Kilgi vastane andis ootamatu tunnistuse

Vähemalt seda meelt on prokurör Kairi Kaldoja. Nimelt selgus Kilgiga pikalt kohtuteed tallanud Liivapuu tunnistusest, et peale kinnistute ja kaubamärkide liikus ettevõttest Pere tütarfirmasse Pere Pagar veel suurel hulgal vara.

Peale Kilgi ja Liivapuu on kohtu ees veel Neeme Raig, Kaie Raig ja Kristjan Oolo. Keegi neist ennast avaistungil süüdi ei tunnistanud.

Rein Kilgi kaitsja Ramon Rask sõnas, et teda Liivapuu samm ei üllata, viidates Liivapuu ja Kilgi vahelistele vaidlustele. „Prokurör on kogu selle kohtueelse menetluse vältel otsinud mõnda süüdistatavat, kes talle meelepäraseid ütlusi asuks andma,“ sõnas ta ja kinnitas, et tema seisukohti need ei mõjuta.

„Need tehingud on seaduslikud, on algusest peale olnud seaduslikud. Sõltumata sellest, mida Karl Liivapuu ütleb, usun, et ei saa mööda vaadata, et need on olnud mõistlikud tehingud,“ lisas ta.

Kui kinnistute ja kaubamärkide minek Pere Pagarisse ettevõtet Pere Karl Liivapuu sõnutsi otseselt ei mõjutanud, siis käibevara liikumine 2012. aasta märtsis tegi seda. Liivapuu hinnangul viis see Pere maksejõuetuseni, kui Pere Pagarile anti käibevara 900 000 euro väärtuses. Dokumente tema teada selle kohta ei vormistatud. Liivapuu väitel ei tasutud käibevara, kinnistute ega kaubamärkide eest. Käibevara üleandmise kohta tegi tema sõnul otsuse Pere juhatuse liige. Pere juhatusse kuulus 2012. aasta märtsi teise pooleni Neeme Raig, hiljem asus tema asemele Aleksandr Švõrov.

Liivapuu kaitsja Aivar Pilv rääkis, et menetlus on pikk, koormav ja väsitav, seega näis mõistlik tunnistusi varem anda. „Ütlusi on nüüd antud mõningate asjaolude kohta, nagu kohtumenetluses ikka, täiendavalt, täpsustavalt. Raske on öelda, kas prokurör leiab ainest süüdistuse muutmiseks. Nii suures ja mahukas menetluses võib see ette tulla niikuinii.“

Kilgil oli prokuratuuri süüdistusest oma arvamus. “See on absurdne,” sõnas ta. Äripäeva küsimusele, miks ta soovis Lõuna prokuratuuri vanemprokuröri Kristiina Laasi taandamist, jättis Kilk sisuliselt vastamata. Kohus polnud nõus prokuröri välja vahetama, kuid praeguseks on Laasi asemel süüdistaja rollis ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja, kelle sõnul oli tegemist töökorraldusliku muudatusega.

Avaistungil rõhusid kaitsjad asja aegumisele, millega prokurör ei nõustunud. Kriminaalmenetlus on Kaldoja sõnul kestnud küll neli aastat ja kümme kuud, kuid tegemist on mahuka asjaga.

Tehingud, millest jutt käib, tõid kõigile viiele kriminaalasja. See puudutab Rein Kilgi ja tema äia Neeme Raigi 2006. aastal loodud toiduainetetööstuse Pere vara üleminekut ettevõttesse Pere Pagar.

“Iga kriminaalasjaga tahab tegelikult riik inimestele midagi öelda,” rõhutas prokurör oma avakõnes. Praeguse kriminaalasja sõnum on Kaldoja sõnutsi, et kui ettevõttel tekivad tõsised rahamured, siis tuleb seaduse järgi käituda.

Kui Pere sattus 2011. aasta lõpus ja 2012. aasta alguses makseraskustesse, otsustasid Pere nõukogu liikmed Rein Kilk, Kaie Raig ja Karl Liivapuu luua tütarfirma Pere Pagar, seisab süüdistuses. Kristjan Oolole juhtida läinud tütarfirmasse viidi üle kõik kinnistud ja kaubamärgid. “Sisuliselt selle tehinguga muudeti Pere edasine äritegevus võimatuks – kõik tootmiseks ja majandustegevuseks vajalik viidi äriühingust välja,” lausus Kaldoja, kelle kinnitusel emafirma selle sammu eest tasu ei saanud.

“Ema tegi äärmiselt suuremeelse liigutuse: andis tütrele üle õigused, jättes kohustused siiski endale. Kahjuks see, mis võib elus tunduda üllas ja suuremeelne, äris seda teps mitte pole,” lausus Kaldoja ja märkis, et Kilk nn elukutselise ärimehena tegi otsuse, mis lõppes ettevõtte pankrotiga.

Lepingu põhjal pidanuks Pere Pagarile üle minema Pere kohustused DnB Nord Panga ees 1,6 miljoni euro ulatuses, kuid seda ei juhtunud, ütleb süüdistus. Pere Pagar hoopis rentis kinnistud edasi. Nimelt sõlmisid firma juhatuse liige Kristjan Oolo ja OÜ Linereli juhtkonda kuuluv Tõnis Väli kümneks aastaks rendilepingu.

Rein Kilgi kaitsja Ramon Rask leidis kohtus, et ettevõtetel on põhjust karta. Tema meelest antakse praeguse kriminaalasjaga sõnum, et kui ettevõtja tahab firmat käigus hoida ja leitakse lahendus kontsernisiseselt, siis võib ees oodata kriminaalkaristus.