Sirje Rank • 28. november 2016
Jaga lugu:

Soome loodab kliimalahendustest uut ekspordiedu

Kliima- ja energiastrateegiat tutvustas viis ministrit – keskel majandsuminister Olli Rehn.  Foto: Soome valitsus

Soome tahab lüüa oma uue kliima- ja energiastrateegiaga mitu kärbest korraga – tugevdada Soome kaubamärki, eelistada kodumaist, arendada uusi eksporditooteid ja luua töökohti piirkondadesse, kus need niisama lihtsad tekkima ei ole.

Ühtlasi täidaks strateegia kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamiseks ELis võetud kohustused.

Läinud nädalal esitlesid pressikonverentsil uut strateegiat korraga viis ministrit, mis joonis alla, kui laialdane on selle strateegia mõju majandusele tervikuna.

Soome kaubandus- ja arenguminister Kai Mykkänen tuletas meelde, kuidas Soomes loodi 1980. aastatel esimesena maailmas GSM mobiilside turg, mis tegi võimalikuks Nokia eduloo. Ning kuidas Soomes hakati esimeste seas maailmas puhastama paberitööstuse reovett ja mürgiseid jäätmeid, mille baasil võis minister äsja pakkuda Nigeerias nii Soome tehnoloogiat kui ka usaldusväärset kogemust. Samasugust ekspordiedu tahetakse nüüd ka uute lahenduste väljatöötamisest kogu maailmas alanud energiasektori uuenemises.

„(Strateegias võetud sihtidega) sunnime majandust looma lahendusi, mida me pärast saame suurtes kogustes müüa mujal maailmas,“ ütles Mykkänen. „Lisaks tugevneb sellega Soome kuvand clean-tech-lahenduste pakkujana,“ lisas minister, rõhutades, et ekspordiedu sõltub väga palju esimesena liikvele minekust.

Olles äsja rääkinud India energiaministriga, kuidas Soomes on pea igas kodus nutikad arvestid, mis jälgivad energia tarbimist, öelnud India minister, et ostaks oma riiki selliseid vähemalt 250 miljonit. Siit teile vihje, tootjad, ütles Mykkänen.

Aastaks 2030 tahab Soome:

tõsta taastuva energia osakaalu lõpptarbimises 50%-le (praegu 40% lähedal) ja omatoodangu 55%-le,

vähendada nafta importi 2005. aasta tasemest poole võrra,

loobuda kivisöe kasutamisest,

muuta ära taastuvenergia toetuste süsteemi ja suurendada biokütuste osa transpordis.

Siht aastaks 2050 on süsnikuneutraalne ühiskond.

Riigi kuvand

Eesmärgid, millega Soome loodab enesele maailma tähelepanu tõmmata ja maa kuvandit tugevdada, on plaan juba 14 aasta pärast loobuda kivisöe kasutusest elektritootmises, sätestades selle nõude seaduses. Majandusminister Olli Rehn on pidanud sellist sihti niisama revolutsiooniliseks kui naistele hääleõiguse andmist.

See kõlab pealkirjades uhkemalt kui oleks tegelik ponnistus – Soome energiaportfellis on kivisöe osa juba kahanenud 8%-le. Varustuskindluse jaoks säilib aga ka edaspidi võimalus erandkorras sütt kasutada.

Teine kõlavam eesmärk on siht vähendada poole võrra fossiilset päritolu vedelkütuste kasutust ja importi, mis korvataks kodumaiste taastuvatest allikatest toodetud kütustega. Tööminister Jari Lindström kiitis, et tänu sellele tekib ühtlasi töökohti just Soome neis piirkondades, kus muidu on uusi töökohti väga keeruline juurde saada.

Metsal suur roll

Suur roll Soome kliima- ja energiastrateegia eesmärkide täitmisel on metsal, mis siiski ei tähenda, et riik nüüd oma metsad auto kütusepaagis ära põletab.

Põllumajandusminister Kimmo Tiilikainen rõhutas, et eelkõige kasvatab Soome oma metsa tööstuse toormeks. Energia tootmiseks saab minna see, mis tekib sae- ja tselluloositööstuse kõrvalproduktina või metsade hooldusraiel. Selle baasil saab toota 120–130 TWh energiat. Ekstra energiavõsa Soome ei kasvata. Raiemahuks visandatakse ca 80 miljonit kuupmeetrit aastas, mis on rehkendatud varuga – tegelik juurdekasv võimaldaks rohkemgi raiuda.

Metsapõhise toorme baasil on Soomes aastaid arendatud biokütuste tootmist. See saab olema üheks komponendiks strateegia selles osas, mis puudutab heitmete vähendamist transpordis. Aastaks 2030 seab Soome sihi, et teeliikluses kasutatavast kütusest peab 30% moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus (praegu 13,5%). Paralleelselt plaanitakse raskeveokitele toetust, mis sellest kasvavad kulud kompenseerida aitaks.

Põhjalale ühtne turg

Soome transpordiministri Anne Berneri sõnul pingutab Soome ka selle nimel, et biokütustele suuremat turgu luua. Lahendus võiks olla ühtse turu loomine Skandinaavia riikides, mida on ministrite tasandil ka juba arutatud. Läinud nädalal kirjutas Soome päevaleht Helsingin Sanomat kahtlustest, kas Soome mitte biokütuseid arendades rappa ei lähe, kui mujal Euroopas kaaluvad mõned riigid juba sisepõlemismootorite keelustamist, et konkreetsemalt elektriautodele pühenduda.

Ka Soomes plaanitakse soodustada elektriautode kasutuselevõttu. Autopargi uuendamine on strateegia transpordi osa nii-öelda teine jalg. Võetakse siht, et aastaks 2030 oleks Soome teedel vähemalt 250 000 elektriautot (praegu alla tuhande) ning vähemalt 50 000 gaasiküttel autot. Praegu on Soome autopark ministri sõnul ELi riikide seas üks vanimaid, mullu keskmiselt 11,7 aastat vana.

Strateegia kolmas jalg on kogu transpordisüsteemi tõhusamaks muutmine, et iseteenindusest, kus igaüks sõidab eelkõige oma autoga, saaks teenuste turg, kus võimalikult palju vedusid üritatakse optimeerida. Ühitades näiteks reisijateveo kaubatranspordi ja postiveoga. Jala käimist ja rattasõitu peaks lisanduma 30%.

Senised toetused lõpevad

Praegune tootmispõhine tuuleenergia toetuste süsteem on plaanis lõpetada. Riik jätkab üleminekuperioodil 2018–2020 selliste tehnoloogiate toetamist, mis suudavad taastuvenergiat toota kõige efektiivsemalt ja madalamate kuludega. Ühtegi tehnoloogiat ekstra eelistada ei ole plaanis. Edaspidi peaksid investeeringud taastuvenergiasse toimuma juba turupõhiselt. Toetus võib säilida arendustegevusele.

Uut strateegiat hakkab arutama Soome parlament. Majandusminister Olli Rehni sõnul läheb strateegia ellu viimine riigile maksma jooksval kümnendil 160 miljonit ja järgmisel aastakümnel 900 miljonit eurot.

Jaga lugu:
Hetkel kuum