Eluohtliku gaasikärgatuse krõbe hind

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 7. detsember 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eluohtliku gaasikärgatuse krõbe hind
Aastaid tagasi juhtus maa-ametis plahvatus, mille tõttu peaksid kolm ettevõtet riigile pea pool miljonit eurot maksma. Vaidluses alla jäänud Amhold, Pristis ja Remet vaidlustasid otsuse riigikohtus.
„Kuigi midagi ei läinud põlema, oli see plahvatus. Lööklaine lõi metalluksed lahti ja keegi võinuks surma saada. Tekitati eluohtlik olukord – ei tea ju, millal pauk ära käib ja saad rauduksega vastu pead. Mul on laual olnud lahjemaid kriminaalasju,“ meenutas omal ajal ekspertarvamuse andnud GECC projekteerimis- ja konsultatsioonibüroo juht Gery Einberg.
Juhtunu mõistmiseks tuleb tagasi minna aega, kui kalendrist vaatas vastu aasta 2010. On augustikuu päev, mis kindlustab projekteerimisfirmale Amhold, ehitajale Remet ja Pristisele veniva kohtuasja. Äikeserikka suve hoog on raugemas. Kella viie ajal hommikul on Tallinnas pilvine ja tibutab. Kuna on laupäev, siis valitseb maa-ameti arhiivihoones vaikus.
Järsku läheb maja kahes hoidlas tööle gaaskustutussüsteem. Sireenid huilgavad ja valvelauda saabub teade tulekahjust. Kustutussüsteemi käivitumiseni jäävad loetud hetked. Gaas voolab hoidlatesse ja tekib tugev surve. Samal ajal jõuab hoonesse valvur. Maja raputab plahvatus.
Sõna „plahvatus“ ajab osapooled vaidlema – eksperdid peavad juhtunut plahvatusele sarnaseks, ettevõtted ja maa-amet mitte.
“Täiskasvanud mees toore jõuga ilmselt metalluksi maha ei murraks. Õnnetumal juhul võinuks keegi surma saada.“
Erik Pikknurm
AntiFire Tuleohutuslahendused tehnika osakonna juhataja
Nõrgad kohad andsid järele
Kui gaas jõuliselt väljapääsu otsis, andsid järele nõrgimad kohad, näiteks korrustevahelised kommunikatsiooniteed. Hoone teisel korrusel kulgeb pikk koridor, selle vasakpoolses otsas asub hoidla, mille metalluksed lahti paiskusid. Korrus allpool murdis gaas lahti ka teise hoidla tuletõkkeuksed. Kui need avali paugatasid, mõranes veel koridoriukse klaas.
Kolmandal korrusel kerkis tolmupilv ja esimesel kukkusid alla ripplaeplaadid. Praeguseks pankrotis Amholdi omaniku Arvu Mägi kirjeldus on eksperdi omast leebem: „Kahel hoidlal avanesid uksed ning mõned ripplaeplaadid nihkusid kohalt.“
Juhtunust ekspertiisi teinud, toona Optimus Systemsis töötanud Argo Reintal kirjeldab juhtunut eredalt. „Metalluksed lõid pauguga lahti. See oli nagu kõva pommiplahvatus,“ lausus ta.
Reintal soovitab parema pildi saamiseks vaadata saadet „Võimalik vaid Venemaal“, kus gaasiplahvatuse tõttu elumajade klaasid klirisevad ja eest löövad. „Kui hakata ruumi suruma rohkem gaasi, kui sinna mahub, siis peab kusagilt hakkama midagi välja tulema,“ lisas ta.
Kohtule tunnistas ka maa-amet loo tõsidust: “Eraldunud gaasist tekkis hoones ohtlikult kõrge ülerõhk.”
Arhiivihoone esimesel korrusel murdis gaas lahti hoidla tuletõkkeuksed. Kui need avali paugatasid, mõranes veel koridoriukse klaas.Foto: Maa-amet
“Võinuks surma saada”
Valvur valis majja minekuks pikema tee, mis hoidis ilmselt ära loo kurvema lõpu. „Ta oleks võinud surma saada,“ arvas Reintal ja lisas, et tööpäeval võinuks ka keegi teine lahtilennanud ustega pihta saada. Reintal oletas, et ilmselt ei jõudnud asi kriminaalasjani just seepärast, et keegi viga ei saanud.
Amhold ja Pristis nimetavad seda spekulatsiooniks. „Kuivõrd kohtus sellist olukorda ei käsitletud, siis ei pea ma vajalikuks laskuda hüpoteetiliste spekulatsioonide kommenteerimisse,“ teatas Pristise juhatuse esimees Indrek Tennokese.
Juhtunu oli õppetund. Reintali sõnul kõlasid juba enne plahvatust hoiatused, et kui gaaskustutussüsteemid püsti pannakse, tuleks lisada ülerõhuklapid. Need tagavad, et kui rõhk ruumis liiga kõrgeks läheb, ei alusta gaas lõhkumistööd, vaid väljub klappide kaudu. Praegu on ülerõhuklapid kohustuslikud. „See pani kindlasti kõiki mõtlema, sellest oli päris palju juttu,“ lausus Reintal.
Kohus aga ei pidanud Reintali arvamust usaldusväärseks. Nimelt usaldavad kohtud ainult riiklikult tunnustatud eksperte, kuid Eestis gaaskustutussüsteemide eksperti ei leia.
Kolmas ekspert, AntiFire Tuleohutuslahendused tehnika osakonna juhataja Erik Pikknurm on sama kriitiline kui Reintal. “Täiskasvanud mees toore jõuga ilmselt metalluksi maha ei murraks. Õnnetumal juhul võinuks keegi surma saada.“
Gery Einbergi sõnul on sarnastel juhtudel sageli keeruline kellelegi näpuga näidata. „Eestis on ikka nii, et keegi ei vastuta millegi eest.“
Maa-ameti arhiivihoone teisel korrusel lõid lahti tuletõkkeuksed. Foto: Maa-amet
Kompromiss välistatud
Maa-amet esitas kolme firma vastu hagi viis aastat tagasi, nõudes kahjutasu. Kompromissini ei ole osapooled jõudnud ning siiani pole selge, miks süsteem tööle läks.
Maa-amet leiab, et tegemist oli avariiga, sest tulekahju polnud. Remet küsimustele ei vastanud, kuid Amhold ja Pristis vaidlevad vastu: hoones oli suitsu ja näiteks elektriarmatuuride plastikkatetel põlemisjäljed.
Riik kaotas nii maa- kui ringkonnakohtus. Murrang saabus maa-ametile siis, kui riigikohus saatis asja tagasi ringkonnakohtusse, mis mõistis oma teises otsuses firmadelt solidaarselt välja koos viivisega pea 500 000 eurot. Maa-amet on uue otsusega rahul, kuid vaidlus jätkub nüüd riigikohtus, mis peaks otsuse langetama veel selle aasta sees.
Ringkonnakohtu teisest otsusest jookseb läbi, et kui ruumide ruumala oleks õigesti arvutatud, ei oleks gaasi kogus olnud nii suur, et ohtlik ülerõhk tekkinuks. Kui oleks paigaldatud ka ülerõhuklapid, likvideerinuks need liigse ülerõhu ning ohtu polnuks. Amhold ei arvestanud ekspertide hinnangul, et kui hoidlad kasutusse lähevad, väheneb nende ruumala.
Amhold süüdistab maa-ametit mitmetes vigades ja projektimuudatustes, mida nendega ei kooskõlastatud. Maa-ameti arvates puudub selles loogika, sest nad tellisid projekteerimise, ehituse ja hoolduse, mitte ei teinud neid ise.
Maa-ameti arhiivihoone ruumide ruumalad arvutas gaaskustussüsteemi valmistanud Hispaania firma LPG Tecnicas en Extincion de Incendios S.A. oma metoodikaga. „Need erinevad projektsetest ning ka 2011. aasta ekspertiisiaktis esitatud ruumide mahtudest oluliselt,“ lausus Amholdi omanik Arvu Mägi ja lisas, et arutlus ruumi suuruse üle on sisutu, sest Amholdi alltöövõtja projektis oli kirjas, et ruumi lastakse ainult vajalik kogus kustutusgaasi.
Mägi sõnul saanuks amet gaasi rakendumist takistada, sest süsteem andis juba õhtul kaks korda häiret, kuid valvur lülitas sireeni välja ega teatanud võimalikust põlengust päästeametile. Sama kordus varahommikul, enne kui gaas hoidlatesse paiskus. Maa-ameti hinnangul ei saanud nad juhtunut ära hoida.
Pristise juhatuse esimees Indrek Tennokese arvates on kõnekas, et riigikohus Pristise, Amholdi ja Remeti kassatsioonkaebused menetlusse võttis. „Ilmselt on põhjust ringkonnakohtu otsuses kahelda.“Foto: Meeli Küttim
Keskenduvad klappidele
Ettevõtted leiavad, et ülerõhuklappe polnud vaja. Ja kuigi tellimuses ja projektis ei nõutud ülerõhuklappide paigaldamist, soovitas Pristis neid maa-ametile. Amet lükkab Pristise juhi Indrek Tennokese sõnad ümber, kinnitades, et klappidest juttu polnud.
Tennokese vastusest jäi kõlama, et kui nad lisanuks klapid, oleks „saanud süsteemi rakendumise tagajärgi leevendada“.Tema hinnangul süvenes sisuliselt asjasse maakohus, kui leidis, et plahvatust polnud ja maa-ametile kahju ei tekkinud. Ka on Tennokese arvates kõnekas, et riigikohus Pristise, Amholdi ja Remeti kassatsioonkaebused menetlusse võttis. „Ilmselt on põhjust ringkonnakohtu otsuses kahelda.“
Ekspert Erik Pikknurm ütles välja arvamuse viimase kohtuotsuse kohta. “See kordab üle, et vastutus ei ole midagi teoreetilist paberil.”
Kuna kohtus ei ole selgunud, miks süsteem käivitus ja kas oli tegemist valehäirega, ei saa Tennokese hinnangul küsida, kes peab vastutama.
“On tõendatud, et koridor oli täidetud suitsuga. Seega on keskendutud võimaliku põlengu eesmärgipärase kustutamise asemel hoopis sellele, et kustutusüsteemi rakendumise tagajärjel ei pidanud uks ülerõhule vastu,” rääkis ta. “Ruumide rõhukindluse tagamine ei ole gaaskustutussüsteemi ehitaja kohustus.”
Valitseb segadus
GECC projekteerimis- ja konsultatsioonibüroo juhi Gery Einbergi töölauale satub iga päev asju, mis võtavad pead vangutama.
„Mul pole kunagi nii palju tööd olnud nagu praegu, väga palju probleeme on,“ rääkis Einberg.
Eriti heidab ta ette projektide muutmist. „Soomes-Rootsis ehitatakse projekti järgi, aga Eestis tehakse seda harva. Pakk lüüakse nii segamini, et ei saa aru, kes mille järgi midagi tegi ning kes vastutab,“ rääkis ta. „Ehitusvaldkond on üldse väga probleemne, minu meelest valitseb täielik korralagedus. Vorbitakse uusi seaduseid, aga reaalne elu ei tule taha. On väga vähe häid firmasid ja projekteerijaid.“
Einbergile on tegijate õigustused pärast probleemide kerkimist tuttavad. „Halatakse, et liiga vähe raha on. Minu meelest ei ole see põhjus teha kehva tööd. Kõik kaotavad nii.“
Maa-ameti etteheited
Amhold
Pidanuks lisama projekti ülerõhuklappide nõudeProjekteerimise aluseks oli kehtivuse kaotanud määrusRuumide pindalad ei vastanud tegelikkusele
Remet
Gaaskustutussüsteem ei vastanud projektilePaigaldas andurid, mida polnud projektisTeostusjoonisel polnud ruumide ruumala muutusiPaigaldamata jäid ülerõhuklapidEi kooskõlastanud süsteemimuudatusi
Pristis
Ei öelnud maa-ametile, et puuduvad ülerõhuklapidPärast avariid ei fikseerinud rakendunud seadmete olekut, hävitades infotEi koostanud piisavalt detailseid hooldusprotseduureEi puhastanud piisavalt andureid
Allikas: kohtuotsus
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum