Tarbimislaenud tõid "ilgelt suure tõusu"

20. oktoober 2016, 07:00
„Läheb suurepäraselt. Meil on ilgelt suur tõus olnud,“ ütles Hansaposti juhatuse liige Urmas Türk.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161020/NEWS/161019641/AR/0/Urmas-Türk.jpg

Inimesed võtavad järjest agaramalt tarbimislaene, mis on nagu vesi krediidiandjate ja nende partnerite veskile.

Eesti Panga statistikast nähtub, et tarbimislaenud on sel kümnendil saanud uuesti hoo sisse ning kasvanud keskmiselt ligi 20 protsenti aastas. Laenukäibe kasv omakorda toidab kohalikke ärisid, kes sellest kasu lõikavad.

„Läheb suurepäraselt. Meil on ilgelt suur tõus olnud,“ ütles Hansaposti omanik Urmas Türk ja ennustab Hansapostile taas rekordilist kasvuaastat. „Käibekasv on 60-70 protsendi juures. Ei usu, et järgmisel aastal tõusunurk nii terav on nagu sel aastal, aga plaan on kindlasti edasi kasvada.“

Türk rääkis, et kuna firma on juurde palganud palju inimesi ja teinud investeeringuid, siis kasuminumber jääb pigem eelmise aasta tasemele. Võrdluseks oli Hansaposti mullune käive 15,6 miljonit eurot ja kasum 15 000 eurot.

E-kaubanduse turg areneb hoogsalt, selgitas Türk tõusu tagamaid. „Kunagi käidi külmikut vaatamas poes, aga praegu ei ole mõtet seda endale selga võtta, kodus on mugavam valida. Tooteid, millel katsumise efekt on väiksem, ostetakse internetist.“ Hansapostile algas kasv mõni aasta tagasi, kui firma otsustas panustada veebikaubamajaks muutumisele.

Liiga kiire tempo

„Meil on praegu probleem, et kasvame natuke liiga kiiresti. Protsesse tuleb ümber teha, osakonnad suurenevad. Loodame, et meil ikkagi käive ja kasum suurenevad rohkem kui kulud,“ ütles Hansaposti teine omanik Taavi Rajur ja lisas, et surve marginaali langemiseks on selge. „Käibekasv kompenseerib mõningast marginaali vähenemist.“

Rajur rääkis, et järelmaksuga ostetakse kõike. „Ühes tellimuses on keskmiselt 4,5 toodet. Näiteks juuksekumm, televiisor ja kleit,“ kirjeldas ta, kuid märkis, et järelmaksus nad plahvatuslikku tõusu praegu näinud ei ole.

Finantsinspektsioon tõi välja, et keskmine laenulepingu väärtus on krediidiasutustel, mis polnud pankadega seotud, 491 eurot. Hansaposti keskmine lepingu hind on Rajuri sõnutsi aga tunduvalt madalam, täpsemat numbrit ta ei avaldanud.

„Kolmandik on meil järelmaksuga. Päris palju,“ lisas Urmas Türk, kes peab järelmaksu kasulikuks, sest tänu sellele teevad inimesed kallimaid oste, mis omakorda tõstab Hansaposti jaoks keskmise ostu suurust.

Kuigi räägitakse palgakasvust, ei saa inimesed Türgi hinnangul tänu sellele suuri summasid kohe välja käia – palk kosub selleks liiga vähe. Seega ei ole ka üllatav tarbimislaenude populaarsus.

Tuntav tõus

Koduliisingu juhatuse liikme Kelly Veske sõnul on järelmakse tahetud mullusega võrreldes umbes 10 protsenti rohkem. Peamiselt soetatakse kodutehnikat, mööblit ja arvuteid. Ühe lepingu keskmine summa jääb siis 400-600 euro vahele. „Viimasel kahel-kolmel aastal on üsna hoogsa tempoga järelmaksu võtmine kasvanud,“ lausus Veske. „Ilmselt ei võta inimesed seda, kui häda käes on, vaid tahavad makseid hajutada.“

Euronicsi juhatuse liikmel Heiki Möldril on teine nägemus, miks inimesed tarbimislaene rohkem on eelistanud. Kasv peitub suurte pankade varasema otsuse taga. Nimelt lõpetas näiteks Swedbank paar aastat tagasi järelmaksu pakkumise, seega sai koostöö jaekaubandusettevõtetega punkti.

„Siis tuli suur kukkumine, aga kui LHV selle tootega turule tuli, saabus tõus. Tarbimisharjumus polnud kadunud, vaid teenust peaaegu ei olnud,“ ütles Mölder.

Mölder usub, et on veel põhjuseid, miks inimesed järelmaksu või muu ees ei kohku. „Raha hind on nii odav, on mõistlik optimeerida oma väljaminekuid peredes ja firmades.“

Euronicsi käive ja kasum järske hüppeid ei tee, püsides stabiilsed, sõnas Mölder. „Läheb hästi,“ ütles ta, kuid nentis, et e-kaubandus teeb elu keerulisemaks. „See rõhub päris tugevalt kukil. Meil on väga korralik koduleht, aga on tegijaid, kes viimase piiri peal püüavad müüa. Hindu alla kiskuda.“

Vana tõde

Meditsiiniteenuste eest tasumiseks laenu andva Medicrediti juht Andre Liplik ütles palga- ja laenuvõtmise kasvu valguses, et ootamatusi pole. „On vana hea tõde, et kui majanduses läheb paremini, siis inimesed julgevad ka rohkem laene võtta.“

Liplik rõhutas, et nende firma nišš erineb teiste krediidipakkujate omast, kuna klientuur jõuab Medicreditini otse raviasutustest. Asi on seega vajaduses. „See ei ole emotsioonipõhine järelmaks,“ tõdes Liplik. „Meie suurim mõjutaja on, kas meditsiiniteenuse hind on odavam või kallim.“

Paar aastat aktiivselt tegutsenud Medicredit teeb koostööd üle 200 kliinikuga, algusajal oli nende arv nelja-viie ringis. Seda, et kliendid Medicreditile raha tasumisega jänni jäävad, juhtub Lipliku sõnul väga harva. „See risk on igasse ärisse sisse kirjutatud, aga me oleme väga konservatiivsed,“ lausus Liplik. „Inimesed, kes enda eest hoolitsevad, käivad arsti juures, on võib-olla kohusetundlikumad.“

Uued laenuandjad võtavad võimu

Esimest korda õnnestus finantsinspektsioonil üle vaadata pankadele konkurentsi pakkuvate krediidiandjate turg. Hõivanud on nad sellest 21 protsenti.

Andmed näitavad, et selle aasta esimesel poolel kasvas tarbimise rahastamiseks võetud teenuste maht jõudsalt. Pankade ja krediidiandjate laenuportfelli koondjääk suurenes 0,6 miljardi euro võrra, ulatudes 17,3 miljardi euroni.

Viimati oli sarnane tarbimislaenude kasv mullu esimesel poolaastal, aga siis puudutas see vaid pankade väljastatud laene, sest krediidiandjate kohta puudusid inspektsioonil andmed.

Muud krediidipakkujad on pankade kõrval hõivanud 21 protsenti turust, keskmine nende laenulepingu väärtus on pea 500 eurot. Statistika näitab veel, et kui 10 aastat tagasi võeti tihti kinnisvara tagatisel tarbimislaenu, siis nüüd on see pea olematu valik. Pankadega mitteseotud krediidiandjate puhul on arvestatud ka järelmaksu võtmist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. October 2016, 17:42

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing