleringi, Lennuliiklusteeninduse, Omniva ja Eesti Loto vähemusosalused (minimaalselt 25%, pigem 33%–40%). Teiste suuremate ettevõtete – Eesti Energia, Riigi Kinnisvara noteerimine eeldaks ümberstruktureerimist, ettevõtete jagunemist nii-öelda turupõhiseks osaks ja muuks.

Kehtestaks sotsiaalmaksu lae kolmekordse keskmise palga tasemele. Samal ajal võitleks nn OÜ-tamisega.

Ehitaks kiirkorras välja minimaalselt kolmerealise, suuremates liiklussõlmedes pigem neljarealise Tallinna–Tartu/Pärnu/Narva maantee. Selleks emiteeriks riigivõlakirju, kasutades ära pretsedenditult soodsat olukorda riiklike võlakirjade turul, sealhulgas Euroopa Keskpanga tugiostud. Laitmatus korras taristu on majanduskasvu selge eeldus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. September 2016, 16:09
    Otsi:

    Ava täpsem otsing