Investorid: kui ei mõista, ära näpi!

Suurt tulu lubav skeem võib osutuda hapraks kaardimajaks.  Foto: Scanpix/PantherMedia
Kristel Härma • 6. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Investorite Taavi Pertmani ja Madis Müüri sõnul ei tohiks suurte lubadustega investeerimispakkumiste puhul kunagi teha otsust samal päeval.

Investorid Madis Müür (loe siit, kuidas ta võlgadest finantsvabadusse võitles) ja Taavi Pertman (loe siit, kuidas ta 35aastaselt pensionile jääb) on analüüsinud mitmeid püramiidskeeme ja annavad nõu, kuidas käituda, kui sinu poole pöördutakse liiga ilusate investeerimispakkumistega.

„Need skeemid on kõik ühesugused,“ ütles Pertman. Tema sõnul manipuleerivad nende müüjad inimestega osavamalt, kuid sisu on aja jooksul ikkagi samaks jäänud. „On lihtsalt teine nimi, teised pakettide nimed, aga nende kodulehele minnes näed ära, mis see on.“

Järgneb intervjuu:

Mis on sellistes skeemides ühist?

Müür: Üks põhilisi ühisnimetajaid on see, et liitujad või „investorid“ saavad raha mitte selle toote või teenuse pealt, mida ettevõte teeb, vaid uute liitujate pealt. Tihtipeale reaalset toodet või teenust ei olegi ja kasumisse jääda ei olegi võimalik. Teenida saab ainult uute liitujate pealt.

Pertman: Tüüpiline on see, et kodulehel räägivad nad ilusat juttu ja päris täpselt aru ei saa, mida nad üldse teevad. Ja siis lubatakse hästi ilusaid tootlusi: sajad protsendid aastas või viis protsenti nädalas. Paljud inimesed ei oska ka protsentarvutust teha ega saa aru, et see viis protsenti nädalas tuleb liitintressidega kokku 300-400 protsenti aastas.

Ei saa otseselt investeerida ei sellesse ettevõttesse ega selle tegevustesse, vaid ostad mingeid pakette ja on igasugu imelikke loogikaid, millega raha jagatakse. Ühtegi normaalset investeeringut ei eksisteeri, kus saaks samamoodi osta endale paketi ja fikseeritud tulu, olenemata sellest, mis kuskil toimus. Ja siis nad väidavad, et see on ettevõtlustulu.

Müür ja Pertman soovitavad enne kahtlustäratavasse skeemi raha panemist küsida nõu mõnelt kogenud investorilt. 

Nõu saab näiteks ka RahaFoorumi blogist ja Facebookist Finantsvabaduse grupist.

Kui suurest lubatavast tootlusest alates võiks asi paista kahtlane?

Müür: Mõningate asjalike alustavate ettevõtete puhul on võimalik omakapitalilt tootlust saada küll kümneid või isegi üle saja protsendi, aga siis pead ise ettevõtja olema ja asjalikult tegutsema. Kui keegi lubab sulle passiivselt näiteks üle 20 protsendi aastas, peaksid häirekellad põlema lööma.

Pertman: Kui juba üle 20 protsendi on, võiks natuke mõtlema hakata ja põhjalikult eeltööd teha. On võimalik isegi rohkem saada, aga reeglina sellised tootluse protsendid tähendavad ka väga kõrget riski. Näiteks alustavatesse ettevõtetesse investeerides võib teenida suurt tulu, aga väga suur on ka tõenäosus kogu raha kaotada. Nende skeemide puhul räägitakse tavaliselt, et 50 või 200 protsenti aastatulu on praktiliselt garanteeritud.

Müür: Riske välja ei tooda, kuigi iga investeeringuga seonduvad riskid. 

Kuidas ma saan üldse taustakontrolli teha, kui minu poole pöördutakse sellise „imelise“ pakkumisega?

Pertman: Sellega on üks miinus, et need samad promojad on ka selle idee üles korjanud ja sa jõudad Google'ist skeemi nime ja märksõna scam (inglise keeles pettus – toim.) otsides ja taustauuringut tehes nende müügiesitluseni. Vanasti ei olnud seda, nüüd on nad põhilised vastuväited ära õppinud ja oma müügiesitlusi täiendanud.

Üks argument on ka see, et meedia ja blogijad kirjutavad neist skandaali tekitamiseks, et sellega raha teenida. Ma kirjutasin näiteks Kairose (püramiidskeem, mis lubab enda arvuti kõvaketta väljarentimise eest suurt tulu – toim.) kohta ühe blogipostituse. Võibolla teenisin sellelt paarkümmend senti, kui keegi kogemata reklaamile klikkis. Aga see inimene, kes mind blogipostituse pealt raha teenimises süüdistas, teenib teise inimese pealt näiteks 20 protsenti.

Müür: Kindlasti tasub enne kodutöö ära teha. Kui isegi peaks mingil lollil põhjusel mõnele sellisele kokkusaamisele minema, tasub kindlasti kainet pead säilitada ja mitte millelegi alla kirjutada. Enne järgi mõelda ja teiste käest ka küsida.

Mis on see peamine õppetund, mida tuleks kahtlaste skeemidega seoses meelde jätta?

Müür: Üldse ei tasuks puudutada asju, millest aru ei saa. Kui ainult müügimees on sulle asjast rääkinud, siis temal on väga selged oma huvid mängus. Tuleks küsida kelleltki, kes on erapooletu ja investeerimises tegus olnud.

Pertman: Üks väga hea mõte, mida võiks alati teha, olenemata, kas on püramiidskeem või midagi muud - kohapeal mitte otsustada. Ütled, et lähed koju ja vaatad oma rahaseisu üle.

Müür: Võtad paar päeva mõtlemisaega.

Pertman: Nad käivad sulle peale, aga otsusta juba enne kohale minemist, et täna ei tee midagi. Üks suuremaid vigu, mida kogenud investorid ja ka mina olen teinud, et tuleb mingi hea diil, aga sellega on hästi kiire. Tavaliselt need diilid ei ole head. Ei maksa põdeda, et jääd mingist üliheast asjast ilma. Esiteks ei ole need reeglina ülihead asjad, millega nii kiire on. Teiseks, alati tuleb järgmine diil, mis on sama hea või parem. Kui see mõtteviis sisse saada endale ja sealt esitluselt ära tulla, jõuda koju, mõelda läbi, mis nüüd juhtus, millest sulle tegelikult räägiti, üritada aru saada, mis see on, googeldada, konsulteerida kellegagi, ja siis teha otsus. Päris paljud hoiaksid 500 eurot ja rohkem kokku.  

Kuidas saaks kaitsta inimesi investeerimisskeemide eest?

Müür: Finantsinspektsioon või tarbijakaitse võiksid aktiivsemalt ise neid asju uurida ja paremini teavitustööd teha, jõulisemalt sekkuma. Blogijate info nii kaugele ei jõua. Paratamatult ei ole kõigil oskusi ja teadmisi õigeid investeerimisotsuseid teha ja sellised skeemid saavad nende teadmatust ära kuritarvitada. Seda on kurb kõrvalt vaadata.

Pertman: Peaks mingit vaktsineerimist hakkama tegema (naerab). Väga raske on tagantjärgi hakata head müügiesitlust ümber lükkama, eriti kui nad on esitluse sees kõik vastuargumendid ennetanud. Jah, su lapsed tulevad ütlevad, et see on mingi jama, aga su lapsed ei tea midagi.

Mulle tundub, et Eestis ei huvita see väga kedagi. Näiteks Kairose näitel ei saa Londonis nende lehele minna, sest see on blokeeritud - vähemalt midagi teevad. Kuskil riigis isegi konfiskeeriti midagi ja vahistati inimesi, mõned makseprotsessorid ei luba sinna makseid enam teha, aga Eestis ei ole kuulnud, et midagi oleks tehtud. Keegi võib-olla kirjutas mingi hoiatuse kuskile. „Radar“ tegi Kairose kohta saate juba mitu aastat tagasi, siis olid juba tarbijakaitseametis kaebused, aga ma ei ole kuulnud, et midagi tehtud oleks.

Müür: Eestis leiab vahel meediast ka sarnaste hämarate asjade reklaame. Näiteks Investoriteliit (mis see on, kuula siit Äripäev Eetris saatest). See ei ole küll püramiidskeem, aga teistpidi natuke kahtlane. Hiljuti oli mingi kaalulangetamise teema Postimehes, mis oli ka absurdne. Meediakanalid võiksid ise ka vaadata, mida nad avaldada lubavad. Igat sisuturundusteemat ei peaks meedia vastu võtma.

Pertman: Mul on mulje, et mitte keegi justkui ei vastuta. Samamoodi oli Viral Angels (ulmelist tootlust lubav investeerimisskeem – toim.) näiteks, Eesti Finantsinspektsioon tegi nii palju, et teavitas Rootsi finantsinspektsiooni. Aga see, et Eestis levitati, minu arust nad selle vastu ei teinud midagi. Justkui ei ole meie jurisdiktsioon, mis sest et Eestis müüakse ja räägitakse mingit häma.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum