Mis juhtub, kui loobuda sanktsioonidest Venemaale?

Nüüd on USA president Donald Trump pakkunud välja, et kui Moskva teeb ameeriklastega teistel teemadel koostööd, võiks sanktsioonidest isegi loobuda. Sanktsioonid on üks tugevamaid vahendeid, mida Lääs Venemaa vastu kasutab. On tõenäoline, et Kongress ja USA liitlased ei oleks sanktsioonidest loobumisega nõus.

Aga oletame, et USA otsustab Venemaa vastu suunatud meetmed tühistada. Kuidas see mõjutaks Venemaad? Capital Economicsi arenevate turgude ökonomist William Jackson ütles, et sanktsioonidest loobumine annaks Venemaa probleemsele majandusele kasvutõuke, vahendab CNN Money. „Need mõjuvad ärikeskkonnale jätkuvalt väga negatiivselt,“ ütles ta. „Ei ole küsimustki, et sanktsioonid survestavad majandust.“

Euroopa ja USA püüdsid Venemaa majandusele hoobi anda. Selleks piirati riigi ligipääsu Lääne finantsteenustele, naftaga seotud uurimistöödele, teenustele ja relvadele.

Sanktsioonid, millele järgnes ka järsk nafta hinnalangus, on Venemaa majanduslikku võimsust tunduvalt vähendanud. Majandus langes 2015. aastal 3,7 protsenti ja 2016. aastal 0,7 protsenti. Inflatsioon tõusis järsult ning rubla väärtus kukkus kivina.

Moskval oli olukorraga raske toime tulla, aga praeguseks on taastumine juba alanud. Rahvusvaheline Valuutafond teatas novembris, et suuremad šokid on üle elatud ning Venemaa majandus peaks sellel aastal juba tõusma.

Kui USA sanktsioonidest loobuks, siis saaks Venemaa ettevõtted ennast paremini finantseerida. Nimelt ei lubanud Ühendriikide valitsus oma finantssektoril venelaste äridele enam laenu anda. See on vähendanud investeeringute mahtu ning uute projektide ettevõtmist.

„Kui Venemaa firmad saaksid Lääne rahale ligi, siis see parandaks ärikeskkonda,“ ütles Jackson. „Kapital voolab jätkuvalt välja ning ettevõtetel on raske rahastust leida.“

Sanktsioonidest loobumisest saaks kasu ka Venemaa pangad. Neli suurpanka – nende hulka kuuluvad ka Sberbank ja VTB – ei ole samuti Lääne rahale ligi saanud.

Sanktsioonide tõttu olid Venemaa ettevõtted sunnitud külmutama mitmed nafta- ja gaasiprojektid.

Energiatootjad Rosneft, Novatek ja Gazprom peavad maksma välisvaluutas võetud laene, aga selle jaoks napib raha. Selle tõttu on ka pikaajalised projektid ootele pandud. Lisaks sellele ei saa nad osta ka naftasektori uusimat tehnoloogiat, mida toodavad Lääne ettevõtted. Sanktsioonidest loobumine aitaks projektid uue tehnoloogia abil ka kiiremini käima panna.

Kasu jõuaks ka tavaliste kodanikeni. „Ettevõtted saaksid oma investeeringuid suurendada ja töötajaid juurde palgata, mis tähendaks, et tööpuudus väheneb ning reaalsissetulekud kasvavad,“ ütles Jackson.

Lääne sanktsioonidele on Venemaa vastanud toiduimpordi keeluga. See põhjustas Venemaal toidupuuduse ning hinnatõusu, mis mõjus kehvasti eelkõige tavalistele venelastele.

Kui investorid Venemaale naasevad, siis hakkaks rubla teiste valuutade suhtes kallinema. Tarbijate jaoks oleks see positiivne, sest importkaubad muutuvad selle tagajärjel suhteliselt odavamaks.

Isegi kui Trump otsustab sanktsioonidest loobuda, siis on ebatõenäoline, et Euroopa Liit sama teeks. Praegused ELi sanktsioonid kehtivad vähemalt juulini. Mõned riigid on sanktsioonide pikendamise vastu, näiteks Ungari, aga suurem osa toetab nende pikendamist. Vähemalt seni, kuni Moskva hakkab järgima relvarahu kokkulepet Ukrainas.

Jackson ütles, et USA otsus sanktsioonidest loobuda oleks Venemaa majandusele tõuke andmiseks piisav. „Minu arvates on USA sanktsioonid isegi tähtsamad, sest dollar on globaalne reservvaluuta,“ ütles ta.