Lobjakas: Rõivase muretud päevad on loetud

Selles valguses tuleks ilmselt näha ka Siim Kallase tänaseid sõnu, mille teise tiiva esindaja, peasekretär Nebokat on juba avalikult hukka mõistnud. Kallase analüüs näib olevat, et tal on ainult kaks valikut: kas võim REs enda kätte saada või uus partei luua. Presidendivalimised osutasid, et Kallase fraktsioon oli Kaljuranna omast numbriliselt märgatavalt tugevam. Pikas perspektiivis maksab tõenäoliselt siiski kontroll n-ö poliitilise infra üle, mis on kindlalt Michali/Rosimannuste kätes. Siit ka Kallase skepsis selle osas, et tema inimestel REs tulevikku oleks.

Kahe enamvähem võrdse tiiva olemasolu on paradoksaalselt ajutiselt loonud soodsa ökosüsteemi Taavi Rõivase hapra eksistentsi kestmiseks. Tema visklemist ühelt tiivalt saab käsitleda katsetena parteid stabiliseerida - seni kuni partei ei lagune, peaks tugevnema ka peaministri positsioon. Normaalses erakonnas kujutaks juhi arbiitripositsioon sellises olukorras iseseisva toetuspinna loomise potentsiaali. Kui Rõivas kevadel veel peaminister on, tähendakski see, et jumalad olid tema poolt. Et aga ise enda eest seista, peaks Rõivas oma positsiooni täna tsementeerima, koondades enda taha RE sõltumatud suuremad ja väiksemad eminentsid nagu Ligi, Lang, Laaneots jpt. Ühtlasi peaks Rõivas saama selge põlvepainutuse-truudusvande Kallastelt ja Michal/KPRilt (Keit Pentus-Rosimannus - toim). Sel juhul oleks partei lühemas ja keskmises perspektiivis ühtne - ja Rõivas definitsiooni kohaselt hea juht.

Siim Kallase jutt uuest parteist, Nebokati varjamatu Kallasele pealehüppamine, ning Keskerakonna (Ratase) ja SDE (Mikseri) hiljutine jutt valitsusevahetusest näib siiski osutavat, et pinged RE sees on liiga suured ja Taavi Rõivase muretud päevad poliitilise tormi tuulevaikses südames juba loetud.

Kallaste uue partei probleem oleks kahekordne: esiteks tuleks sellega liitujatel allutada oma ambitsioon juba ette Kallas(t)e nimele, mis defineeriks erakonda avalikkuse silmis; teiseks on poliitiline ruum puhtakujulisele liberalismile -- või isegi neoliberalismile, mis Siim Kallase vaateid näib defineerivat -- Eestis täna pehmelt öeldes piiratud. Raha probleemi ilmselt poleks, aga Eesti laenudel seisev nooremas keskeas keskklass on tänase RE "tagatoa" poolt ilmselt liiga hästi sisse töötatud, et uue leivaisaga idealistlikult riskida.