Riik saab saja-aastaseks, keda me kardame?

Eesti riik ja rahvas on piisavalt tugev, et julgeda anda hallipassimeestele Eesti kodakondsus, leiab suurem osa siinseid majandusinimesi.   Foto: PantherMedia/Scanpix
Vilja Kiisler • 6. veebruar 2017
Jaga lugu:

Peaminister Jüri Ratase kodakondsuse jagamise plaan leiab pigem positiivset vastuvõttu, isegi kui seda peetakse Keskerakonna valimiskampaania osaks.

„Eesti riik võiks tõesti selle halli passi jama ära lõpetada,“ leiab ettevõtja Olari Taal. „Kui võtad hoiaku, et tegemist on vaenlasega, siis saadki vaenlase. Kui me tolereerime igasuguseid jamasid, miks ei saa me olla mõistlikud nende inimeste suhtes, kellega on aastakümneid koos elatud? Riik saab saja-aastaseks, keda me siis kardame või kellele millegi eest kätte maksame?“

Kirjanik Olev Remsu imestab, et venelastel pole siiamaani kannatus katkenud ja pole tulnud uut pronksiööd. „Loomulikult peavad nii uued kui vanad kodanikud olema esmalt lojaalsed meie riigile,“ mõtiskleb ta. „Keel? Kui meil nii väiklaselt tänitatakse kellegi keeleapsu (ei kommentaari) üle, siis vaevalt et see edendab eesti keele pruukimist. Tegelikult peab situatsioon olema vastupidine – rääkige aktsendiga, rääkige vigadega, peaasi, et räägite!“

Koolitaja ja juhtimiskonsultant Raimo Ülavere on igati selle poolt, et praegustele halli passi omanikele kodakondsus anda. „On viimane aeg aktsepteerida reaalsust ning siduda ühiskonda ka need, kes praegu on kõrvale jäetud,“ lausub ta. „Eesti riik ja inimesed on piisavalt tugevad, ja kui see mõte meid ärevaks teeb, siis teeb seda pigem meie ajaloost tulenev sisemine ebakindlus, mitte aga reaalne oht.“

"Tere!" Sellest piisab

Suhtekorraldaja Janek Mäggi suhtub Ratase plaani samuti positiivselt. „Mina ei nõuaks ka keeleoskuse kõrgemat taset kui „Tere!“. Sellest piisab,“ leiab ta. „Isegi eeltingimus olla elanud Eestis 25 aastat on selgelt liiga palju. Ma annaksin kodakondsuse igale inimesele, kes on Eestis elanud seadusekuulekalt kolm aastat ja kellel on näiteks kaks Eesti Vabariigi kodanikust soovitajat/tunnistajat, et ta on tubli mees/naine ja Eestil on teda vaja.“

Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein pooldab kaua Eestis elanud halli passi omanikele kodakondsuse andmist, sest alates sellest ajast, kui hallid passid kasutusele võeti, on palju vett merre voolanud. „See tugevdab riiki, sest vähendab vaheseinu meie inimeste vahel. Ratast võib muidugi süüdistada oma parteile häälte korjamises, aga põhimõtteliselt on see ikkagi õige.“

Professor Rainer Kattel näeb samuti, et hallipassiomanike temaatika jõuline tõstmine on kohalike valimiste kampaania alguse signaal ning samuti oluline signaal Keskerakonna venekeelsele valijale. „Idee ise on ilmselt ka paljudele eestlastele vastuvõetav ning selle võiks ellu viia,“ on tema lühikokkuvõte.

Investor Keith Siilats ei saa üldse aru, mis neid vanemaid siin elavad venelasi kiusata: tänapäeval tõlgib Google venekeelse teksti reaalajas eesti keelde ja vastupidi vähemalt B1 tasemel. Tema meelest võiks kodakondsuse saamine käia üleüldse palju lihtsamalt: pane aga taotlus avalikult Facebooki seinale koos oma elulookirjeldusega, saa 100 ID-kaardiga tõendatud laiki Eesti kodanikelt - ja siis riik annab kodakondsuse. „Nii saaksime kodanikeks inimesi, kes on näiteks siin viis aastat start-up'is programmeerijana töötanud ja Eesti fännid.“

Poliitik ja ettevõtja Rein Järvelill märgib, et Jüri Ratase ettepanekud kodakondsuspoliitika asjus pole valitsuse seisukoht. „Need on siiski valijatele suunatud seisukohad, mille realiseerimine pole oluline ega vajalik kellelegi ning neid ideid ilmselt ei realiseeritagi.“ 

Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski selgitab teema kerkimist valimiseelse olukorraga: „Edgar Savisaare langemine on tekitanud ilmselt Keskerakonnas küsimuse, kelle või millega nüüd venekeelseid valijaid köita. Ja nüüd tõmmati käisest Eesti pass. Jääb huviga oodata, kas koalitsioon elab üle kohalikud valimised selle aasta sügisel.“

Rohkem niisama jutt

Kirjanik Jaan Kaplinski ei ole kindel, et Jüri Ratase „sooloetteaste“ talle erilisi plusspunkte toob. „Kuni Kesk valitseb koos isamaaliitlastega, ei ole mingit reaalset võimalust, et see ettepanek läbi läheks, ja vene valija ootab konkreetseid samme, mitte kõlavaid üleskutseid.“

Alexela Oili juht Ain Kuusik peab kodakondsust pseudoteemaks, mis justkui peaks uinutama ja panema unustama tegelikke muresid. Päris mure on tema meelest ikka eestlaste väikesed sissetulekud ning kahanev elanikkond, eeskätt väljapool Harjumaad.

Ajaloolasele Eero Medijainenile tundub, et seda hallipassijuttu aetakse Rail Balticu teema varjutamiseks. „Kui mitte varem, siis esimese Rail Balticu arvega saabub Trumbi aeg meilegi,“ ennustab ta pessimistlikult.

Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar arvab, et kodakondsust elamisaja järgi jagada ei tohiks. „Nende vähemalt 25 aastat siin elanute seas on isikuid, kes ei soovigi Eesti kodakondsust või soovivad seda valedel eesmärkidel,“ põhjendab ta. „Neile ei saa kodakondsuse jagamist kergel käel lubada.“ Kolsar ei saa aru, kuidas on paljud pikalt siin elanud inimesed suutnud riigikeele äraõppimist vältida.

Ajakirjanik Raivo Juurakul on vähemalt noorte keeleoskamatuse kohta vastus valmis: paljudes meie vene põhikoolides ei osata üldse eesti keelt õpetada – see on peamine põhjus, miks nii paljud vene noored ei oska eesti keelt ja miks nad Eesti kodakondsust ei saa taotleda.

„Kõigepealt peaksid eriti poliitikud endale teadvustama, et eesti keele selgeksõppimine on väga lihtne, kui kasutada tänapäevaseid ülimalt efektiivseid keeleõppe meetodeid,“ soovitab Juurak. „Näiteks keelekümblus on ennast Eestis sajakordselt tõestanud. Vaidlus selle üle, kas „nad peavad“ või „nad ei pea“ eesti keelt oskama, tuleb resoluutselt lõpetada. Loomulikult nad peavad.“

Professor Ene-Margit Tiit juhib tähelepanu sellele, et halli passi omanike suhtarv väheneb niikuinii pidevalt. „Ma ei arva, et nende järsk vähendamine oleks eriline turvarisk, iseküsimus on, et leidub inimesi, kellele tingimusteta kodakondsuse andmine tundub ebaõiglasena. Mulle näib, et ka siin oleks vaja diskussiooni ühiskonnas, kuidas oleks tarvis seadusi muuta nii, et see ei tunduks kellelegi ebaõiglasena. Igal juhul on selge, et kodakondsust on mõistlik pakkuda ainult neile, kes seda soovivad.“

Äripäev küsis Eesti arvamusliidritelt, omanikelt ja juhtidelt hinnanguid eelmise aasta novembris ametisse asunud Jüri Ratase valitsusele. Pikemaid kommentaare ja arvamusi avaldame nii veebis kui ka paberlehes veel terve tuleva nädala jooksul.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas