Soome loodab kliimalahendustest uut ekspordiedu

Ühtlasi täidaks strateegia kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamiseks ELis võetud kohustused.

Läinud nädalal esitlesid pressikonverentsil uut strateegiat korraga viis ministrit, mis joonis alla, kui laialdane on selle strateegia mõju majandusele tervikuna.

Soome kaubandus- ja arenguminister Kai Mykkänen tuletas meelde, kuidas Soomes loodi 1980. aastatel esimesena maailmas GSM mobiilside turg, mis tegi võimalikuks Nokia eduloo. Ning kuidas Soomes hakati esimeste seas maailmas puhastama paberitööstuse reovett ja mürgiseid jäätmeid, mille baasil võis minister äsja pakkuda Nigeerias nii Soome tehnoloogiat kui ka usaldusväärset kogemust. Samasugust ekspordiedu tahetakse nüüd ka uute lahenduste väljatöötamisest kogu maailmas alanud energiasektori uuenemises.

Põllumajandusminister Kimmo Tiilikainen rõhutas, et eelkõige kasvatab Soome oma metsa tööstuse toormeks. Energia tootmiseks saab minna see, mis tekib sae- ja tselluloositööstuse kõrvalproduktina või metsade hooldusraiel. Selle baasil saab toota 120–130 TWh energiat. Ekstra energiavõsa Soome ei kasvata. Raiemahuks visandatakse ca 80 miljonit kuupmeetrit aastas, mis on rehkendatud varuga – tegelik juurdekasv võimaldaks rohkemgi raiuda.

Metsapõhise toorme baasil on Soomes aastaid arendatud biokütuste tootmist. See saab olema üheks komponendiks strateegia selles osas, mis puudutab heitmete vähendamist transpordis. Aastaks 2030 seab Soome sihi, et teeliikluses kasutatavast kütusest peab 30% moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus (praegu 13,5%). Paralleelselt plaanitakse raskeveokitele toetust, mis sellest kasvavad kulud kompenseerida aitaks.

Põhjalale ühtne turg

Soome transpordiministri Anne Berneri sõnul pingutab Soome ka selle nimel, et biokütustele suuremat turgu luua. Lahendus võiks olla ühtse turu loomine Skandinaavia riikides, mida on ministrite tasandil ka juba arutatud. Läinud nädalal kirjutas Soome päevaleht Helsingin Sanomat kahtlustest, kas Soome mitte biokütuseid arendades rappa ei lähe, kui mujal Euroopas kaaluvad mõned riigid juba sisepõlemismootorite keelustamist, et konkreetsemalt elektriautodele pühenduda.

Ka Soomes plaanitakse soodustada elektriautode kasutuselevõttu. Autopargi uuendamine on strateegia transpordi osa nii-öelda teine jalg. Võetakse siht, et aastaks 2030 oleks Soome teedel vähemalt 250 000 elektriautot (praegu alla tuhande) ning vähemalt 50 000 gaasiküttel autot. Praegu on Soome autopark ministri sõnul ELi riikide seas üks vanimaid, mullu keskmiselt 11,7 aastat vana.

Strateegia kolmas jalg on kogu transpordisüsteemi tõhusamaks muutmine, et iseteenindusest, kus igaüks sõidab eelkõige oma autoga, saaks teenuste turg, kus võimalikult palju vedusid üritatakse optimeerida. Ühitades näiteks reisijateveo kaubatranspordi ja postiveoga. Jala käimist ja rattasõitu peaks lisanduma 30%.

Senised toetused lõpevad

Praegune tootmispõhine tuuleenergia toetuste süsteem on plaanis lõpetada. Riik jätkab üleminekuperioodil 2018–2020 selliste tehnoloogiate toetamist, mis suudavad taastuvenergiat toota kõige efektiivsemalt ja madalamate kuludega. Ühtegi tehnoloogiat ekstra eelistada ei ole plaanis. Edaspidi peaksid investeeringud taastuvenergiasse toimuma juba turupõhiselt. Toetus võib säilida arendustegevusele.

Uut strateegiat hakkab arutama Soome parlament. Majandusminister Olli Rehni sõnul läheb strateegia ellu viimine riigile maksma jooksval kümnendil 160 miljonit ja järgmisel aastakümnel 900 miljonit eurot.