Et meri ei oleks põlvini

“Meie looduskeskkond on kiiresti lähenemas pretsedenditu, pöördumatu ja katastroofilise muutuse suunas, mis ähvardab kogu inimkonda,“ nentis keskkonnaaktivist, ÜRO rahusaadik ja filmi produtsent Leonardo DiCaprio. „Mu eesmärgiks ei olnud, et see film hirmutaks inimesi või esitaks neile statistikat ja fakte, mida nad juba niigi teavad, vaid keskenduks pigem sellele, mida me saame kohe muuta selleks, et meie planeet jääks järeltulevatele generatsioonidele elatavaks paigaks. Meil hakkab aeg otsa lõppema,“ rääkis DiCaprio filmi tegemise sügavamast eesmärgist.

Kliimamuutusele viitavad järjest tugevamad tormid, merevee taseme tõus, üleujutused, Arktika merejää ülikiire sulamine, pidevalt kasvav maakera keskmine temperatuur ning kliimapagulaste arv, millest kõigest ka filmis juttu tuleb.

Kliimamuutus igas maailma nurgas

Oscari-võitjate koostöös sündinud dokumentaalfilm, mis tasuta interneti keskkondades vaatamiseks üleval, on valminud kahe viimase aasta jooksul, mil nad reisisid maailma erinevatesse paikadesse, et uurida kliimamuutuste mõju piirkondade loodusele ja seal elavatele inimestele.

Nende tee viis neid Arktikasse, Austraaliasse, Euroopa, Aasia, Aafrika, Põhja- ja Lõuna-Ameerika riikidesse, et vestelda kohalike elanike, teadlaste, keskkonnaaktivistide, poliitikute ning kõrgete ametnike, sealhulgas Barack Obama ja paavst Franciscusega. Küsimuseks ei midagi muud kui see, kuidas panna maailma liidreid ja nii igaühte meist pöörama tähelepanu kliimamuutusele ja seda põhjustava CO2 taseme vähendamisele.

Alusta probleemi lahendamist endast

Kõige lihtsam on alustada meist igaühel enda igapäevaste käitumis- ja tarbimisharjumuste ülevaatamisega, seeläbi on võimalik palju muuta. Teiseks suureks sammuks on 4. novembril jõustunud Pariisi kliimakokkuleppe, mis sõlmiti mullu 195 maailma riigi osalusel. Nende hulka kuulub ka Eesti. DiCaprio ja Stevens olid oma võttemeeskonnaga ajaloolisel sündmusel samuti kohal, mida filmist näha saab.

Eesti sihiks on selle raames aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle saavutamiseks on vajalikud muutused energeetika-, tööstus- ja transpordisektoris, aga ka inimeste igapäevastes harjumustes.

„Üleminek uuele mõtte- ja tegutsemismallile ei peagi kerge olema, aga lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik. Keskkond saab olema puhtam ja inimesed tervemad, ressursse kasutatakse mõistlikumalt ning enamjaolt teevad uued lahendused inimeste elu ka mugavamaks. Planeet Maa elanikud peavad mõistma, et ressursid on piiratud ja senine pillav eluviis peab lõppema,“ rääkis keskkonnaminister Marko Pomerants. 

10 SOOVITUST Mida saad juba täna teha, et enda CO2-jalajälge vähendada? 

1. Kasuta taastuvenergiat - energiat, mida toodavad päikesepaneelid, tuulegeneraatorid jm.

2. Asenda tavalised elektripirnid LED-pirnidega, mis kasutavad kuni 80% vähem energiat ja kestavad kauem.

3. Vaheta enda majapidamisseadmed energiasäästlikumate vastu. Jälgi toodetel olevaid energiamärgiseid.

4. Pese pesu külma veega. 

5. Taaskasuta asju ja sorteeri prügi - klaasi, alumiiniumi, plastiku ja paberi ümbertöötlemine aitab säästa loodusressursse ja vähendab CO2 jalajälge. 

6. Osta vähem või võimalusel üldse mitte liha. Iga söödud kilogramm veiseliha on samaväärne 13,3 kilogrammi kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisega. Vähem liha süües vähendad oluliselt oma ökoloogilist jalajälge.

7. Kasuta riidest kotte ja osta võimalusel kaalukaupa oma taarat kasutades, et vähendada pakendamist.

8. Võimalusel ära osta plastikpudelisse villitud jooke. Nõudus plastiktoodete järele vähendab ka nõudlust fossiilsete kütuste järele.

9. Reisi võimalusel vähem.

10. Sõida ökonoomselt ja kui võimalik, käi autoga sõitmise asemel ka tervise huvides mõni päev jala või soida hoopis rattaga. 

Allikas: Beforetheflood.com

VAATA LISAKS

"The Inconvenient Truth" (2006)Režissöör Davis Guggenheim jälgib Ameerika presidendiks kandideerinud ja valimised napilt kaotanud Al Gore´i esinemisi, kui viimane käib ringi, et tõsta inimeste teadlikust kliimasoojenemisest ja sellega seotud ohtudest keskkonnale ja inimestele endile. www.algore.com

"The Island President" (2011)Peale demokraatliku riigikorra loomist Malediividel võttis saareriigi uus president Mohamed Nasheed oma südameasjaks kliimasoojenemise küsimuse, kuna Malediivid on riik, mida ähvardab pideva merevee taseme tõusu korral uppumine. http://theislandpresident.com

"Cowspiracy: The Sustainability Secret" (2014)Dokumentaalfilm näitab, kuidas massiline loomakasvatus liha söömise eesmärgil on maakera üks suurimaid reostajaid ja kurnajaid - see kurnab maad, reostab vett, tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui transporditööstus ja liiklus, on põhjuseks loomade looduslike elupaikade kadumises, liikide väljasuremises. www.cowspiracy.com