Sirje Rank • 22. veebruar 2017
Jaga lugu:

Soome ametiühingute võim vangub

Streik Helsingis 2015. aasta septembris  Foto: Eiko Kink

Soome tööturul on toimumas suured muutused, mis halvimal juhul võivad lahvatada konfliktiks, mis riskiks toibuma hakanud majanduskasvu uuesti kraavi ajada, kirjutab Bloomberg.

Sel kuul astusid Soome tööandjad viimaseid samme tööturgu puudutavate üleriigiliste kokkulepete süsteemi muutmiseks, mis tähendab läbirääkimistel ametiühingute positsiooni killustumist.

„Selline kibestunud õhkkond on,“ ütles Bloombergile Soome Hypo panga peaökonomist Juhana Brotherus. Kardetakse, et see kibestumine võib välja lahvatada, kui aasta teisel poolel algab uus palgaläbirääkimiste voor.

Soome majandus on olnud aastaid kitsikuses pärast Nokia hiilgeaja lõppu ning metsatööstuse probleeme. Rahaliitu kuulumine ei võimaldanud aga devalveerida, et raskustest kiiremini üle saada, ning töötajad ei nõustunud palkades järele andma. Nii kannatas eksport ja kasvas tööpuudus.

Viimasel ajal kõnelevad märgid uue tõusu algusest. Nüüd kardetakse, et osapoolte piredad suhted teevad uued palgakõnelused raskeks. Kõik kolm suurt reitinguagentuuri on Soomelt tippreitingu ära võtnud, kuna konkurentsivõime probleemid õõnestavad majanduskasvu.

Soome teenuste ala ametiühingu PAM juht Ann Selin imestab, kas tööandjad tõesti tahavad tööturul sõja puhkemist ajal, mil majandus lõpuks ometi paranemise märke näitab. Soome tööandjate ühendus EK aga rõhutab, et paindlik tööturg on olulisim eeldus sellise majanduse loomiseks, mis globaalses konkurentsis pinnale jääks. Soome ei jää alla mitte üksi Aasia odavatele kaupadele – ka Saksamaa ja Rootsiga võrreldes on tootmiskulud kõrgemad.

„Soomest ei saa kunagi madalate tootmiskuludega riiki, kuid me saame alati muutuda paindlikumaks,“ ütles EK direktor Jyri Häkämies. Tulevikus on palju enamatel töötajatel individuaalsed töölepingud. See on osa muutusest, mis praegu Soome tööturgu ümber korraldab.

Seni on Soome tööturul pea 90% töötajatest seotud kollektiivselt läbi räägitud lepingutega.

Lisaks sellele, et tulevikus ei sõlmitaks enam üleriigilisi kokkuleppeid, on tööandjad astunud samme, et teatud töötingimuste läbirääkimine käiks tööstusharude tasandil.

Läinud aastal nõustusid ametiühingud tööaega pikendama ilma täiendava tasuta, mis sisuliselt tähendas palgakärbet. Tööandjate uued meetmed on usaldust õõnestanud. Palgaläbirääkimised tõotavad langeda ajale, mil ametiühingutel on vähe tahtmist täiendavateks järeleandmisteks.

„Halvim, mida Soome teha võiks, on tulistada endale ise jalga, kui sügisestest palgakõnelustest saab riiakas raund,“ ütles Brotherus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas