Rikaste TOPi kuuluvad 30 Eesti jõukamat naist kasvatasid mullu oma vara väärtust meestest kiiremini.
- Tänavuses Rikaste TOPis on Tatjana Liksutova 30 kohta tagapool ehk 52. kohal. Tema vara kahanes aastaga 37 mln euro võrra. Foto: Veiko Tõkman
Kui edetabeli meeste vara väärtus kasvas ca kümnendiku võrra, siis naistel ligi viiendiku. Kokku ulatus nende vara möödunud aastal 408 miljoni euroni.
Toome ära värske Rikaste TOPi kümme kõige jõukamat naist. Ülejäänute koha saab järele vaadata värskest Rikaste TOPist
siit.
Koondedetabeli 52. koht – Tatjana Liksutova (37)
Vara 48,7 miljonit eurot (vara väärtus aastaga kahanes)
Rahvusvahelise kontserni Transgroup Invest teine omanik Tatjana Liksutova on edetabelis neljandat aastat järjest. Varem oli tema asemel Rikaste TOPis tema nüüdseks endine abikaasa
Maksim Liksutov, kes tegi kiiret poliitkarjääri Moskvas ja kureerib Venemaa pealinna transpordikorraldust. Tema tegevust on saatnud kahtlustused korruptsioonis. Samuti on pidevalt olnud üleval kahtlused, et Eestis registreeritud valdusfirma Transgroup Invest tegelik peremees on oligarh Iskander Mahmudov. Viimati kajastati Eesti meedias Mahmudovi ja Maksim Liksutovi seoseid selle aasta alguses, kui Eestis käisid esinemas Vene korruptsiooniuurijad, kes said eelmise aasta lõpus valmis kaks raportit.
Üks nende tähelepanu alla sattunud juhtum puudutas vedurite ja raudteetehnika tootjat Transmashholding. Selle firma üks omanik oli Maksim Liksutov. Raporti autorite Eesti esinemisest kirjutas portaalis Delfi meediaärimees Hans H. Luik. Alljärgnev on lühike kokkuvõte Luige kirjutisest.
Euroopa firmadest on Vene korruptsiooniga seotud väidetavalt prantslaste Alstom (ka Auvere elektrijaama ehitaja). Oligarhide ja Alstomi koostöö sündis, kui Moskva metroo otsustas välja vahetada 832 metroovagunit ja vedurid. Moskva linna transpordiosakonna juhataja, Loksa päritolu Maksim Liksutov mängis aga raporti kohaselt võidu kompaniile Transmashholding. Firma omanike hulka kuuluvad Hollandis registreeritud kompanii kaudu Iskander Mahmudov ja Andrei Bokarev. Liksutovist aga sai firma 12% protsendi omanik. Tema omand vormistati Korruptsioonivastase Võitluse Fondi juhi Aleksei Navalnõi andmetel Šveitsi kaudu.
25% Transmashholdingu omanikuks sai aga Prantsuse Alstom. Firma omanike hulka mahub veel ka Vene Raudtee. Niiviisi, kombineerides riigifirmat, välisfirmat ja kõrget ametnikku, jaotab Transmashholding maksumaksja raha. Aktsionär Iskander Mahmudov aga on Hispaania ja Saksa politsei huviorbiidis olnud seoses Izmailovski maffiagrupi tegevusega Euroopas.
On arvatud, et korruptsioonijuhtumite uurimine oli põhjus, miks Maksim Liksutov pidi loovutama oma osaluse Transgroup Investis. Eesti Ekspress on kirjutanud, et Maksimiga tutvus Tatjana modellitööd tehes. Jõhvis elanud Tatjana läks pärast kooli lõpetamist õppima meditsiiniõeks, kuid sattus hoopis moemaailma tänu sellele, et Tallinna kesklinnas jalutades tuldi tema juurde ja tehti ettepanek hakata modelliks. Ta läks agentuuri EMA ja töötas juba nelja kuu pärast modellina Pariisis. Neli aastat käis tihe töö, mille katkestas Maksim, kes tegi talle ettepaneku jätta Pariis ja tulla Moskvasse.
Koondedetabeli 78. koht – Galina Ignatenko (58)
Vara 32,6 miljonit eurot (kasvas)
Eesti Mereagentuuri omanik nii eraisikuna kui ka firma Egna Tanko kaudu. Ettevõtet juhib Eestis poeg Danil ja Venemaal poeg Aleksei Ignatenko. Eesti Mereagentuuri rajas Galina abikaasa Sergei Ignatenko, kes suri 2005. aastal. Kontserni kuulub üle kümne ettevõtte, mis tegutsevad lisaks Eestile ka Leedus, Venemaal ja Kashastanis.
Grupi eelmise aasta käive oli 23,3 miljonit eurot (2014. a 22,7 miljonit) ja kasum 764 070 eurot (2014. a 1,12 miljonit). Ettevõttest Egna Tanko OÜ võttis Ignatenko eelmisel aastal dividende 130 000 eurot, aasta varem 57 697 eurot. Lisaks vähemusosalusele Eesti Mereagentuuris on Egna Tankol kolm tütarfirmat Venemaal ning kinnisvaraga tegelev sidusfirma Tšehhis. Ettevõtte juhid kirjutavad aruandes, et vaatamata esialgsetele ootustele jätkus konteinerilaevanduses suhteliselt ebastabiilne olukord ka 2015. aastal. 2014. alanud konflikt Ukrainas ning sellele järgnenud vastastikused sanktsioonid Venemaa ja lääneriikide vahel süvendasid oluliselt majanduslikku ebastabiilsust Läänemere regioonis.
Samal ajal toimunud toornafta hinna märkimisväärne ja pikaajaline langus maailmaturul ning sellega kaasnenud Venemaa rubla nõrgenemine muutis oluliselt konteinervedude struktuuri Läänemere regioonis, eriti aga Venemaa Läänemere põhisadamas Peterburis. Venemaal toimunud ostujõu märkimisväärne langus vähendas kaupade importi Venemaale ning soodustas eksporti. Tunduvalt vähenes kõrgema väärtusega tehniliste seadmete, autode, muude laiatarbekaupade import Läänemere regiooni ning samas kasvas suhteliselt madala omahinnaga kohalike eksportkaupade osakaal. Eelpool kirjeldatuga kaasnes konteinerite mereveo tariifide langus nii Lääne-Euroopa põhisadamates kui ka Läänemere sadamates.
Kuna Balti riikide sadamad on jätkuvalt suuremal või vähemal määral sõltuvad kaupade transiidist Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel, toimusid sarnased muutused nii Peterburi kui ka Muuga, Riia ja Klaipeda sadamas. Seega vaatamata müügitulu kasvule langes 2015. aastal Egna Tanko OÜ puhaskasum.
Koondedetabeli 82. koht - Meeli Leeman (49)
Vara 30,6 miljonit eurot (kasvas)
Lasterõivaid tootva
Lenne omanik koos abikaasa Urmas Lennega. Firma käive kahanes eelmisel aastal poole võrra, 11 miljonile eurole ning ärikasumit teeniti 2,7 miljonit eurot ehk aasta varasemast enam kui poole vähem. Poole võrra kahanes müük Soome, Lätti ja Ukrainasse. Müük Eestisse kahanes kolmandiku võrra. Urmas Leeman selgitab aastaaruandes, et hoolimata keerulisest poliitilisest olukorrast välisturul kujunes 2015. aasta rahuldavaks. Firma maksis omanikutulu 200 000 eurot.
- Mari Tooli vara kasvas aastaga 8,4 mln euro võrra. Foto: Scanpix/Õhtuleht
Koondedetabeli 87. koht – Mari Tool (38)
Vara 29,8 miljonit eurot (kasvas)
Toomas Tooli abikaasa. Kolm aastat tagasi sai seni Toomas Toolile kuulunud Baltplasti omanikuks. Mari Toolile kuulub ka 21,5% börsifirmast Silvano.
Koondedetabeli 93. koht – Tiina Mõis (59)
Vara 28 miljonit eurot (vara kasvas)
Investeerib oma valdusfirma Genteel kaudu väärtpaberitesse. Ettevõtte bilansimaht oli eelmise aasta lõpuks 28 miljonit eurot ning kasumit teenis 1 miljon eurot. Kolmveerandi kasumist andis väärtpaberite ümberhindlus ning ühe neljandiku saadud intressid ja dividendid.
Koondedetabeli 138. koht – Marju Kern (39)
Vara 20,7 miljonit eurot (edetabeli uus tulija)
Talle kuuluval valdusfirmal Com Holding on telekomifirmas Starman 26% suurune osalus. Ettevõtte varasem omanik oli Starmani üks rajajatest Peeter Kern, kes läks 2014. aasta kevadel manalateele.
Koondedetabeli 139. koht – Mai Kaarepere (49)
Vara 20,5 miljonit eurot (kasvas)
Päris Tartu Kommertspanga ja Hansapanga asutanud Rein Kaarepere vara. Investeerib väärtpaberitesse ja kinnisvarasse. Tema ettevõtte OÜ Krenno käive kahanes eelmisel aastal ligi 20 korda, 33 100 eurole. Aasta varem oli ettevõte investeeringuid 566 000 euro võrra üles hinnanud. Aasta varasema 500 000 eurose kasumi asemel saadi 47 000 eurot ärikahjumit.
Koondedetabeli 174. koht – Tiina Kirsme (63)
Vara väärtus 15,9 miljonit eurot (kahanes)
Harju KEKi enamusaktsionär, osalus kuulus kaks aastat tagasi manalateele läinud Lembit Kirsmele. Harju KEK on börsifirma Harju Elektri suurim omanik 32% suuruse osalusega.
Koondedetabeli 178. koht – Evelyn Tihemets (33)
Vara 15,1 miljonit eurot (kahanes)
Aastaid Eestis tegutsenud itaallase Ernesto Preatoni lähikondne, börsifirma Pro Kapital suuromanik.
- Reklaamiärinaine Reet Roos kasvatas aastaga oma vara 3,4 mln euro võrra. Foto: Eiko Kink
Koondedetabeli 188. koht – Reet Roos (43)
Vara 14,6 miljonit eurot (kasvas)
Talle kuuluv RR Valdus on mitme Balti turul tegutseva reklaami- ja meediaagentuuri omanik. Kontserni eelmise aasta käive oli 34,1 miljonit eurot (32,6 miljonit eurot) ja kasumit teeniti 2 miljonit eurot (2014. a 1,5 miljonit).
Seotud lood
Kuigi miljonäre on Eestisse lisandunud viimase kümnendi jooksul jõuliselt ning nende vara kasvab samuti tempokalt, võtab areng tuure maha.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.