Merit Pärnpuu • 6. detsember 2016 kell 8:15

Välismaalase palkamine läheb lihtsamaks

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Killu Vantsi  Foto: Raul Mee

Eesti on võtnud rändepoliitikas uue suuna, mis soodustab ajutiselt riigis viibida neil välismaalastel, kes panustavad Eesti arengusse. Näiteks saab renditöötajaid juba aasta otsa värvata ilma, et selleks oleks vaja elamisluba.

29. novembril toimus sügiseti juba traditsiooniks saanud Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee korraldatud autovedajate aastakonverents, mis tõi saali pea 120 osalejat. 

Märkimisväärne uus muudatus on siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõuniku Killu Vantsi sõnul see, et kaotatakse ära Eestis püsivalt elamise nõue. „Alates jaanuarist kaotatakse kolmandate riikide elanike püsiva elamise nõue, mis on väga aktuaalne kaugsõiduautojuhtide puhul. Enam pole nõutud, et välismaalane viibiks siin 183 päeva, oluline on vaid tema tegevuse eesmärgipärasus,“ ütles Vantsi Äripäeva Logistikauudised.ee korraldatud autovedajate aastakonverentsil.

Ka palgasurve ettevõtetele kaob, sest senise Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel tuleb välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Välismaalased saavad õiguse taotleda elamisluba ka riigis sees, kui neil on Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalaste jaoks lihtsustub ka elamisloa taotlemisega seotud asjaajamine ning täiendavate dokumentide arv on viidud miinimumini. Lisaks saavad välismaalased juurde õiguse vahetada ametikohta sama tööandja juures ilma töötukassa loa taotlemiseta. Kehtestatakse ettevõttesiseselt üle viidud töötaja Eestis töötamise tingimused.

Oluliseks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on ka üleminek elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt järelkontrolli põhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse senisest pikemaks: esmane elamisluba antakse kuni viieks aastaks ja pikendada saab seda veel kuni kümme aastat. Selle käigus hakatakse ka tugevamalt kontrollima, kas isik on asunud elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele. Järelkontrolli põhise menetluse kavandatav jõustumisaeg on Vantsi sõnul järgmise aasta oktoobris.

Järgmine Äripäeva konverents "Eesti ehituskonverents 2016" toimub 6. detsembril SpaceX sündmuskeskuses. 

Loe rohkem Ehitusuudised.ee

Muutused lühiajalise töötamise ja viisa valdkonnas

Vantsi toob ka välja hulga muudatusi lühiajalise töötamise ja viisa valdkonnas. Lühiajalise töötamise võimalused muutuvad paindlikumaks: maksimaalne töötamise aeg on senise kuue kuu asemel kuni üheksa kuud, välismaalased saavad võimaluse töötada erinevatel ametikohtadel ning neile kehtib Eesti keskmise töötasu nõue.

Muudatused toimuvad ka pikaajalise viisa regulatsioonis: senise kuue kuu asemel hakatakse väljastama kuni 12kuulise viibimisajaga viisasid, kolmanda riigi elanikud saavad õiguse taotleda viisat Eestis ning viisat pikendatakse lühiajalise töötamise eesmärgil tingimusel, et kogu viibimisaeg ei ületa 18 kuud kahe aasta jooksul. Nii ei pea Vantsi sõnul enam tingimata taotlema elamisluba ja tööd saab alustada ka viisa alusel. Kindel tuleb vaid olla, et töötamine on registreeritud piiriametis.

„Me eeldame, et välismaalane tuleb ajutiselt, et veenduda, kas talle see töö üldse meeldib. Teatud kriteeriumide puhul võib töötamine olla ka pikem kui üheksa kuud,“ lisas Vantsi ja märkis veel, et kui 2015. aastal tehti 1659 positiivset tähtajalise elamisloa otsust, siis selle aasta üheksa kuuga on elamisluba antud 1242 välismaalasele. Seevastu on võrreldes eelmise aastaga palju enam lühiajalise töötamise registreerimisi: kui 2015 aastal registreeris end lühiajaliselt tööle 1086 välismaalast, siis tänavu üheksa kuuga on registreerijaid olnud juba 1301.

Hetkel kuum