Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbimislaenud tõid "ilgelt suure tõusu"

    Inimesed võtavad järjest agaramalt tarbimislaene, mis on nagu vesi krediidiandjate ja nende partnerite veskile.

    Eesti Panga statistikast nähtub, et tarbimislaenud on sel kümnendil saanud uuesti hoo sisse ning kasvanud keskmiselt ligi 20 protsenti aastas. Laenukäibe kasv omakorda toidab kohalikke ärisid, kes sellest kasu lõikavad.
    „Läheb suurepäraselt. Meil on ilgelt suur tõus olnud,“ ütles Hansaposti omanik Urmas Türk ja ennustab Hansapostile taas rekordilist kasvuaastat. „Käibekasv on 60-70 protsendi juures. Ei usu, et järgmisel aastal tõusunurk nii terav on nagu sel aastal, aga plaan on kindlasti edasi kasvada.“
    Türk rääkis, et kuna firma on juurde palganud palju inimesi ja teinud investeeringuid, siis kasuminumber jääb pigem eelmise aasta tasemele. Võrdluseks oli Hansaposti mullune käive 15,6 miljonit eurot ja kasum 15 000 eurot.
    E-kaubanduse turg areneb hoogsalt, selgitas Türk tõusu tagamaid. „Kunagi käidi külmikut vaatamas poes, aga praegu ei ole mõtet seda endale selga võtta, kodus on mugavam valida. Tooteid, millel katsumise efekt on väiksem, ostetakse internetist.“ Hansapostile algas kasv mõni aasta tagasi, kui firma otsustas panustada veebikaubamajaks muutumisele.
    Liiga kiire tempo
    „Meil on praegu probleem, et kasvame natuke liiga kiiresti. Protsesse tuleb ümber teha, osakonnad suurenevad. Loodame, et meil ikkagi käive ja kasum suurenevad rohkem kui kulud,“ ütles Hansaposti teine omanik Taavi Rajur ja lisas, et surve marginaali langemiseks on selge. „Käibekasv kompenseerib mõningast marginaali vähenemist.“
    Rajur rääkis, et järelmaksuga ostetakse kõike. „Ühes tellimuses on keskmiselt 4,5 toodet. Näiteks juuksekumm, televiisor ja kleit,“ kirjeldas ta, kuid märkis, et järelmaksus nad plahvatuslikku tõusu praegu näinud ei ole.
    Finantsinspektsioon tõi välja, et keskmine laenulepingu väärtus on krediidiasutustel, mis polnud pankadega seotud, 491 eurot. Hansaposti keskmine lepingu hind on Rajuri sõnutsi aga tunduvalt madalam, täpsemat numbrit ta ei avaldanud.
    „Kolmandik on meil järelmaksuga. Päris palju,“ lisas Urmas Türk, kes peab järelmaksu kasulikuks, sest tänu sellele teevad inimesed kallimaid oste, mis omakorda tõstab Hansaposti jaoks keskmise ostu suurust.
    Kuigi räägitakse palgakasvust, ei saa inimesed Türgi hinnangul tänu sellele suuri summasid kohe välja käia – palk kosub selleks liiga vähe. Seega ei ole ka üllatav tarbimislaenude populaarsus.
    Tuntav tõus
    Koduliisingu juhatuse liikme Kelly Veske sõnul on järelmakse tahetud mullusega võrreldes umbes 10 protsenti rohkem. Peamiselt soetatakse kodutehnikat, mööblit ja arvuteid. Ühe lepingu keskmine summa jääb siis 400-600 euro vahele. „Viimasel kahel-kolmel aastal on üsna hoogsa tempoga järelmaksu võtmine kasvanud,“ lausus Veske. „Ilmselt ei võta inimesed seda, kui häda käes on, vaid tahavad makseid hajutada.“
    Euronicsi juhatuse liikmel Heiki Möldril on teine nägemus, miks inimesed tarbimislaene rohkem on eelistanud. Kasv peitub suurte pankade varasema otsuse taga. Nimelt lõpetas näiteks Swedbank paar aastat tagasi järelmaksu pakkumise, seega sai koostöö jaekaubandusettevõtetega punkti.
    „Siis tuli suur kukkumine, aga kui LHV selle tootega turule tuli, saabus tõus. Tarbimisharjumus polnud kadunud, vaid teenust peaaegu ei olnud,“ ütles Mölder.
    Mölder usub, et on veel põhjuseid, miks inimesed järelmaksu või muu ees ei kohku. „Raha hind on nii odav, on mõistlik optimeerida oma väljaminekuid peredes ja firmades.“
    Euronicsi käive ja kasum järske hüppeid ei tee, püsides stabiilsed, sõnas Mölder. „Läheb hästi,“ ütles ta, kuid nentis, et e-kaubandus teeb elu keerulisemaks. „See rõhub päris tugevalt kukil. Meil on väga korralik koduleht, aga on tegijaid, kes viimase piiri peal püüavad müüa. Hindu alla kiskuda.“
    Vana tõde
    Meditsiiniteenuste eest tasumiseks laenu andva Medicrediti juht Andre Liplik ütles palga- ja laenuvõtmise kasvu valguses, et ootamatusi pole. „On vana hea tõde, et kui majanduses läheb paremini, siis inimesed julgevad ka rohkem laene võtta.“
    Liplik rõhutas, et nende firma nišš erineb teiste krediidipakkujate omast, kuna klientuur jõuab Medicreditini otse raviasutustest. Asi on seega vajaduses. „See ei ole emotsioonipõhine järelmaks,“ tõdes Liplik. „Meie suurim mõjutaja on, kas meditsiiniteenuse hind on odavam või kallim.“
    Paar aastat aktiivselt tegutsenud Medicredit teeb koostööd üle 200 kliinikuga, algusajal oli nende arv nelja-viie ringis. Seda, et kliendid Medicreditile raha tasumisega jänni jäävad, juhtub Lipliku sõnul väga harva. „See risk on igasse ärisse sisse kirjutatud, aga me oleme väga konservatiivsed,“ lausus Liplik. „Inimesed, kes enda eest hoolitsevad, käivad arsti juures, on võib-olla kohusetundlikumad.“
    Uued laenuandjad võtavad võimu
    Esimest korda õnnestus finantsinspektsioonil üle vaadata pankadele konkurentsi pakkuvate krediidiandjate turg. Hõivanud on nad sellest 21 protsenti.
    Andmed näitavad, et selle aasta esimesel poolel kasvas tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht jõudsalt. Pankade ja krediidiandjate laenuportfelli koondjääk suurenes 0,6 miljardi euro võrra, ulatudes 17,3 miljardi euroni.
    Viimati oli sarnane tarbimislaenude kasv mullu esimesel poolaastal, aga siis puudutas see vaid pankade väljastatud laene, sest krediidiandjate kohta puudusid inspektsioonil andmed.
    Muud krediidipakkujad on pankade kõrval hõivanud 21 protsenti turust, keskmine nende laenulepingu väärtus on pea 500 eurot. Statistika näitab veel, et kui 10 aastat tagasi võeti tihti kinnisvara tagatisel tarbimislaenu, siis nüüd on see pea olematu valik. Pankadega mitteseotud krediidiandjate puhul on arvestatud ka järelmaksu võtmist.
  • Hetkel kuum
Artur Ulla: krüptokroon tulgu! Jagame kasvu dividendidena kodanikele
Iga kodanik võiks saada osa ettevõtete edulugudest läbi plokiahelal asuvate müntide (Kroonide), mida jaotatakse nii firmadele endile kui kõikidele kodanikele, kui ettevõtetel läheb hästi, pakub Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Iga kodanik võiks saada osa ettevõtete edulugudest läbi plokiahelal asuvate müntide (Kroonide), mida jaotatakse nii firmadele endile kui kõikidele kodanikele, kui ettevõtetel läheb hästi, pakub Artur Ulla arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Apple loobub elektriautode ehitamise projektist
Apple lõpetab kümne aasta pikkuse jõupingutuse ning katkestab elektriautoga seotud töö. Nii loobub ettevõte oma läbi ajaloo kõige ambitsioonikamast projektist, vahendas Bloomberg.
Apple lõpetab kümne aasta pikkuse jõupingutuse ning katkestab elektriautoga seotud töö. Nii loobub ettevõte oma läbi ajaloo kõige ambitsioonikamast projektist, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Kuuekohalise maksuvõlaga mööblipaigaldaja koondab töötajad pankroti pärast
Mööblimontaažiga tegelev Mööbliekspert Paigaldus OÜ teavitas töötukassat 14 töökoha koondamise kavatsusest, mille põhjuseks tõi ettevõte pankroti.
Mööblimontaažiga tegelev Mööbliekspert Paigaldus OÜ teavitas töötukassat 14 töökoha koondamise kavatsusest, mille põhjuseks tõi ettevõte pankroti.
Skeleton Technologies sai juhtkonda uue liikme
Alates 23. veebruarist on superkondensaatoreid valmistava tehnoloogiafirma Skeleton Technologies juhatuses ka Jaak Ennuste.
Alates 23. veebruarist on superkondensaatoreid valmistava tehnoloogiafirma Skeleton Technologies juhatuses ka Jaak Ennuste.