Saksa ekspert vastab Neiveltile

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 5. mai 2017 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saksa ekspert vastab Neiveltile
Hiljuti kaebas ettevõtja Indrek Neivelt ajalehele Eesti Ekspress antud intervjuus, et Brüssel kipub oma käsulaudadega isegi tolmuimeja võimsust reguleerima.
„No miks peab Euroopa Liit reguleerima tolmuimeja võimsust? Minu arust ei pea,“ ütles Neivelt.
Äripäev esitas sama küsimuse sel nädal Tallinnas Põhjamaade Ministrite Nõukogu korraldatud energiakonverentsil osalenud Daniel Beckerile, kelle konsultatsioonifirma Ecofys on üks Euroopa Liidu poliitikategijate nõustajaid. Ühtlasi on Becker Saksamaa taastuvenergiale ülemineku protsessi Energiewende arhitekte ja nõustajaid.
Tegite ettekande, kuidas luua taastuvenergiale üleminekuks tulemuslik poliitika. Mis see oleks, paari sõnaga?
Hea poliitika vajab selget eesmärki. Poliitika ilma sihita, kuhu tahetakse jõuda, ei jõua kuhugi.
Praeguseks oskame luua instrumente taastuvenergiale üleminekuks, kuid näeme, et edenetakse vähe. Suuresti taandub asi poliitilisele tahtele – kui pole riigi tasandil poliitilist visiooni ja toetavat narratiivi, miks me seda tahame, pole ka elluviimist. Sellisel juhul tunnevad kõik, et neid sunnitakse midagi tegema. Et Brüssel sunnib.
Poliitikud peavad vastama, milleks see hea on. Ja hea narratiiv tõmbab kaasa laia poliitilise spektri, et poleks vaja karta, et kui võim vahetub, jääb kõik seisma. Nii ei saaks selle poliitika baasile äri rajada.
Saksamaa on taastuvenergia pioneer, kuid söel on ikka veel suur osakaal ja selle kasutamise lõpetamiseks plaani pole, nagu on olemas Prantsusmaal või Soomes.
Septembris on valimised ja suuri algatusi enne ei tule. Kuid arutelu käib, mida söega teha. Ambitsioon on paigas - aastaks 2050 tahetakse Saksamaa majandus muuta süsinikuvabaks. Küsimus on selles, kuidas seda tööstusühiskonnas ilma suuremate vapustusteta teha.
Taastuvenergia osakaal moodustas 2016. a Saksamaal 29,5% elektritoodangust, võrreldes 3,6%ga aastal 1990.
Kliima soojenemist põhjustavad heitmed ei ole Saksamaal sama jõudsalt vähenenud mh sel põhjusel, et taastuvenergia on asendanud madala CO sisaldusega tuumaenergia, millest Saksamaa on väljumas.
Mullu olid Saksamaa CO heitmed vähenenud 1990. a tasemega võrreldes 27%, mis tagab ELis võetud kohustuste täitmise. Saksamaa enda ambitsioonikam siht on kärpida heitmeid aastaks 2020 40%.
Osa enim saastavaid söejaamu on arvatud strateegilisse reservi ja võrgust väljas, omanikud saavad kompensatsiooni mittetootmise eest.
Energiewende algas Saksamaal väga tagasihoidlikult kui keskkonnaprojekt. Keegi ei uskunud, et maailma üks tihedamalt asustatud tööstusriike suudab nii lühikese ajaga sellise muutuse ellu viia (ligi kolmandik elektrist oli läinud aastaks taastuvenergia – toim). Arvan, et õnnestumine tuli sellest, et juba 4-5 aastaga oli näha, kui suur tööstuslik tähtsus sellel kõigel on. Nii kasvas ühiskondlik aktsept ja poliitikud koondusid idee taha.
Visioon oli paigas. Nüüd tuleb arutada kõigi osapooltega, kuidas kõige parem oleks edasi minna, mitte klammerduda vana kaitsmisele.
Mis on Saksamaa Energiewendes gaasi roll, Nord Stream 2 tähtsus, kui gaasi tootmine Hollandis väheneb?
Gaas on dekarboniseerimise teel üleminekutehnoloogia. Mis puudutab Nord Streami, siis Saksamaa on liiga suur, et öelda, et sellel projektil on eluline tähtsus. Aga see on lüli suuremas pildis.
Kui kauaks?
Kui tahame muutuda aastaks 2050 süsinikuvabaks, siis sealt edasi enam mitte. Esmalt peame selgeks rääkima söe teema ja siis selle, mis on järgmised mõistlikud sammud seatud eesmärgi suunas.
Söejaamadel võimaldab konkurentsis püsida ka madal heitmetonni hind Euroopas. Kauaks see võib nii jääda?
Hinnasignaal on hea, aga eelkõige on vaja poliitilist initsiatiivi. Turg ei pane kõike paika, elu on keerulisem.
Ma juba nimetasin tööstusdimensiooni. See ei ole enam kliima soojenemise teema, vaid üha enam on küsimus tehnoloogilise positsiooni säilitamises. Hiina tuleb turule – kas jääme oma tehnoloogiaga konkurentsivõimeliseks? Üleminekut taastuvenergiale tuleks vaadata osana tööstusrevolutsioonist 4.0.
Kuidas on Saksamaa toime tulnud sellega, et taastuvenergia sektor kasvas üle ootuste kiiresti?
Poliitika peab kohanema olude muutumisele. Kui alguses oli vaja taastuvenergiat toetada, et see konkureerida suudaks, siis nüüd oleme teatud tehnoloogiates feed-in-tariifidelt (ehk fikseeritud hinnalt – toim) üle minemas oksjonitele. Esimesed oksjonid on toimunud ja kaks tuulepargi projekti olid juba sellised, mis toetust enam ei vajanud. Toetused polnud kunagi mõeldud igavesti kestma.
Hiljuti pidi Saksamaa piirama taastuvenergia importi Taanist, sest võrk oli juba omatoodangust üle koormatud. Kuidas neid probleeme lahendate?
Euroopas on ikka alles 28 eraldi riiklikku energiasüsteemi. Küsimus liiga vähestest ühendustest riikide vahel ei ole taastuvenergia probleem, see on üldine probleem. Seda probleemi silmas pidades kavandasime oksjonite süsteemi klausli, mis võimaldab osalemist ka välismaistel tootjatel. Varem võis taastuvenergia toetusi taotleda vaid oma riigi siseselt.
Mida Saksa avalikkus arvab? Elekter on Saksamaal kallis.
On alati kallis olnud. Selle kompenseerib suurem efektiivsus, elektriarved pole kokkuvõttes oluliselt suuremad.
Ka energiafirmadele on see muutus päris ränk.
Maailm muutub. Nad tegutsesid kaua kaitstud alal ja seda kaitset enam ei ole. Keegi ei taha vara hävitada, kuid muutus on pöördumatu. Tuleb olla osa sellest muutusest, et mitte maha jääda.
Mis Saksamaal sellest arvatakse, et naaber Poola jätkab söega?
Alanud muutust ei saa eirata, kuid päevapoliitikas on see raske töö. Parim oleks, kui Poola näeks mõne teise riigi eeskujul, et söeenergiast loobumine on tehtav.
Saksamaale on G20 riikide eesistujana kliima teema tähtsal kohal – samas on USA uue valitsuse survel näha, kuidas see teema ühisavaldustest taandub. Mida sellest järeldada?
Diplomaatilisel tasandil toimuvast hoolimata on taastuvenergiale üleminek pöördumatu. Lennukis teel siia lugesin, kuidas Texase osariigi traditsioonilised energiakompaniid veensid Trumpi valitsust, et tingimusi taastuvenergiale ei halvendataks. Seda just tehnoloogilise arengu pärast.
Mõni riik on võtnud omale ambitsioonikamad eesmärgid kui teised. See tähendab kõrgeimaid kulusid.
Kui kõike määratleda kuludes, ei võida kunagi. Kui ambitsioon on realistlik, kannustab see innovatsiooni.
Miks reguleerib Euroopa Liit tolmuimejate võimsust?
Jah see kõlab absurdsena, kui taandada see tolmuimeja tasemele. Teema tuleb ökodisaini direktiivist, millest on sündinud palju tehnoloogilist innovatsiooni. Selleta poleks meil näiteks LED-lampe. Instrument loodi dialoogis tööstuse esindajatega – sel põhjusel ongi reeglite kujundamine alati nii pikaldane. Ei saa süüdistada Euroopa Liitu, sest just tööstusel on selles protsessis määrav roll. See ergutab tööstuses innovatsiooni. Me ei oleks tehnoloogiaga ja konkurentsivõimeliste toodetega seal, kus oleme, kui poleks neid regulatsioone.
Muutusi ei pea kartma. Oleme piisavalt innovaatilised, et hakkama saada.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum